Jäta menüü vahele Vaegnägijale

Üleilmne Eesti

Täitja: Aivar Jürgenson 

Kodumaise eesti argikultuuri kõrval on ERMis huvi tuntud ka võõrsil elavate eestlaste eluolu vastu. Kui eesti diasporaad on olnud tavaks geograafiliselt jaotada ida- ja läänediasporaaks, siis ERM on oma kogusid täiendanud mõlemas. Idadiasporaa aladel (endise tsaaririigi territoorium) on ERMi töötajad uurimisreisidel käinud alates 1970. aastatest. Peamiselt Siberi ja Kaukaasia eesti asundustest on kogutud esemeid ja suulist pärimust, salvestatud intervjuusid ja tehtud fotosid, alates 1990. aastatest on lisandunud videoülesvõtted. Läänediasporaa eestlaste (Lääne-Euroopa, Ameerika) juures sai kogumisretkedel käima hakata 1990. aastatel pärast Eesti taasiseisvumist.  

Lisaks esemete ja mälestuste kogumisele on koostatud küsimuslehed eesti põgenike kohanemisest ja elust võõrsil, millele on saabunud kirjalikke vastuseid koos rohke fotomaterjaliga paljudest eesti kogukondadest üle maailma. See unikaalne aines on oluliseks allikmaterjaliks väliseesti temaatika uurimisel. Eesti Rahva Muuseumi kogudesse on jõudnud ka mitmeid käsikirjalisi uurimusi ja mälestusi erinevatest eesti diasporaakogukondadest, autoriteks neist kogukondadest pärit inimesed.  

Väliseesti kogukondade uurimisel on varasematel kümnenditel keskendutud eesti kultuuri ja identiteedi säilitamisele assimilatsioonisurve tingimustes. Kaasajal tegeldakse lisaks ka koloniaalsuse ja postkoloniaalsuse ning kodakondsuse küsimustega, samuti hargmaiste sidemete uurimisega päritolu- ja asukohamaa vahel. 

Valik publikatsioone 

  • Jürgenson, Aivar (2025). Citizenship in a de facto state. The case of Estonians in Abkhazia. – Journal of Caucasian Studies, 10 (16), 117−146. 
  • Jürgenson, Aivar (2025). The national epic as a source of place names. The toponymy of Estonian settlements on the Black Sea coast of the Caucasus. – Philological Researches, 10, 1−9. 
  • Jürgenson, Aivar (2024). Musta mere rannikule väljarändamine eesti ajakirjanduse peeglis 19. sajandi lõpul ja 20. sajandi alguses. – Tuna. Ajalookultuuri ajakiri, 1, 10−29. 
  • Jürgenson, Aivar (2024). Kodumaalt lahkumise põhjuste kajastumisest Abhaasia eestlaste rändenarratiivis: kurja mõisniku kuju. – Mäetagused, 88, 95−120. 
  • Jürgenson, Aivar (2023). Musta mere ranniku eesti asunikud malaaria meelevallas. – Mäetagused, 85, 61−94. 
  • Mikkor, Marika (1998). Eestlased Musta mere rannikul. Tartu. 
  • Piho, Mare (1995). Siperian setukaiset. – Koltat, karjalaiset ja setukaiset : pienet kansat maailmojen rajoilla (toim Tuija Saarinen, Seppo Suhonen), lk 200-219. Kuopio : Snellman-instituutti.  
  • Reinvelt, Riina (2017). Oma ja võõras toit: 1944. aasta pagulaste toidukogemused ERMi allikate põhjal. – Eesti Rahva Muuseumi aastaraamat 60, lk 94-115. 
  • Saar, Edgar (1998). Välitööd Omski oblasti eesti külades 1974. aastal. – Eesti kultuur võõrsil. Loode-Venemaa ja Siberi asundused (toim Astrid Tuisk), lk 158-165. Tartu: Eesti Kirjandusmuuseum. 
  • Saar, Edgar (2000). Eesti pagulaste kohanemine Inglismaal. – Eestlane ja tema maa (toim Aivar Jürgenson), lk 98-108. Tallinn: Ajaloo Instituut. 
  • Võti, Tiina (1992). Volgamaa eestlaste toidust. – Eesti Rahva Muuseumi aastaraamat XXXIX, lk 138-155.