Muuseumiuuringute valdkonnas teeb ERM koostööd eri valdkondade ekspertidega Eestist ja välismaalt, et uurida ja arendada kultuuripärandi ja muuseumivaldkonda. Eri mastaabiga projektidesse on kaasatud mitmeid partnerasutusi, teadlasi ja sihtrühmi.
Muuseumiuuringute fookuses muuseumide arendamine ning erinevate auditooriumide (külastajarühmade ja muude sidusrühmade) kõnetamine ja kaasamine, nende osaluse ja esindatuse tõstmine ning tihedam sidumine muuseumi tegevustega. ERMi muuseumiuuringute lähtekoht on auditooriumide- ja kommunikatsiooniuuringud.
Digitaalne kommunikatsioon ja juurdepääs kultuuripärandile toovad kaasa muutusi muuseumide töömeetodites, kuid sellega peab kaasnema ka kriitiline analüüs muuseumidest digitaliseerumise ja andmestumise kontekstis ning digitaliseerumise fenomeni enda uurimine. Uurimissuund ühendab endas nii muuseumide füüsilises, kohapealses ruumis toimuvad protsessid kui ka muuseumide ja kultuuripärandi representatsiooni digitaalses keskkonnas. Uurimistöös on seega potentsiaalselt vaja rakendada ka andmeteadust ja arvutusmeetodeid (computational methods).
Ühiselt etnograafia ajaloo uurimissuunaga on museoloogia uurimissuunal teatav ajalooline mõõde: neid ühendab huvi muuseumi kogude, kogude päritoluuuringute, kasutamise ja arendamise küsimuste vastu. Nii esitab uurimistöö küsimusi ka pärandirepresentatsioonidest ja päranditõlgendustest, sealhulgas küsimused juurdepääsust, kommunikatsioonist, omandist, identiteedist, seotud kunsti- ja disainipraktikatest.
Peamised uurimissuunad
- Digitaalne kultuuripärand kui ühiskondlik ressurss
- Muuseumide ühiskondlik mõju ja andmed muuseumis
- Muuseumipraktikad poliitilistes, kultuurilistes ja tehnoloogilistes kontekstides
- Muuseumikommunikatsiooni väljakutsed kaasaegses muuseumis
- Mäletamise ja mälestamise praktikad
- Loomepõhine uurimistöö: eksperimentaalsete ja loovmeetodite rakendamine muuseumis
Lisainfo: Esileht – digitalheritage.ee