Etnoloogia ajaloo vastu on Eestis huvi tuntud teadusala algusest peale. Erinevate tähtpäevadega seoses on ikka pööratud pilk minevikku ja püütud eelnevat mõtestada, eesmärgiga luua järjepidevust olevikule ja tulevikule ning saada aru eriala kohast ülejäänud akadeemilises maailmas ja ühiskonnas laiemalt. Põhjalikku Eesti etnoloogia ajalugu pole aga seni kirja pandud. Viimastel aastatel oleme ERMis hakanud selles suunas samme astuma.
ERM on olnud Eesti etnoloogia üks peamisi keskusi juba üle saja aasta. Muuseumi kogude ja arhiivide kujunemislugu, teadustöö ja näitusteloome muutumine ja areng läbi aastakümnete iseloomustab kõnekalt distsipliini lugu. Oma uurimistöös vaatame teadusajalugu siiski laiemalt, kogu Eesti ulatuses, hõlmates selle alla ka teistes institutsioonides tehtud töö (nt Tartu ülikool, vabaõhumuuseum, TA Ajaloo Instituut). Uurimise käigus täiendame ERMi kogusid teadusajalooliste materjalidega (intervjuud, materjalid teadlaste isikuarhiividest, AV).
Meie eesmärgiks on kriitiline vaade teadusajaloole, mis põhineb hermeneutilisele, refleksiivsele ja interpreteerivale lähenemisele. Uurimistöö objektiks on etnograafiliste teadmiste sünd ja mõju muutunud poliitilise võimu, ideoloogiate ning teaduslike teooriate pingeväljas. Etnoloogiat/etnograafiat Eestis uurime tema teadusajaloolises, kultuuriajaloolises, sotsiaalajaloolises ja regionaalses kontekstis. Uurimissuuna eriliseks huviobjektiks on etnoloogia/etnograafia kui rahvusteaduse roll eestlaste enesetunnetuse kujunemises ning Eesti ühiskonna ülesehitamisel ja toimimisel läbi 20. sajandi.
Distsipliini ajalugu ei ole lihtsalt ideede ja meetodite evolutsioon, st enesestmõistetav ja lihtne lugu, vaid teadmise loomine toimub alati teatud kontekstis. Seejuures võib juhtuda, et osad uurijad, ettevõtmised ja lõpuks rappajooksnud arengud on jäänud senises historiograafias tähelepanuta, vajunud unustusse. Vaatame teadusajaloole senisest mitmekesisema pilguga. Püüame tuua varjujäänud esiplaanile, mõtestades nende isikute või sündmuste rolli distsipliini arengus. Viimastel aastatel oleme palju tööd teinud soome-ugrilaste uurimise ajaloole kriitiliselt tagasi vaadates, paigutades seda postkolonialismi konteksti [näitena viide Pireti ja Sveta armt-le?]. See on seni üks paremini läbi uuritud osa Eesti etnoloogia historiograafias.
Kõige selle juures oleme oma uurimistööga osaks rahvusvahelisest distsipliiniajaloo valdkonnast. Nii kitsamalt Euroopa etnoloogias-folkloristikast kui ka laiemalt maailma (kultuuri)antropoloogias on huvi oma teaduste mineviku vastu püsinud jõudsalt pildil. Osaleme nii etnoloogide-folkloristide kui ka antropoloogide konverentsidel ja panustame rahvusvahelistesse temaatilistesse ajakirjanumbritesse ning kogumikesse. Samavõrd oluliseks peame oma uurimistöö avaldamist eestikeelsetes teadusajakirjades.
Projektid
Väljaanded
Näitused