Eesti Rahva Muuseumi etnoloogiline teadustöö keskendub kahele peamisele suunale: inimese ja kultuuride uurimisele. Uurime kultuuripärandit, -protsesse ja -praktikaid nii individuaalsel kui ka kollektiivsel tasandil.
Indiviiditasandil käsitleme argikultuuri Eestis nii ajaloolises kui ka tänapäevases kontekstis, ühtlasi uurime selle rolli maailmavaadete, ühiskondlike tõekspidamiste ja väärtuste kujunemisel. Fookuses on Eesti argikultuuri moderniseerumine ja globaliseerumine, igapäevaelu praktikad ning elulaadide teisenemine. Igapäevaelu nähtuste uurimine – kuidas inimesed oma elu korraldavad ja milliseid tähendusi nad praktikatele ja rutiinidele omistavad – aitab mõista kultuurimustreid ja muutusi ka laiemalt.
Ühiskonnatasandil keskendume kultuurimälu, kultuuriprotsesside ning kollektiivse tähendusloome uurimisele. Analüüsime poliitiliste ja sotsiaalsete olude ja muutuste mõju Eesti rahvuslikele, kultuurilistele ja piirkondlikele (osakultuurilistele) identiteetidele ning kultuurile tervikuna. Püüame mõista, kuidas kultuuriline mitmekesisus säilib maailmas, mis globaliseerumise tõttu muutub järjest sarnasemaks. Meie töö aitab säilitada Eesti kultuuri materiaalseid, vaimseid ja kollektiivseid väljendusvorme.
Olulise osa meie tööst moodustab kultuuripärandi ja ajaloo tänapäevaste tõlgenduste uurimine. Me vaatleme, kuidas pärandit kasutatakse ühiskondliku ressursina ettevõtluses ja turismis; poliitikas, kogukondade mobiliseerimisel ja paikkondliku identiteedi säilitamisel; kultuuripärandit inspiratsiooniallikana rahvakultuuri praktiseerimisel ja loometöös. Laiemas – Euroopa ja globaalse kultuuripärandi kontekstis annab meie töö võimaluse rääkida kaasa kultuuripoliitika kujundamises ja kultuurilise mitmekesisuse säilitamises.
Töörühm: Anu Kannike (juht), Aivar Jürgenson, Karin Leivategija, Tiina Kull, Tenno Teidearu, Anu Järs
Peamised uurimissuunad
- Argipraktikad ja elulaadid
- Materiaalse kultuuri sotsiaalsed ja personaalsed aspektid
Projektid
Baltisaksa ellujäämiskunstid – baltisakslaste lapsepõlvekogemused ja kodumaa (taas)loomine
KUM-TA58
01.01.2025−31.12.2027
Baltisaksa kultuur on olemuslik, kuid hästiunustatud ja tihti mahavaikitud, ajuti isegi taunitud osa Eesti kultuurist. Baltisakslaste tunnistamine Eesti kultuuri osana on hädavajalik selle mõistmiseks ja tervikpildi täpsemaks tajumiseks. Tavaettekujutuse järgi lahkusid baltisakslased 1939 Eestist ja Lätist ning sellega nende ajalugu lõppes. Kas see oli aga nii? Kaugeltki mitte.
Projekt “Baltisaksa ellujäämiskunstid – baltisakslaste lapsepõlvekogemused ja kodumaa (taas)loomine” () keskendub sellele, kuidas tulid aastatel 1939-1941 Eestist (järel)ümberasumise käigus lahkunud isikud toime 20. sajandi pöördelistes sündmustes ning kuidas taasloodi enda jaoks kodumaad – milline oli nende Heimat Revisited. Uuritakse, milline oli (järel)ümberasunute lapsepõlvekogemus, kas ja kuidas see aitas toime tulla kodumaakaotuse ja uuel kodumaal kohanemisega. Fookuses on ka see, mil viisil suhestuti endise kodumaaga, hoiti selle mälestust ja taasloodi kodumaakogemust erinevate praktikatega ning üritati anda kodumaatunnet edasi järgmistele põlvkondadele. Projekti raames töötatakse nii trüki- kui arhiiviallikatega ning tehakse intervjuusid lapsena ümberasunute ja/või nende täiskasvanud järeltulijatega. Ootame mälestusi ka neilt, kes hoidsid või leidsid baltisakslastega kontakti pärast Teist maailmasõda või Seni süsteemselt uurimata teemasse süvendes tõmmatakse võrdlusjooni ka väliseestlastega – otsides vastust küsimusele: mis sai pärast ühise kodumaa kaotust? Ja milline on selle seos meiega siin ja praegu?
Projekti täitja: Anu Kannike, anu.kannike@erm.ee
Projekti koduleht: https://heimatrevisited.ut.ee/
KUM-TA64
01.01.2025–31.12.2026
Puhkeaja suurenemine on XX sajandil olnud üks peamisi elulaadi ja -keskkonda kujundavatest teguritest, millel on oluline mõju nüüdisaegsetele elu- ja ruumikasutusviisidele. Linlaste vajadus hoida kontakti maaga sünnitas uut tüüpi ruume, millest iseloomulikumad on nõukogude ajal linnalähitsooni rajatud suvilarajoonid. Põimides arhitektuuriajaloolist vaatenurka etnoloogilisega võtame eesmärgiks luua seniste kitsamate valdkondlike sissevaadete kõrval terviklik ruumikultuuriline käsitlus teise kodu rollist vaba aja veetmise kohana XX sajandi Eestis. Keskendume eeskätt nõukogudeaegsele peresuvilale kui iseloomulikule ehitus-ruumilisele kompleksile, argielu ja vaba aja koondumispunktile. Uurimisprojekt hõlmab tööd arhiivi-, suulise ajaloo ja materiaalse kultuuri allikatega ning interdistsiplinaarseid välitöid. Projektil on rakenduslik perspektiiv museoloogilises kontekstis, aidates ette valmistada ühe nõukogudeaegse suvila ületoomist ja eksponeerimist Eesti Vabaõhumuuseumis.
Projekti täitjad: Anu Kannike, anu.kannike@erm.ee; Anu Järs anu.jars@erm.ee
Projekti töörühm: Epp Lankots (EKA, vastutav täitja), Mart Kalm (EKA), Dagmar Ingi (EVM), Vivian Siirman (EVM), Maret Tamjärv (EVM), Triin Ojari.
Projekti koduleht: https://evm.ee/meist/koostooprojektid/linlane-maal
Värv kombineerimiseks, ümberkujundamiseks, rakendamiseks, tulevikuks, muutmiseks ja venitamiseks (2023–2026)
Projekti koduleht: Projekt “Colour4CRAFTS” | Eesti Rahva Muuseum
- Eesti agraarne diasporaa asunduskolonialistlikus perspektiivis. Eestlased Kaukaasias. (2024)
- Eesti toidukultuuri moderniseerumine ja toidupärandi tänapäevased rakendused (2016-2024)
- Ööelu etnoloogia (2020-2024)
- Mobiilsed elulaadid Eestis nõukogude ajal ja postsostsialistlikul perioodil (2020-2022)