Ajalooline tekstiil ei ava üksnes seda, mida inimesed sajandite eest kandsid, vaid jutustab palju laiemalt majandusest, ühiskonnast ja igapäevaelust. Tekstiilid on olnud läbi aegade üks olulisemaid kaubaartikleid – samamoodi nagu idamaade ja Euroopa vahel toimis siiditee, olid ka siinsed kaupmehed tihedalt seotud tekstiilikaubandusega Euroopa ja Venemaa vahel. Karusnahkade kõrval liikusid siitkaudu Euroopasse ja Venemaale kangad, mis olid olulised nii majapidamistes kui ka rõivastuses.
Tekstiilid olid väärtuslikud ka maksevahendina. Aeganõudev käsitöö ja materjalide kallidus muutsid need asendamatuks investeeringuks, mistõttu oli tavapärane, et teenijatele ja sulastele tasuti rõivaesemetega. Rõivad peegeldasid ühtlasi sotsiaalset kuuluvust: erinevad klassid kandsid eri stiilis ja funktsiooniga rõivaid. Eestis on kõige põhjalikumalt uuritud talurahva riietust 19. sajandil, millest on välja kasvanud tänapäevane rahvarõivaste kandmise ja valmistamise traditsioon.
Ajalooliste tekstiilide uurimine pakub teadmisi kaduma kippuvatest käsitööoskustest ja tehnoloogiatest, mis tänapäeva kiirmoe taustal on eriti väärtuslikud. See valdkond haakub ka nüüdisaegsete uurimissuundadega, mis püüavad vähendada tarbimise jalajälge ning leida tasakaalu, kasutades taas naturaalseid materjale ja kestlikke töövõtteid.
Eesti Rahva Muuseumil on selles vallas pikk ja järjepidev kogemus, olles Eesti tekstiiliuurimise üks eestvedajaid juba 20. sajandi algusest alates. Siin on tegutsenud nimekad teadlased ja etnoloogid, nagu Ilmari Manninen, Helmi Kurrik ja Aino Voolmaa, kelle töö pani aluse meie rõivaloo teaduslikule uurimisele. See pärand toetab tänapäeval nii rahvarõivaste taasloomist kui ka rahvusliku identiteedi mõtestamist.
Ajalooliste tekstiilide ja rõivaste uurimine aitab mõista, kuidas materjalid, lõiked ja kandmispraktikad peegeldasid ühiskondlikke arenguid, esteetilisi eelistusi ja kultuurikontakte – avades seeläbi akna möödunud argielu ja kultuurimuutuste laiemasse konteksti.
Projektid
Rõivapärandi kujunemismehhanismid: ostukangad, mõis ja talurahva triibuseelik (2023-2027)
Uurismistöö fookuses on Inglismaalt 18. sajandi lõpus ja 19. sajandi alguses Tallinnasse, Riiga ja Pärnusse jõudnud triibuline täisvillane ostukangas – callimanco. Projekt uurib, kuidas Norwichi tekstiilitööstusest lähtunud kaubandus kujundas Eesti maarahva rõivakultuuri ja viis triibulise seeliku levikuni.
Analüüs ühendab kaubandusallikad (Taani tolliväinade register, Lloyd’s List, kohalikud teateid edastavad ajalehed) ning mõisate ja talurahva tarbimispraktikad. Esemetel põhinevad uuringud Eesti ja naaberriikide muuseumikogudes toovad esile varaseimad ostukangast triibuseelikud ja teised esemed, nende lõiked, kudumistiheduse ja viimistlusvõtted.
Eesmärk on avada rõivapärandi kujunemismehhanismid, näidates, kuidas ostukanga tehnilised ja visuaalsed omadused ning mõisa–talurahva moealased kontaktid lõid Eestis püsiva, tänaseni tähendusliku rahvarõivatraditsiooni.
Kajastus meedias:
- ERM-i teadusseminaris tehtud ettekannet tutvustav tekst kodulehel
- Novaatori uudis ja ülekanne ERM-i teadudsseminarist: https://novaator.err.ee/1609639915/video-erm-i-seminar-eestlaste-triibuseelikute-kanga-paritolust
- Projekti ja doktoritöö tutvustus Terevisiooni saates: https://jupiter.err.ee/1609643918/inglismaa-kangast-eesti-triibuseelikud
Projekti raames ilmunud artiklid:
- Kull, Tiina 2024. Traces of callimanco in Estonia: purchased worsted striped fabrics from the late 18th to early 19th centuries. – Studia Vernacula, kd 16, lk 66–93.
- LINK: https://ojs.utlib.ee/index.php/SV/article/view/24453/18697
Täitja: Tiina Kull
Projekt: individuaalne uurimisprojekt
Colour4CRAFTS – Värv kombineerimiseks, ümberkujundamiseks, rakendamiseks, tulevikuks, muutmiseks ja venitamiseks (2023–2026)
Projekti koduleht: https://colour4crafts.eu/
Tegemist on rahvusvahelise Horisondi projektiga, milles ERM-i teadusosakond osaleb näituse korraldamise partnerina.
Täitja: Liisi Jääts, Ellen Värv
Projekt: näitus