Tutvustus
Vahetult pärast Eesti Rahva Muuseumi asutamist 1909a. hakati järk-järgult tegelema ka kogutud esemete säilitus- ja korrastustööga. 1965. aasta 30. septembril loodi fondide osakonda restaureerimislaboratoorium, kus töötasid metalli-, tekstiili- ja puidurestauraator-kunstnikud.
1991. aastal moodustati spetsiaalselt kogude hooldamisega tegelev allüksus, mida nimetati siis hügieenisektoriks. Selle ülesandeks oli esemete esmane hooldamine, kahjuritõrje ja õigete keskkonnatingimuste tagamine.
Aastate jooksul on konservaatorite ja kogude hooldamisega tegelevate töötajate ja pädevusvaldkondade arv järjepidevalt kasvanud, samuti on paranenud erialane ettevalmistus ja töötingimused.
Aastast 2008 on konservaatorid ja kogude hooldajad-säilitajad taas ühes osakonnas, mida nüüd nimetatakse konserveerimisosakonnaks.
Konserveerimisosakonna peamine eesmärk täna on tagada muuseumi eseme- ja arhiivkogu pikaajaline säilivus ning kasutatavus tulevaste põlvede jaoks.
Osakonnas tegeletakse kogude hooldamise- ja konserveerimisega, jälgitakse hoidlate ja ekspositsioonisaalide keskkonnatingimusi ning museaalide seisundit. Olulise osa töömahust moodustab museaalide ette valmistamine näitusteks, tagades museaalidele võimalikult ohutud eksponeerimistingimused ja transpordi.
Kogude hooldustalitus
Säilitustegevuses on esiplaanil kogude kahjustuste ennetamine ja pidurdamine. Põhitähelepanu on suunatud säilitustingimuste parandamisele ja kahjustumisriskide vähendamisele nii museaalide hoidmisel kui ka eksponeerimisel ja uurimisel. Regulaarselt kontrollitakse bioloogiliste kahjustajate võimalikku mõju, menetletakse kahjustusi ja puhastatakse hoidlaruume. Samuti hoitakse silm peal keskkonnatingimustel ning valmistatakse pikaajaliseks säilitamiseks sobivatest materjalidest ümbriseid.
Konserveerimine
Konservaatorite erialane spetsialiseerumine lähtub ERMi kogudes olevate museaalide põhimaterjalidest. Pädevusvaldkonnaks on tekstiil-, puit-, metall-, paber-, nahk- ja plastmaterjalidest objektide konserveerimine. Lisaks sellele tegeletakse ka polükroomse puidu- ja eri tüüpi fotomaterjalide konserveerimisega. Töös lähtutakse konserveerimiseetikast, kasutades nii sekkuvat kui mittesekkuvat lähenemist. Meetodist olenemata on eesmärk aeglustada museaali lagunemisprotsesse, säilitada sellega seotud teavet ning täiendada eseme ajalugu või legendi ajalooliste- ja materjaliuuringute abil.
Väljund
Selleks, et teadmisi ja kogemusi jagada, pakume konsultatsioone ning korraldame koolitusi ja infopäevi teistele muuseumidele ning erialaspetsialistidele. Meie konservaatorid esinevad uurimistöid käsitlevate ettekannetega mitmetel seminaridel ja konverentsidel nii Eestis kui välisriikides.
Erialavaldkonna laiemaks tutvustamiseks oleme aktiivselt kaasatud haridusprogrammide väljatöötamisse ja viime periooditi läbi konserveerimis-restaureerimisalaseid õpitubasid.
/siia plokki tulevad ERM Rakukese õpitoad/
