Topograafiline arhiiv (ERM TA)
Kogu loodi 1909. aastal kogumismatkade ehk välitööde kirjelduste säilitamiseks, milleks on päevikud, reisimärkmed ja aruanded. Juba muuseumi esimestel kogumismatkadel seati ülesandeks, et vanavarakoguja peab oma teekonnast aruande või päevaraamatu kirjutama, kus märgitakse üles kogumismatka teekond, saadud ja saamata esemed, üldised tähelepanekud olustikust, kohalikest inimestest, kommetest, rõivastusest, ehitistest, loodusest jm. Seda printsiipi järgitakse kaasajani.
Põhiosas on päevaraamatute autoriteks ERMi töötajad, välitöödele kaasatud üliõpilased, kunstnikud ning vanavarakorjajad-stipendiaadid (näiteks muuseumi algaastatel Eesti kultuuriloost tuntud Henrik Visnapuu, Gustav Matto, Julius Kuperjanov, Nikolai Triik, Jaan Koort, Hanno Kompus, August Pulst, Gustav Vilbaste jt). Erandina on arhiivi võetud Karl Männiste päevikud aastatest 1917-1945, Leida ja Peeter Reinumägi Siberi päevik ning Arthur Sachkeri „Mein Tagebuch“ . Kogusse on liidetud Ajaloo Instituudi etnograafia sektori välitööde päevikud ja märkmed.
Topograafiline arhiiv on süstematiseeritud kihelkondade kaupa. Lisaks Eestile ja eesti keelesaartele on välitööde päevikuid ka soome-ugri aladelt ja väliseestlaste juurest. Kogu suuruseks 2025. aastal oli 1132 säilikut.
Etnograafiline arhiiv (ERM EA)
Esimesed kirjeldused pärinevad 1920. aastast ja arhiiv koondab muuseumitöötajate ja stipendiaatide (ajaloo- ning kunstiüliõpilaste) välitöödel kogutud teatmematerjali mitmesugustel teemadel: rõivastus, ehitised, elamusisustus, põllumajandus, karjandus, kalastus, mesindus, kaubandus, käsitöö ja käsitöötehnikad, kombed, toit jm. Etnograafiliste teemade kõrval on kajastamist leidnud ka kaasaeg, näiteks 1978-1982 Viljandi rajoonist, 1983-1986 Aravetest, 1987-1992 Jõgeva linnast, 2007 Kihelkonnast, 2009 Suure-Jaanist kogutud kirjalik aines. Samuti on kogutud nõukogude repressioonide ja 1944. aasta põgenemisega seotud mälestusi.
Etnograafilises arhiivis leidub materjali kogu Eestist, samuti Eesti keelesaartelt Lätis ning Eesti diasporaast ja soome-ugri aladelt. Kogus on ka Ajaloo Instituudi etnograafia sektori kogutud teatmematerjal. Kogu suuruseks 2025. aastal oli 945 kirjeldust.
Korrespondentide vastuste arhiiv (ERM KV)
Muuseumi suurim arhiiv sisaldab muuseumi kirjasaatjate ja koolide kaastöid: vastused küsimuslehtedele, võistlustööd jt käsikirjad etnograafilistel ja kultuuriloolistel teemadel. Esimestele küsimuskavadele laekunud vastused pärinevad 1925. aastast. Muuseum on kirjasaatjate abil kogunud teatmematerjali ligemale 300 küsimuslehele. Küsimuslehed on koostatud peamiselt ERMi teadurite poolt sõltuvalt nende uurimisteemadest. Nummerdatud küsimuslehtede loend on ERMi kodulehel link
Suure osa arhiivist moodustavad võistlustööd etnograafilistel, eluloolistel, kodu-uurimuslikel ja kultuuriloolistel teemadel. Arhiivi on liidetud ka lühiajalised kogumiskampaaniad (näiteks Kingi muuseumile päev oma elust; Teeme Ära Talgulood). Rohkesti on eluloolisi mälestusi, andmeid ehitistest ja elamusisustusest, meeste ja naiste käsitööst, rõivastusest ja rahvariietest, toidumajandusest, lastekasvatusest, liiklusest, kalendri ja perekonna kombestikust, rahvameditsiinist, peremärkidest, põllundusest ja linakasvatusest, mesindusest, piimandusest, kalastusest ja jahindusest, laatadest ja kaubandusest, laevaehitusest, talu eluolust, taluteenijatest ja talgutest, koha ajaloost, kolhoosielust, töölistest ja tehaste ajaloost, eestlaste elust väljaspool Eestit, ajaloolistest sündmustest, küüditamisest, kodumaalt põgenemisest jt teemadel.
2025. aasta seisuga oli kogus 56560 kaastööd, mis on koondatud 1501 köitesse.
Sanitaar-topograafiline arhiiv (ERM STA)
Selles arhiivis asuvad Tervishoiu instituudi poolt 1922.-1930. aastal korraldatud üle-eestilise tervishoidliku “inventuuri” materjalid. Neis on külade ja talude kirjeldused, tervikülevaated valdadest, alevitest ning suvituskohtadest. Valdavalt arstide ja vanemate kursuste arstiüliõpilaste kirjeldused annavad mitmekesise pildi asulatest, elamutest, inimestest ja eluolust 1920. aastatel. Materjale on kokkuvõtvalt ja analüüsivalt kasutanud professor Aleksander Rammul maakondlikes tervishoiualastes kirjeldustes (ilmusid aastatel 1928-1938). Kogu suurus on 370 säilikut.
Etnograafiliste jooniste kogu (ERM EJ)
Kogu loodi 1921. aastal ja sisaldab joonised taluehitistest, elamusisustusest, rõivastusest, tekstiilidest, igapäevastest tarbeesemetest – joonistatuna nii ERMi kunstnike kui ekspeditsioonidele kaasatud kunstnike ja kunstiüliõpilaste poolt. Vanemad etnograafilised joonised pärinevad Õpetatud Eesti Seltsi kogust (F.S.Stern, Hupel).
Umbes 75% joonistest on Eesti taluarhitektuurist: asendiplaanid, põhiplaanid, vaated, läbilõiked, ehitusdetailid ja -konstruktsioonid jne. – joonistatud peamiselt 1930. aastatel arhitektuuriüliõpilaste ja 1950.-1970. aastatel Tartu kunstikooli ja Eesti Riikliku Kunstiakadeemia üliõpilaste poolt. Mitmekesise ainestikuga on joonised soome-ugri aladelt, mille autoriteks on kunstiüliõpilased Kaljo Põllu ja Kadri Viirese juhendamisel. 2025. aastal oli kogus 23772 joonist.
Arhiivkogu (ERM Ak)
Kogu loodi 2004. aastal ja 2025. aastal oli kogus 37 fondi 8218 säilikuga. Arhiivkogu fondid on moodustatud ERMi materjalidele, ERMi teiste kogudega seotud arhiivimoodustajatele, tervikkollektsioonidele, välitöödel ja kirjasaatjate võistlustöödega kogutud arhiivimaterjalidele.
ERMi ehitusprojektid (Ak 1), ERMi uue maja arhitektuurivõistlus (Ak 3), ERM 100 juubeli tähistamine (Ak 11) ja ERM 100 juubelivaiba konkurss (Ak 14), ERMi kunstihanke ideekonkurss (Ak 22).
Üksikisikute arhiivid – etnoloogide, teadlaste ja ERMi uurimisteemadega seotud isikute arhiivid, näiteks etnoloogid Gustav Ränk (Ak 5), Ants Viirese (Ak 36), Aino Voolmaa (Ak 24 ), Ferdinand Linnus (Ak 44), Elle Vunder (Ak 42), mälu-uurija Endel Tulving (Ak 32), arheoloog Marta Schmiedehelm (Ak 43), kokandustegelase Linda Petti (Ak 13), väliseestlane Hans Teetlaus (Ak 18) ning mitmed väikesed isikuarhiivid üksikute dokumentidega.
Asutuste arhiivid, mis seotud tervikkogude üleandmisega ERMi või nende korraldatud kogumiskampaaniatega, nt Eesti Vabariigi peakonsul New Yorgis (Ak 6), Kommunaari muuseumi (Ak 17), Tartu Fotoklubi (Ak 31), Ajaloo Instituudi etnograafia sektori arhiiv (Ak 39), Presidendi joonistusvõistlusele “Meie Eesti head asjad” saadetud joonistused (Ak 46), Memento mälestused represseerimistest (Ak 35), TÜ Välisuuringute Keskuse „Väliseestluse roll Eesti iseseisvuse taastamisel“ materjalid (Ak 10), Kuku Raadio ja Ajalehe Postimees korraldatud essekonkurss „15. aastat vabadust“(Ak 16).
Teemaarhiivid nt: Väliseestlaste arhiiv (Ak 12), Kirjad kaugelt (Ak 27), Valimised, erakonnad (Ak 21), Anatoli Miti Tartu vaadete kogu (Ak 26), toiduteemaline (Ak 40), käsitööteemaline (Ak 41) arhiivkogu jm.
Postkaardikogu (ERM Pk)
Loodud 2012. aastal ja 2025. aastal oli kogus 2506 postkaarti. Kogu on üles ehitatud fondide kaupa: ERMi pildikirjastuse poolt väljaantud postkaardid (Pk 1), sõnumiga postkaardid kalendaarseteks (Pk 2) ja isikliku elu tähtpäevadeks (Pk 3), reisidelt saadetud (Pk 6), väliseesti (Pk 4), etnograafilised, nt rahvarõivateemalised postkaardid (Pk 5), isikute või teemade tervikkollektsioonid (Pk 7), varia (Pk 8).
Muuseumiesemete joonised (ERM MJ)
Abikogu sisaldab Eesti Rahva Muuseumi esemete jooniseid, peamiselt naiste käsitööst ning rahvariietest, aga ka majapidamisriistadest, liiklusvahenditest jm. Kogu on sündinud trükiste tarbeks valmistatud illustratsioonidedest. Detailsed joonised rahvariietest on heaks abimaterjaliks rahvarõivastealaste konsultatsioonide läbiviimisel.
ERMi ametiarhiiv (ERM ARH, varasem lühend ERMA)
ERMi tegevuse arhiiv alates 1909. aastast: protokollid, käskkirjad, tööplaanid, aruanded, kirjavahetus, kroonikaraamatud, isikutoimikud jm. isikkoosseisu sisaldavad dokumendid.