Tartu Ülikool on tegutsenud 100 aastat eestikeelsena! 1. detsembril 1919 toimus avaaktus ja tegevust alustas ennekõike eesti üliõpilastele mõeldud ja Eesti ühiskonda teeniv ülikool. Eesti Vabariigi Tartu Ülikool sündis koos riigiga. Esimese maailmasõja lõppedes andis Saksa sõjavägi Tartu Ülikooli üle Eesti valitsuse esindajale Peeter Põllule. Ülikooli ametlikuks keeleks tunnistati eesti keel ja juba oktoobrist asus seal õppima 351 üliõpilast, sh 305 eestlast.
Näitus „Ülikool postiloos“ hõlmab valikut rahvusülikooliga seotud postiajaloost. Tartu Ülikooli peahoone on üks enim kujutatud hoone meie markidel. Neid marke on kaheksa, lisaks üks margiplokk. Esimene selline mark, „300 aastat Tartu Ülikooli“, ilmus 1. juunil 1932. Juubelisarjas anti välja neli marki, kahel neist on peahoone ja kahel Tartu tähetorn. Kavandeid võis olla rohkem, aga ERMi kogus on neid üheksa. Ülikooli hoonetest on margil veel TÜ raamatukogu, observatoorium, Toomkiriku varemed. Peahoonet ja teisi ülikooli hooneid on kujutatud ka tervikasjadel (trükitud margiga ümbrik, postkaart).
Aastatel 1954–1991 anti ülikooli peahoonega tervikasju välja kuus, pluss ülikooli raamatukogu ja ühiselamu vaatega tervikasjad.
Postiajaloos on väga põnevaid seiku, mis ilmnevad ülikooliga seotud tunnustatud teadlaste, õppejõudude, üliõpilaste kirjavahetuses. Margikogumine ja nende uurimine on ikka läbi aegade inimestele huvi pakkunud, muidugi ka õppejõududele ja üliõpilastele.
*** „Sada aastat filateeliat Tartus“ (1989) sisaldab muu hulgas huvitavat ajaloolist hetke:
„Detsembris 1889 loodi Dresdeni rahvusvahelise filatelistide ühingu sektsioon Tartus. Eestvedajaks oli Tartu ülikooli majandust õppima asunud Saku mõisaomaniku poeg Karl Ewald v. Baggehuffwud, kes juba koolipoisina oli Dresdeni ja Braunschweigi filatelistide ühingute liige. Kaasaustajateks olid Tartu ülikooli keemiaüliõpilane, Voronežist pärit Oskar Britzke. Mõisast pärinev Alexander v. Harder, kes oli 1888. aastast ülikooli apteekri abi ja õppis samas farmaatsiat aastatel 1891–1893, Valmiera maakonnast pärinev saksa filoloogiat õppiv Johan-Friedrich Sar(r)ing (Zarinš) ja Odessa arsti poeg Eugen Heinrici, kes pärast Helsingi Aleksandri gümnaasiumi lõpetamist asus õppima Tartu ülikoolis matemaatikat.
14. jaanuaril.1890 toimunud Tartu sektsiooni koosolekul valiti esimeheks E. v. Baggehuffwud. Liikmemaksuks määrati esialgu 7 rubla aastas, millest 6 oli ettenähtud emaühingule ja 1 rubla sektsiooni kassase. Kohtuda otsustati iga 14 päeva tagant, õhtuti kella 4–6, vaheldumisi liikmete korterites. Veel otsustati, et koosolekule mitteilmumise eest tuleb sektsiooni kassase tasuda 20 kopikat, hilinemise eest üle poole tunni 10 kopikat.
Koosolijatele jagas E. v. Baggehuffwud tema poolt välja antud brošüüri „Käibelolevad Venemaa tervikasjad“, mida peetakse esimeseks filateeliaalaseks väljaandeks Eestis („Der Philatelist“ nr 3, 15.02.1890).
Peagi lahkus E. v. Baggehuffwud ülikoolist ja Tartust. 13.(25.).05.1890 toimunud sektsiooni peakoosolekul valiti uueks esimeheks Oskar Britzke, kes õppis 1887–1890 Tartu ülikooli keemiat ja kellele omistati 13.12.1890 keemiakandidaadi kraad. Sektsiooni esimese poolaasta aruandest: peetud 6 koosolekut, kokku külastas 27 liiget ja üks külaline. Britzke lahkus Tartust pärast ülikooli lõpetamist. Tookord jäi Tartu sektsiooni iga lühikeseks.
4.05.1921 esitasid Tartu ülikooli professor dr. med. A. Paldrock, pangaametnik Ed. Obst ja tapamaja veterinaararst M. Sieger Tartu-Võru Rahukogule taotluse Tartu Margikorjajate Seltsi „Kirjamärk“ asutamiseks. Rahukogu registreeris seltsi 21. mail 1921. Seltsi asutamiskoosolek, mida juhatas A. Paldrock (aastast 1936 Paldrok) toimus 24. mail 1921 Tartu Naisseltsi ruumides Suurturg (Raekoja plats)“. 21. märtsil 1932 toimus Tartus Eesti kõigi aegade suurim markide oksjon“.
* * * * * Näitus on koostatud ERMi postiajaloo kogu ja erakogude alusel.
Postiajaloo taustast saate lugeda, kui klõpsate tööriistareal infonuppu.
Head vaatamist!
* * * * * Näituse toimkond: Eve Aab, Merike Tamm, Kaido Andres, Ants Linnard, Reigo Lokk Fototööd: Arp Karm Toimetaja: Karin Kastehein
Kirjandus:
Aru, Mart. Eesti postmargid ja tervikasjad, Kataloog 2013. Eesti Muinsuskaitse Seltsi Filateeliaosakond, 2008.
Vaher, Eo. ENSV-aegsed Estica ümbrikud. Elva 200.
Laul, Ülo. Eesti teema postkaardil. N Liidu tervikasjad 1955–1990. Tartu Kogujate vihik III. Tartu Filatelistide Selts, 1998.
Laul, Ülo. Eesti teema postkaardil. N Liidu tervikasjad 1955–1991. Tartu Kogujate vihik IV. Tartu Filatelistide Selts, 2000.
Vihman, Vladimir. Sada aastat filateeliat Tartus. Üleliiduline Filatelistide Ühing, Tartu osakond. Tartu, 1989.
Eesti Filatelist nr 22-23, 1978. New Yorgi Eesti Filatelistide Selts ja Eesti Filatelistide Ühing Rootsis.
Margikavandi autor Ilmar Nõva (Breiberg), 1932
ERMMargikavandi autor Ilmar Nõva (Breiberg), 1932
ERMMargikavandi autor Ilmar Nõva (Breiberg), 1932
ERMMargikavandi autor Ilmar Nõva (Breiberg), 1932
ERMMargikavandi autor Ilmar Nõva (Breiberg), 1932
ERMMargikavandi autor Ilmar Nõva (Breiberg), 1932
ERMMargikavandi autor Ilmar Nõva (Breiberg), 1932
ERMMargikavandi autor Ilmar Nõva (Breiberg), 1932
ERMMargikavandi autor Ilmar Nõva (Breiberg), 1932
ERM300 aastat Tartu Ülikooli, 1.06.1932, Ilmar Nõva (Breiberg)
ERM300 aastat Tartu Ülikooli, 1.06.1932, Ilmar Nõva (Breiberg)
ERM300 aastat Tartu Ülikooli, 1.06.1932, Ilmar Nõva (Breiberg)
ERM300 aastat Tartu Ülikooli, 1.06.1932, Ilmar Nõva (Breiberg)
ERMTartu Toomkiriku varemed, 19.11.1927, kujundaja Johann Naha
ERMTaasülesehitamise sarja mark. Tartu Ülikool. Estland, 3.10.1941, kujundaja Henn Sarap
ERMTartu Ülikool 150, 2.10.1952, kujundaja Paul Luhtein
ERMTartu Ülikool 350, 4.03.1982, kujundaja Anatoli Kalašnikov
ERMTartu Ülikooli botaanikaaed 200, 11.06.2003, kujundaja Vello Lillemets
ERMTartu Ülikool 370, Tartu Ülikooli raamatukogu 200, 24.04.2002, kujundaja Jaan Saar
ERMFriedrich Reinhold Kreutzwald 200, 4.12.2003, kujundaja Indrek Ilves
ERMMinu Mark, 22.02.2007, kujundaja Lembit Lõhmus
ERMTartu Ülikooli Ilmade Observatoorium 150, 2.12.2015, kujundaja Jaan Saar
ERMRahvusülikool 100, 19.11.2019, kujundaja Indrek Ilves
ERMKaardil puudub postitempel. Kas see jõudis ilma templita Riiga või jäi üldse saatmata, pole teada. 23.04.1918
ErakoguÜlikool jääb Tartusse. Uus ülikool tuleb veel Voroneži, kus vene professorid saavad loodetavasti tööd. Mis Tartu Ülikoolist saab, ei ole päris kindel. Võib-olla peame vene keele eksami tegema, sellega ei tahaks kaasa minna. Kui midagi kuulen, annan sulle kohe teada.
Professor Peeter Kõpp (3.04.1888–20.08.1960) oli põllumajandusteadlane. 1914. aastal lõpetas ta agronoomina Königsbergi ülikooli ja 1919. aastal kutsuti ta Tartu Ülikooli põllumajandusteaduskonda looma. Kõpp oli selle esimene dekaan, samas Akadeemilise Põllumajandusliku Seltsi esimees ja hiljem auliige.
ErakoguErakoguPostkaart Haapsallu, 24.10.1921
ErakoguBernhard Linde (4.04.1886–23.08.1954) oli eesti publitsist ja tõlkija. Ta lõpetas 1927. aastal Tartu Ülikooli slaavi filoloogina. Hermann Pezold (1877–1936) oli paljude saksa- ja ingliskeelsete õpperaamatute autor.
ErakoguSaarte Ühispanga makseteatis 31.07.1922 Johannes Aavik (8.12.1880 Randvere küla, Saaremaa – 18.03.1973 Stockholm) oli eesti keeleteadlane. Aastatel 1926–1934 oli ta Tartu Ülikooli eesti keele lektor.
ErakoguErakoguPostkaart Tartust Kuressaarde Johannes Aavikule, 8.09.1922
ErakoguErakogu1. 12.1919 toimus Eesti Vabariigi Tartu Ülikooli avaaktus. Tegevust alustas eestikeelne, ennekõike eestlastest üliõpilastele mõeldud ja Eesti ühiskonda teeniv ülikool. Alguses oli õppejõude napilt, seega kutsuti kohale teadlasi ka välismaalt. Professor Aleksander Brandth tuli Harkivi ülikoolist ja töötas Tartus 1922. aasta maist kuni 1926. aastani matemaatika-loodusteaduskonna antropoloogiaprofessorina. Postkaart Petrogradist Tartusse, 21.04.1923
ErakoguPostkaart Tartust Kuressaarde Johannes Aavikule, saatja Andrus Saareste, 20.08.1924. Saareste (18.06.1892–11.05.1964) oli eesti keeleteadlane ja murdeuurija.
ErakoguErakoguPostkaart Helsingist Sangaste krahvile Friedrich Georg Magnus von Bergile, 1.06.1924
Alafrankeeritud postkaart. Saajal tuli tasuda tähitud postkaardi tariif. Trahvitempel „T“. Berg sai Tartu Ülikooli audoktoriks 19.11.1929.
ErakoguErakoguKaarlo Kustaa Teräsvuori (5.05.1884–1977) oli Tartu Ülikooli põllumajanduse professor 26.06.1920–15.11.1922 ning Helsingi Ülikooli professor 1935–1951. Tähitud kiri (R) 1.03.1924 Tartust Helsingisse 4.03.1924.
ErakoguTähitud kiri (R) Londonist Tallinna, 19.12.1926. Oskar Kallase saadetud kiri tütar Virve Kallasele.
Oskar Kallas lõpetas 1892. aastal Tartu Ülikooli (klassikalised keeled) ja asus õppima Helsingisse (1892–1893), kus keskendus etnograafiale ja soome-ugri keeltele. Ta oli EÜSi liige ning aastail 1918–1920 Eesti diplomaatiline esindaja Helsingis. 1920–1922 oli ta Eesti saadik Soomes ning 1922–1934 Suurbritannias ja Hollandis. 19. novembril 1929 sai ta Tartu Ülikooli audoktoriks. 1935. aastal valiti Kallas EÜSi auvilistlaseks.
ErakoguPostkaart saadetud 4.05.1928 Rudolf Kenkmannile (5.02.1898–26.04.1975; aastast 1935 Kenkmaa), kes oli ajaloolane ja arhivaar. Ta lõpetas 1929. aastal Tartu Ülikooli filosoofiateaduskonna.
ErakoguErakoguPostkaart saadetud Tartust Jõgevale, 4.09.1928. Väljuvate kirjade registreerimistempel: Tartu Ülikooli taimehaiguste katsejaam, Raadi mõis, Tartu.
ErakoguTartu Ülikooli taasavamise järel 1802. aastal pandi seal alus põllumajanduse õppetoolile prof J. W. Krause juhtimisel. Esialgu õpetati põllumajandust filosoofiateaduskonnas, hiljem füüsika-matemaatikateaduskonnas. Emakeelsesse Tartu Ülikooli loodi 1919. aastal põllumajandusteaduskond agronoomia- ja metsandusosakonnaga. Teaduskonna juurde kuulusid ka katsejaamad, kus tegeldi uurimistööga. Jaan Mägi (26.07.1883–25.07.1939) oli esimene Tartu Ülikooli põllumajandusprofessor (1919–1938). Alates 1925. aastast oli ta põllumajandusteaduskonna dekaan. 1920. aastal rajas ta Tartu Ülikooli loomakasvatuskabineti ja 1921. aastal Raadile zootehnilise katsejaama, mida ta ise ka juhtis.
Kiri 28.10.1928
ErakoguPostkaart saadetud Tartu Ülikooli Agrikultuurkeemia Katsejaama, 16.05.1929.
Tartu Ülikooli Taimekasvatuse ja Agrikultuurkeemia Katsejaama kasvuhoone ja laboratooriumide peahoone asusid Raadil.
E. W. W. Põllutööministeeriumi Põllumajanduse Peavalitsus kirja registreerimistempel.
ErakoguErakoguPostkaart Tartust Budapesti (Ungari Kuningriik), 22.04.1929. Hans Richter (28.06.1880– 17.08.1946) õppis 1899–1904 Berliini Veterinaarülikoolis. 1915–1918 oli ta Haidar-Paša Sõjaväeveterinaariaülikooli loomaanatoomia professor ning 1923–1933 Tartu Ülikooli veterinaaria instituudi anatoomia, histoloogia ja embrüoloogia õppetooli professor. Alates 1933. aastast Ankara Veterinaariaülikooli anatoomiaprofessor.
ErakoguPostkaart saadetud Tuhalaanest Tartusse, 19.04.1930
Ants Piip (28.02.1884–1.10.1942) oli poliitik, diplomaat ja õigusteadlane, Eesti Vabariigi seitsmes peaminister (26.10.–21.12.1920). Aastatel 1919–1924 oli ta Tartu Ülikooli rahvusvahelise õiguse professori kohusetäitja, 1924–1940 korraline professor, 1930–1939 ülikooli akadeemilise kohtu esimees.
ErakoguKiri saadetud Lihulast Tallinna, 8.12.1930.
Artur Johannes Sirk (25.09.1900–2.08.1937) õppis 1921. aastal Tartu Ülikooli põllumajandus- ja 1922–1926 õigusteaduskonnas (lõpetas cum laude). Korporatsioon Sakala vilistlane.
ErakoguÜmbrik: Eesti Üliõpilaskond. Kiri 15.10.1934.
Omavalitsuslik üliõpilaskond alustas Tartu Ülikoolis tegevust veidi pärast rahvusülikooli loomist. Üliõpilaste algatusel loodi üliõpilaskond kui kõiki tudengeid hõlmav organisatsioon vastandina üliõpilaskonnale kui korporatsioonide ja üliõpilasseltside katusühendusele.
ErakoguPostkaart saadetud Tartu Ülikooli koguduse õpetaja B. Rahamäele, 10.06.1931.
Hugo Bernhard Rahamägi (2.06.1886–1.09.1941). Õppis Tartu Ülikooli usuteaduskonnas (1906–1913), kus omandas cand. theol. kraadi. Oli 1920–1921 Tartu Ülikooli usuteaduskonna süstemaatilise usuteaduse dotsent, 1921–1926 professori kohusetäitja ja 1922–1924 usuteaduskonna sekretär. Tartu Ülikooli usuteaduskonna seminari raamatukogu asutaja ja juhataja (1920–1929), riigikogu liige (1920–1921, 1929). Rahamägi oli Eesti Evangeeliumi Luteriusu Kiriku piiskop aastail 1934–1939.
Tartu Ülikooli kirik ehitati 1860. aastal. 1948. aastal võeti see koguduselt ära ja tehti õppehooneks.
ErakoguÜlikooli juubeli postmark „300 aastat Tartu Ülikooli“, 1.06.1932, Ilmar Nõva (Breiberg). Seda marki ei esine eriti rahvusvahelistel postisaadetistel.
Postkaart Riiga, 29.06.1932
ErakoguGustav Adolfi mälestussammas Tartus. Foto: E. Sellike
ErakoguÜmbrik: Eesti Üliõpilaskond. Tartu Ülikooli tähitustempliga (punane) trükitöö kiri, 30.06.1932.
Margid „300 aastat Tartu Ülikool“. Juubeli puhul oli avatud ajutine postkontor(28.06.1932 – 2.07.1932), millel oli oma kalendertempel ja punane tähitustempel.
ErakoguAntti Sovijärvi (22.04.1912–9.04.1995) oli soome keeleteadlane, fennougrist. Aastatel 1940–1977 oli ta Helsingi Ülikooli foneetikaprofessor. Soome Teaduste Akadeemia liige ja Eesti-Soome sõprussuhete arendaja. Viibis Tartu ülikoolis korp! Sakala stipendiaadina. Sakala vilistlane ja Sakala Soome koondise organisaator.
Kiri 2.03.1933, margid „300 aastat Tartu Ülikooli“.
ErakoguPoolast saadetud postkaart 2.03.1933 Eesti Karskusliidule Tartus 5.03.1933.
Eduard Kubjas (1896–1983) oli Eesti Karskusliidu peasekretär ja esimees. 1920–1922 oli ta vabakuulaja Tartu Ülikooli filosoofiateaduskonnas. 1960. aastal lõpetas kaugõppes Tartu Riikliku Ülikooli rahvaluule erialal.
Villem Ernits (16.07.1891–10.05.1982) oli keeleteadlane ja karskusliikumise edendaja. 1918. aastal lõpetas ta Tartu Ülikooli (cand. phil.) ning töötas vaheaegadega ülikooli õppejõuna. 1930. aastatel oli ta Varssavi Ülikoolis eesti ja soome keele lektor. Asutava Kogu ja esimese riigikogu liige. Üliõpilaste Lehe üks algatajaid ja esimene peatoimetaja, 1927–1930 Fenno-Ugria teadussekretär.
ErakoguElmar Ilus (30.07.1898–3.12.1981) õppis aastatel 1920–1924 Tartu Ülikooli õigusteaduskonnas. Eesti õigusteadlane, Tartu Ülikooli tsiviilõiguse ja -protsessi professor.
1934. aastal toimetas ja andis Elmar Ilus koos Karl Ferdinand Karlsoni ja Johannes Voldemar Veskiga välja „Õigusteaduse sõnastiku“.
Postkaart 27.11.1933
ErakoguErakoguZeppelinposti kiri, mark „300 aastat Tartu Ülikooli“.
Chicago lend 12.10.1933 Tallinnast New Yorki.
1930. aastatel puudus regulaarne üleatlandiline õhupostiühendus lennukitega. Posti kiiremaks edasitoimetamiseks kasutati erilisi postiaurikuid, kuid ka nendega võttis posti liikumine üle Atlandi ookeani aega 10–14 päeva. Tööstus- ja kaubandusringkonnad otsisid kiiremaid postiveovõimalusi ja nii tekkis Saksamaal sealse riigiposti ettevõtmisel kaks postiliiki, mis võimaldasid posti saata teatava ajavõiduga üle Atlandi.
Tekkis kaks postiajaloolist mõistet: Zeppelinpost ja katapuldilennupost. Mõlemaga oli Eesti Postivalitsusel leping.
ERMKiri taheti saata Zeppelinpostiga Tallinnast Westbury, 12.10.1933. See ei jõudnud aga Berliinis Zeppelini lennule ja tuli 14.10.1933 tagasi Tallinna 19.10.1933.
Mark „300 aastat Tartu Ülikooli“.
ERMÜliõpilasselts Liivika asutati 21.04.1919 Riias. Kiri 13.02.1933
ErakoguAleksander Paldrok (16.05.1871–1.07.1944; 1936. aastani Aleksander Paldrock) õppis aastatel 1890–1895 Tartu Ülikooli arstiteaduskonnas. 1917–1941 töötas ta Tartu Ülikooli professorina. Paldrok leiutas leepra ravimeetodi süsihappelume ja kullapreparaadiga. 1920. aastal ülendati tasanitaar- kindralmajoriks. Ta esitati kolm korda Nobeli meditsiiniauhinna kandidaadiks.
Kiri 11.10.1933 Strabourdilt (Prantsuse Vabariik) Tartusse professor A. Paldrockile.
ErakoguEesti Üliõpilaste Selts (EÜS), 1870. aastal asutatud akadeemiline meesorganisatsioon.
Kiri 4.11.1934 Tartust
ErakoguKiri saadetud 1934. aastal
Vassili Raavel (20.08.1895–29.08.1948) oli preester.
ErakoguEesti Keele Arhiivi üleskutse. Eesti Keele Arhiivi juhataja Andrus Saareste.
Andrus Kustas Saareste (18.06.1892–11.05.1964) õppis 1912–1913 Tartu Ülikoolis ja 1913–1917 Helsingi Ülikoolis ning aastast 1919 taas Tartu Ülikoolis, mille lõpetas 1921 eesti keele magistrikraadiga. Aastast 1925 (vaheaegadega) oli ta Akadeemilise Emakeele Seltsi esimees, 1931–39 TÜ Eesti Keele Arhiivi juhataja ning üks Eesti Entsüklopeedia koostajatest.
ErakoguTempel: Tartu Ülikooli Evang.-Luth. Kogudus
Jaan Lattik (22.10.1878 – 27.06.1967) lõpetas 1908. aastal Tartu Ülikooli usuteaduskonna. Aastatel 1910–1939 töötas ta Viljandi Pauluse koguduse õpetajana ja kooliõpetajana. Oli esimese kuni viienda riigikogu liige, 1925–1927 haridus- ja 1928–1931 välisminister.
Postkaart 19.07.1934
ErakoguErakoguGustav Ränk (18.02.1902–5.04.1998) oli eesti etnoloog ja Tartu Ülikooli esimene etnograafiaprofessor. Paralleelselt õpingutega Tartu Ülikooli filosoofiteaduskonnas asus ta 1926. aastal tööle Eesti Rahva Muuseumisse. Tartu Ülikooli lõpetas Gustav Ränk aastal 1930 juba tuntud teadlasena. 1980. aastast Eesti Üliõpilaste Seltsi auvilistlane.
Hispaanias, kust kaart on teele pandud, käis kodusõda juulist 1936 aprillini 1939.
Postkaart 7.10.1936
ErakoguEesti Üliõpilaste Seltsi Ühendus asutati 1906. aastal.
Kiri 9.11.1937
ErakoguPostkaart 29.07.1937 Ahunist (Prantsusmaa) Tartusse professor A. Mathiesenile. Andres Mathiesen (1.02.1890–3.05.1951) kaitses aastal 1928 esimesena Tartu Ülikoolis metsateaduse doktori kraadi. Alates augustist 1920 Tartu Ülikooli põllumajandusteaduskonna metsaosakonna metsakorralduse õppetooli metsaasjanduse ja geodeesia õpetaja. 1924. aastast Tartu Ülikooli professor, 1928–1937 põllumajandusteaduskonna dekaan. Tartu Ülikooli õppe- ja katsemetskonna juhataja.
ErakoguÜliõpilaste Selts Raimla asutati 1922. aastal.
Kiri 7.10.1937, Tartu
ErakoguMargiplokk „100 aastat Õpetatud Eesti Seltsi asutamisest“, 15.06.1938, Georg Westenberg
Tähitud kiri 15.06.1938, saadetud Virk. Exprèsiga.
Friedrich Robert Faehlmann (31.12.1798–22.04.1850) õppis aastatel 1817–1827 Tartu Ülikooli arstiteaduskonnas, samas kuulas ta ka filoloogia- ja filosoofialoenguid ning temas tärkas huvi eesti keele vastu. Peamiselt Faehlmanni õhutusel asutati 1838 Õpetatud Eesti Selts, 1843–1850 oli ta selle esimees.
Friedrich Reinhold Kreutzwald (26.12.1803–25.08.1882) õppis aastatel 1826–1833 Tartu Ülikooli arstiteaduskonnas. Oli Õpetatud Eesti Seltsi auliige aastast 1849.
ERMÜliõpilasselts Liivika on meesüliõpilasi ühendav seltskondlik-kasvatuslik organisatsioon, mis asutati aastal 1909.
Trükitöö kiri 27.03.1933, Tartu
ErakoguTartu Ülikooli ametlik postkaart, saadetud 13.07.1939
ErakoguErakoguAjakirja „Eesti Loomaarstlik Ringvaade“ ümbrik. Trükitöö kiri Washingtoni 23.10.1939.
Mark „Peaminister Konstantin Päts“, 20.03.1936.
Konstantin Päts (23.02.1874–18.01.1956) õppis aastatel1894–1898 Tartu Ülikooli õigusteaduskonnas, mille lõpetas cand. jur. kraadi (Rooma õigus) ja kubermangusekretäri auastmega. Eesti Vabariigi esimene president (24.04.1938–17.06.1940).
ErakoguÜlikooli ametitempel „Farmakognoosia Instituut, Tartu Ülikool“, käsitsi kirjutatud ENSV ja number. Kiri Tartust 21.10.1940 Torma.
ErakoguAlma Tomingas (farmakoloog) oli esimene naisprofessor.
ErakoguVillem Alttoa (31.10.1898–3.06.1975) oli eesti kirjandusteadlane.
1924–1929 õppis ta Tartu Ülikooli filosoofiateaduskonnas, 1937–1940 oli Haridusministeeriumi kooliosakonna direktor, 1945–1975 Tartu Ülikooli väliskirjanduse õppejõud (1946 dotsent, 1963 professor).
Mark „Peaminister Konstantin Päts“, 20.03.1936. Kiri 1.02.1940
ErakoguJohannes Vares Barbaruse saadetud tänukaart Villem Alttoale
ErakoguPostkaart Leningradist, 12.07.1941 Tartu Ülikooli raamatukogule 4.11.1941. Postkaart on tulnud sõja ajal üle rindejoone.
ErakoguTartu Ülikooli raamatukogu kirjade registreerimistempel
ErakoguOstlandi tsenseeritud kiri professor J. Kõpp`ile 11.014.1942 Pfarrhausist (Saksamaa) Tallinna
Johann Kõpp (9.11.1874–21.10.1970) oli eesti usuteadlane, ajaloolane ja haridustegelane. Tartu Ülikooli rektor (1928–1937) ning Eesti Evangeeliumi Luteriusu Kiriku piiskop (1939–1957, alates 1944 eksiilis Rootsis) ja peapiiskop (1957–1964). Asutava Kogu ja riigikogu liige.
ErakoguPäevalehe (nr 262, 27.09.1939) artiklis „46 äravalitud“ : Tartu ülikooli võeti vastu täiendavalt veel 46 uut üliõpilast mõnedes teaduskondades vabaks jäänud kohtadele. Vastu on võetud: filosoofiateaduskonda 18 üliõpilast: ….. Alfons Rungis.
Tähitud kiri Alfons Rungisele, Tartu Riikliku Ülikooli raamatukogu, 7.12.1940
ErakoguTartu Riikliku Ülikooli kirjade registreerimistempel.
Kiri 20.05.1941
ErakoguTähitud kiri välikomandantuurile ülikooli peahoones. Saksa okupatsiooni ajal paiknes välikomandantuur Tartu Ülikooli peahoones. Saksa okupatsioon kestis Eestis 1941. aasta septembrist 1944. aasta oktoobrini.
Kiri 15.12.1941
ErakoguÕpetatud Eesti Seltsi (ÕES) asutas Tartus 18.01.1838 rühm estofiilseid haritlasi. ÕES tegutses ülikooli juures. 1916. aastal, maailmasõja päevil, ÕES kui saksa selts suleti, 1919. aastal aga selle tegevus taastati. 1939–1940 oli selts Eesti Teaduste Akadeemia (ETA) alluvuses.
Lüüdia Palm oli ÕESi asjaajaja alates 1940. aasta lõpust.
Postkaart 6.06.1942
ErakoguErakoguOskar Kallase saadetud postkaart Tartu Peetri kogudusele 6.01.1943
Oska Kallas (25.10.1868–26.01.1946) oli rahvaluuleteadlane ja diplomaat. 1892. aastal lõpetas ta Tartu Ülikooli ning 1907. aastast tegeles aktiivselt Eesti Rahva Muuseumi asutamisega. 19.11.1929 sai ta Tartu Ülikooli audoktoriks.
ErakoguKiri prof Hans Volkmann`le Königbergist 16.09.1943. Tartu Ülikooli töötajate nimekirjas prof Volkmanni ei olnud.
ErakoguElmar Arnold Ilus (30.07.1898–3.12.1981) oli õigusteadlane, Tartu Ülikooli tsiviilõiguse ja -protsessi professor. Kuulus 1937–1940 Eesti Rahvuslaste Klubisse. Okupatsioonide ajal jäi Elmar Ilus Tartusse ja sõja järel oli ta ainuke Rooma õiguse professor Nõukogude Liidus. Ta andis peamiselt kahte üldkursust, Rooma õigust ja tsiviilõiguse üldosa.
Kiri 5.12.1944
ErakoguKatkend Elmar Ilusale saadetud kirjast 5.12.1944
ErakoguElmar Arnold Ilus (30.07.1898–3.12.1981) oli õigusteadlane, Tartu Ülikooli tsiviilõiguse ja -protsessi professor.
Kiri 11.09.1945. Ülikooli kirjade registreerimistempel on pooleks lõigatud, käsitsi lisatud märge „Riiklik“.
ErakoguTeise maailmasõja järgse õppeaasta esimene Tartu Riikliku Ülikooli avatseremoonia. Kutse saadetud 11.09.1945 professor Elmar Ilusale
ErakoguTartu Riikliku Ülikooli rektori ametlik ümbrik.
Aastatel 1944–1989 oli ülikooli ametlik nimetus Tartu Riiklik Ülikool. TRÜ oli NSVLi Kõrgema Hariduse Ministeeriumi haldusalas.
ErakoguMark „Tartu Ülikool 150“, 2.10.1952. Kiri 29.10.1952
ErakoguENSV TA Keele ja Kirjanduse Instituudi ametiümbrik. Kiri 12.07.1952
Johannes Voldemar Veski (27.06.1873–28.03.1968) oli keeletoimetaja, sõnaraamatute koostaja ja terminoloog. Tartu Ülikooli eesti keele lektor 1920–1938, eesti keele professor 1944–1955, ENSV TA akadeemik aastast 1946. Aastast 1914 Eesti Kirjanduse Seltsi teadussekretär. Veski koostas õigekeelsussõnaraamatu.
ErakoguPostkaart Villem Ernitsale 3.06.1958
Villem Ernits oli eesti keeleteadlane ja karskusliikumise edendaja.
ErakoguErakoguÜmbrik „ENSV, Tartu Observatoorium“. Rahvusvaheline (МЕЖДУНРОДНОЕ) kiri, 13.07.1960
ErakoguRahvusvahelise lennuposti (FOREIN AIR MAIL,МЕЖДУНРОДНОЕ() kiri 3.11.1965 Durhami ülikoolist Hans Trassile (TÜ taimetaksonoomia osakond)
Hans-Voldemar Trass (2.05.1928–14.02.2017) oli botaanik. 1952. aastal lõpetas ta Tartu Riikliku Ülikooli bioloogina. Oli TÜ botaanikakateedri juhataja (1956–1991), Eesti Loodusuurijate Seltsi president (1964–1973, 1985–1991) ja ETA liige 1975. aastast.
ErakoguValitsuse (ПРАВИТЕЛЬСТВЕННАЯ) kiri Tartu Riikliku Ülikooli rektorile Fjodor Klementile.
Fjodor Klement (30.05.1903–28.06.1973) oli füüsik ning Tartu Riikliku Ülikooli rektor 1951–1970.
Tervikasi „NLKP XXIII kongress“, 29.03.1966
ErakoguTervikasi „Tartu. Ülikooli tänav“, 10.02.1971
Par Avion kiri, 17.08.1971
ERMTervikasi „Tartu Riiklik Ülikool“, 17.09.1971
Kiri 28.02.1972
ERMÜmbrik „Emakeele Selts“. Kiri 18.05.1972
Johannes Voldemar Veski (27.06.1873–28.03.1968) oli keeletoimetaja, sõnaraamatute koostaja ja terminoloog.
ErakoguTervikasi „ENSV. Tartu Riiklik Ülikool“, 8.07.1075
Par Avion kiri, 26.02.1976
ERMTervikasi „Neurokirurg Ludvig Puusepp 1875–1942“, 21.04.1975
Par Avion’i märkega kiri, 18.12.1976
Ludvig Puusepp (3.12.1875–19.10.1942) oli arst ja teadlane, keda peetakse üheks nüüdisaja neurokirurgia rajajaks. Puusepast sai 1910. aastal maailma esimene neurokirurgia professor. Aastal 1920 tuli ta Petrogradist Eestisse ja asus tööle Tartu Ülikooli neuroloogia osakonnas. 1921. aastal rajas ta Tartu Ülikooli närvikliiniku. 1938. aastal sai akadeemikuks.
ERMTervikasi „ENSV. Tartu Riikliku Ülikooli üliõpilaste ühiselamu“, 22.12.1977
АВИА märkega kiri, 7.03.1983
ErakoguTervikasi „Eesti kirjanik Anton Hansen Tammsaare“, 20.12.1978. Eritempel „100 aastat Anton Hansen Tammsaare sünnist, 30.01.1978“
Anton Hansen Tammsaare (30.01.1878–1.03.1940) oli kirjanik, esseist, kultuurifilosoof ja tõlkija. 1908–1911 õppis ta Tartu Ülikooli õigusteaduskonnas.
ErakoguÜmbrik „ENSV Kõrgema ja Keskhariduse Ministeerium, Tööpunalipu ordeniga Tartu Riiklik Ülikool, botaanikaaed“. Kiri 29.12.1979
ERMTervikasi „XXII Olympische Spiele (Kunst), 20.05.1980. Kiri 5.11.1980
Paul Ariste saadetud kiri. Paul Ariste (3.02.1905–2.02.1990) oli eesti keeleteadlane. 1925. aastal asus ta õppima Tartu Ülikooli, mille lõpetas 1930. aastal. Ülikooliõpingute ajal astus ta EYS Veljesto liikmeks. Õpingute kõrvalt töötas aastatel 1925–1927 Eesti Rahva Muuseumi arhiivraamatukogus ja 1927–1931 Eesti Rahvaluule Arhiivis. Alates 1933. aastast oli Tartu Ülikooli õppejõud, 1949. aastal sai professoriks. Ariste õpetas soome-ugri keeli, üldkeeleteadust, soome, rootsi, läti, alamsaksa ja esperanto keelt ning rajas fennougristikaosakonna.
ErakoguÜmbrik „Tartu Riikliku Ülikooli ametiühingu klubi juures asuv ülikooli kammerkoor“, 1981
ERMKiri on saadetud Tartu Riikliku Ülikooli rektorile professor Arnold Koop’ile, 5.01.1981
Ametiümbrik „ENVS TA Ajaloo Instituut“
Arnold Koop (16.07.1922–21.04.1988) oli 1960–1968 Tallinna Pedagoogilise Instituudi rektor, 1968–1970 Eesti NSV kõrg- ja keskerihariduse minister ning aastail 1970–1988 Tartu Riikliku Ülikooli rektor.
ErakoguTervikasi „Tartu Riiklik Ülikool – Nõukogudemaa vanim õppeasutus“, 18.06.1982
Mark „Tartu Ülikool 350“, 4.03.1982, Anatoli Kalašnikov
Eritempel „Tartu Riiklik Ülikool – Nõukogudemaa vanim õppeasutus, 1982“
ERMTartu Riikliku Ülikooli frankeerimistempel, 1982
ERMWyoming Lanamie ülikooli kiri professor Rem Blumile, Tartu Riikliku Ülikooli filosoofia kateeder. Air Mail märkega kiri 4.01.1982.
Rem Blum (2.10.1925–1.06.1989) töötas alates 1951. aastast Tartu Riikliku Ülikooli filosoofiakateedris, oli 1951–1964 vanemõpetaja, 1965–1977 dotsent ja 1977–1989 filosoofia ajaloo professor.
ErakoguAmetiümbrik „Eesti NSV Riiklik Etnograafiamuuseum“. Kiri saadetud TRÜ Klassikalise Muinasteaduse Muuseumile, 28.01.1983
ERMTervikasi „Eesti NSV. Tartu Riikliku Ülikooli Teadusraamatukogu“, 26.08.1983
Kiri 17.01.1987
ERMTervikasi „Eesti NSV. Tartu Riiklik Ülikool“, 25.02.1983
ERMTervikasi „O. Luts“, 25.07.1986
Oskar Luts (7.01.1887–23.03.1953) oli kirjanik ja farmatseut. Õppis aastatel 1911–1914 Tartu Ülikoolis rohuteadust.
ERMTervikasi „Eesti NSV. Tartu Ülikool“, 17.11.1989
Tähitud kirjal üleminekuperioodi ajutine tempel „EESTI 15 kop. POST“, 3.12.1991
ErakoguTervikasi „Tartu Ülikooli peahoone“, 27.09.1990
Kirjal üleminekuperiood ajutine tempel „EESTI 15 kop. POST“, 3.01.1992
ERMTartu Riikliku Ülikooli ametiümbrik ülikooli frankeerimistempliga, 30.09.1991
ERMÜmbrik „Paul Keres“, mark „Paul Keres 75“, 7.01.1991, kujundaja Boris Iljuhin. Esimese päeva tempel „75 aastat Paul Kerese sünnist“, 7.01.1991
Paul Keres (7.01.1916–5.06.1975) oli male suurmeister ja malekirjanik. Õppis 1937–1943 Tartu Ülikoolis matemaatikat.
ERMÜmbrik „Tartu Ülikooli rajaja, Rootsi kuninga Gustav II Adolfi ausamba uuesti avamine Tartus, 23. aprillil 1992“ ja eritempel
ERMÜmbrik „75 aastat emakeelselt ülikooli“, eritempel „75 aastat emakeelselt ülikooli. Tartu, 1.12.1994“
ERMÜmbrik „75 aastat eestikeelset ülikooli 1.12.1919 – 1.12.1994“, eritempel „75 aastat eestikeelset ülikooli 1.12.1994“
ERMPostkaardil eritempel „Tartu University I Homecoming. Tartu Ülikooli vilistlaste kojutulek, 30. september – 2. oktoober 1994“
ERMÜmbrik ja eritempel „125 aastat Eesti Üliõpilaste Seltsi“, 7.04.1995
ERMÜmbrik ja eritempel „80 aastat Eesti Ülikooli“ 1.12.1999. Mark „Eesti vabariigi president Lennart Meri 70“. Kunstnik: Lembit Lõhmus. Lennart Meri lõpetas 1953. aastal Tartu Ülikooli ajaloo eriala cum laude. Oli Eesti Vabariigi president 1992–2001.
ERMLennart Merile saadetud kiri, 2.12.1992
Lennart Meri oli aastatel 1990–1992 Eesti Vabariigi välisminister. 2001. aastal valiti Eesti Teaduste Akadeemia liikmeks.
ErakoguÜmbrik „Tartu Ülikool. 1632 –Academia Gustaviana, 1802 – Kaiserliche Universität zu Dorpat“. Mark „Tartu Ülikool 370, Tartu Ülikooli Raamatukogu 200“ (kunstnik Jaan Saar), 24.04.2002. Eritempel „Tartu Ülikool, 370 aastat asutamisest, 200 aastat taasavamisest, Tartu Ülikooli Raamatukogu 200“. Tartu 3.05.2002
ERM
Esimese päeva ümbrik (FDC) „Tartu Ülikool 370, Tartu Ülikooli Raamatukogu 200“.
Par Avion’i märkega kiri 24.04.2002
ErakoguTartu Ülikooli frankeerimistempel, 3.05.2002
