Jäta menüü vahele Vaegnägijale
Virtuaalnäitused

OMA RIIK, OMA MARK 7. OSA

„Sepp“ ja „Kangur“
 
Riigil oli postmarke vaja ja nii korraldas Posti peavalitsus 1921. aasta suvel järjekordse margikavandite võistluse. Seekord laekus huvitaval kombel palju käsitöö ja põllutööga seotud kavandeid.

Tingimused (sh mõõdud ja perforatsioon) avaldati Riigi Teatajas nr 60 (19.07.1921, lk 360) ja kavandite esitamise tähtajaks oli 1.09.1921.

Kavandid tulevad valmistada kahesuuruses kaustas postmarkide jaoks: üks väiksekaustaliste ühevärviliste 50 penni; 1 mark; 2 marka; 2 marka 50 penni; 5 marka ja 10 margaliste postmarkide jaoks ja teine suuremakaustaliste 20 marka; 50 marka ja 100 margaliste kahevärviliste postmarkide jaoks.

Mõlemal puhul oli margakavanditele kaks auhinda: 10 000 ja 5000, kokku 30 000 marka. Võistlustöid hindas viieliikmeline žürii: kunstnikud Voldemar Päts, Hans Laipmann, Hans Kuusik, Günther Reindorff ja Posti peavalitsuse ülem Hindrek Rikand.

Postimees (17.09.1921) kirjutas:

6. septembri hommikul kl 11 toimus žürii istung. Ümbrike (16, sh 1 lahtine) avamisel ja kavandite ülevaatamisel selgus, et kokku oli neid 59. Esimese auhinna vääriliseks tunnistati märgusõna „Eesti Post“ all esitatud 5-margalise postmargi kavand.

Teised sama autori esitatud kavandid (2 m 50 p ja 10 m) tunnistas žürii küll kompositsiooni poolest vastuvõetavaks, kuid tehniliselt mitte. Kavandite autorile otsustati teha ettepanek, et ta müüks need kaks kavandit Posti peavalitsusele 5000 margaga ja lubaks neid ümber töödelda. Kavandite autoriks osutus soome kunstnik Johan Thedor Björnström (21.5.1890–10.06.1959). Margile jõudsid tema kavanditest „Kangur“ ja „Sepp“.

Sarja tumesinine 10-margane avamark ilmus 18.02.1922 ja viimane, hall 10-margane filateelianäituse puhul 6.07.1928. Sari koosneb 11 nominaaliga 12 eri värvi margist. „Kangur“ esineb viies nominaalis ja värvitoonis, „Sepp“ kuues nominaalis ja seitsmes värvitoonis. Kummalgi margil on neli hammastamata varianti.

„Kangur“ ja „Sepp“ on käibe- ehk standardmargid. Vajadus marke eristada tekkis siis, kui hakati välja andma juubeli- või mälestusmarke, tähistamaks postimaksevahendiga mõnd konkreetset sündmust või tähtpäeva. Erinevalt juubeli- või mälestusmarkidest, kus väljaande ilmumise aeg ja kujundus on sündmusega tihedamalt seotud, mõjutab käibemarkide ilmumist posti vajadus mingi hinnaga postmarkide järele, mis aga tulenevad postitariifidest.

Sarja moodustavad margid, millel on mõni ühine tunnus. Näiteks sarnane kujundus, kuid erinev värv ja muidugi hind (nominaal). Sarnase kujunduse asemel võib olla ka sama motiiv. Sageli on margisarja kujundanud üks kunstnik. Kõik sarja kuuluvad margid ei pruugi olla välja antud samal ajal, kuid enamasti ilmuvad nad mõne aasta jooksul. 

Markide „Kangur“ ja „Sepp“ trükkimisel kasutati nii eri paberit kui ka liimi. Eesti Filatelist (nr 2, 1956, lk 10) kirjutas nii:

Teatavasti on meie postmarkide väljaandmise algaastail tekkinud palju marke, mis on erinevad paberivahede ja väga mitmesuguste värvitoonide tõttu. Sarnased erinevused tekkisid olukorrast, et peale Vabadussõda ei olnud suuremaid koguseid head ja ühesugust paberit tagavaras ning markide trükkimiseks tuli kasutada igasugust juhuslikku paberit. Mitmesugused vigatrükid ja värvitoonide vahed aga tekkisid sellest, et meil puudusid postmarkide trükkimiseks moodsad trükitehnilised vahendid. Töölistel puudusid aga kogemused segada ja kasutada värve, mis oleks andnud kogu väljaandele ettenähtud ühesuguse värvitooni.“ 

Selle sarja marke kasutati alusmarkidena Eesti Vabariigi 10. aastapäeva tähistava ületrükiga „24.02.1918–1928“. Juubelimargid tulid käibele 24.02.1928.

Eestis võeti 1.01.1928 marga asemel kasutusele kroon, nii tehti ühele „Kangru“ ja neljale „Sepa“ margile nominaali ületrükk: marga (m) asemel sent (s).

„Sepp“ ja „Kangur“ margid, ka ületrükiga, kehtisid kuni 31.12.1940.

Siinsest väljapanekust väärivad esiletõstmist Johan Thedor Björnströmi kaheksa kavandit, millest sai margile kaks. Haruldased on lõigatud „Sepa“ (10 m) ületrükk „24.02.1918–1928“, mille üks trükipoogen jõudis müügile hammastamata (100 marki), kolme müügipoogna juures märgati seda ja võeti müügist tagasi. Ka lõigatud halli „Sepa“ marki, mis anti välja Tallinna 3. filateelianäituse puhul, esineb harva.

Selle sarja markide erisustest, trükkimisel kasutatud paberist ja liimist ning ka trükivigadest saab lugeda Vambola Hurda ja Elmar Ojaste koostatud kataloogist „Eesti. Estonia. Philately & postal history handbook“ (1986, lk 71–88), Isak Weineri 1934. aastal ilmunud kataloogist „Eesti postmarkide, tervikasjade ja ajutiste postitemplite nimekiri“ ning selle esimesest lisast (september 1936) ja Eesti Filatelistist nr 24/25, 1979, lk 732, 4145.

* * * 
Näituse kokkupanekul on kasutatud Eesti Rahva Muuseumi postiajaloo kogu ja erakogusid. Tööriistarealt infonupu alt leiab postiajaloo taustainfot.

Head vaatamist! 

* * * 
Näituse toimkond: Eve Aab, Reigo Lokk, Ants Linnard
Fototööd: Arp Karm
Toimetaja: Karin Kastehein

Kirjandus:
Hurt, Vambola; Elmar Ojaste. Eesti. Estonia. Philately & postal history handbook. Catalogue. Stockholm, New York: Estonian Philatelic Society, 1986, lk 503–520.
Weiner, Isak. Eesti postmarkide, tervikasjade ja ajutiste postitemplite nimekiri. J. & A. Paalmanni trükk. Tallinn, V. Karja tn. 12, 1934, lk 14-20, 61-63.
Viigipuu, Elmo. Eesti postmarkide 100 aastat. Riigikantselei ja AS Eesti Meedia, Post Factum, 2018, lk 27.
Aru, Mart. Eesti postmargid ja tervikasjad. Kataloog 2015. Eesti Muinsuskaitse Seltsi filateeliaosakond.
Köstner, Mait. Filateelia oskussõnastik. Eesti Filatelistide Ühing Rootsis Stockholmis, 1974.
Riigi Teataja, nr 60, lk 360, 1921.
Riigi Teataja, nr 46–47, lk 212, 1922
Eesti Filatelist nr 24/25, 1979, New Yorgi Eesti Filatelistide Selts ja Eesti Filatelistide Ühing Rootsis, lk 732, 4145.
Eesti Filatelist nr 2, 1956, New Yorgi Eesti Filatelistide Selts ja Eesti Filatelistide Ühing Rootsis, lk 10.
Eesti Filatelist nr 7, 1961, New Yorgi Eesti Filatelistide Selts ja Eesti Filatelistide Ühing Rootsis, lk 21.
Küng, Enn; Aive Küng, Toomas Türk. Eesti rahvuslik postiteenistus 90. AS Eesti Post Postimuuseum, Tartu 2008, lk 35
Waba Maa, nr 41, 18.02.1922
Tulevik, 13.01.1923
Riigi Teataja nr 60, 19. juuli 1921, lk 360
Kavandi autor Johan Theodor Björnström

Erakogu
Kavandi autor Johan Theodor Björnström

Erakogu
Kavandi autor Johan Theodor Björnström

ERMi kogu
Kavandi autor Johan Theodor Björnström

ERMi kogu
Kavandi autor Johan Theodor Björnström

ERMi kogu
Kavandi autor Johan Theodor Björnström

ERMi kogu
Kavandi autor Johan Theodor Björnström

ERMi kogu
Kavandi autor Johan Theodor Björnström

ERMi kogu
Waba Maa nr 41, 18. veebruar 1922, lk 5
Sepp, 18. veebruar 1922, 10 marka, lõigatud. Vahe on värvis ja paberis.
Kujundanud Johan Theodor Björnström

Erakogu
Sepp, 18. veebruar 1922, 10 marka, lõigatud, vaheribapaar (vaheriba on poogna tühiväli markide vahel).

ERMi kogu
Sepp, 18. veebruar 1922, 10 marka, lõigatud, vaheribapaar

ERMi kogu
Kangur, vasakul trüki-, paremal värviproov. Marki selle nominaaliga ei trükitud.

Erakogu
Riigi Teataja nr 46-47, 8. aprill 1922, lk 212
Sepp, 10. aprill 1922, 5 m, lõigatud

Erakogu
Sepp, 10. aprill 1922, 5 marka, lõigatud, vaheribapaar

ERMi kogu
Kangur, 10. aprill 1922, 2½ m, lõigatud, vaheribapaar

ERMi kogu
Kangur, 10. aprill 1922, 2 m, lõigatud, vaheribapaarid 

ERMi ja erakogu
Kangur, 19.a prill 1922, 2½ m, hammastatud, vaheribapaar

Erakogu
Kangur, 19. aprill 1922, 2½ m, hammastatud

ERMi kogu
Kangur, 19. aprill 1922, 2½ m, nihkes hammastus

Erakogu
Sepp, 21. aprill 1922, 5 m, hammastatud

ERMi kogu
Kangur, 24. aprill 1922, 2 m, hammastatud. Paremal trüki äratõmme tagaküljel

ERMi ja erakogu
Tulevik, 13. jaanuar 1923, lk 1
Kangur, 11. jaanuar 1923, 1 m, lõigatud

Erakogu
Kangur, 15. jaanuar 1923, 1 m, hammastatud

ERMi kogu
Kangur, 15. jaanuar 1923, 1 m, hammastatud

Erakogu
Sepp, 25. veebruar 1923, 10 m, osaliselt hammastamata

Erakogu
Sepp, 25. veebruar 1923, 10 m, hammastus nihkes, vertikaalne topelthammastus        

Erakogu
Kangur, 22. märts 1923, ½ m, lõigatud, vasakul värviproov

ERMi kogu
Kangur, 22. märts 1923, ½ m, lõigatud, müügipoogen

ERMi kogu
Kangur, 27. märts 1923 (hammastatud), ½ m, 22. märts 1923 (lõigatud). Vasakul vaheribapaar, paremal margi ilmumise kuupäeva kalendertempel         

ERMi ja erakogu
Sepp, 18. aprill 1923, 9 m, lõigatud, paremal vaheribapaar

ERMi ja erakogu
Sepp, 23. juuni 1923, 9 m, hammastatud, vasakul hammastus nihkes

ERMi ja erakogu
Kangur, 3. märts 1924, 3 m, hammastatud, üks trükipoogen tuli müügile osaliselt hammastamata

Erakogu
Sepp, 22. aprill 1925, 20 m, hammastatud, paremal trükiproov

ERMi ja erakogu
Sepp, 14. mai 1925, 15 m, lõigatud

Erakogu
Sepp, 14. mai 1925, 15 m, hammastatud, paremal ebaühtlane hammastus

ERMi ja erakogu
Sepp, 14. mai 1925, 12 m, hammastatud, paremal trükiproov

Erakogu
Nihkes hammastusega margid

ERMi kogu
Sepp, Eesti Vabariigi 10. aastapäeva tähistava ületrükiga „24.02.1918–1928“, 20 s / 20 m

ERMi kogu
Sepp, Eesti Vabariigi 10. aastapäeva tähistava ületrükiga „24.02.1918–1928“, 10 s / 10 m, hammastamata margipoogna lõigend

Erakogu
Sepp, Eesti Vabariigi 10. aastapäeva tähistava ületrükiga „24.02.1918–1928“, 15 s / 15 m, vasakul margi ületrükk (tagurpidi).

Erakogu
Sepp, Eesti Vabariigi 10. aastapäeva tähistava ületrükiga „24.02.1918–1928“, 15 s / 15 m

ERMi kogu
Sepp, Eesti Vabariigi 10. aastapäeva tähistava ületrükiga „24.02.1918–1928“, 5 s / 5 m, vasakul hammastus nihkes, paremal ületrükk nihkes

ERMi ja erakogu
Kangur, Eesti Vabariigi 10. aastapäeva tähistava ületrükiga „24.02.1918–1928“, 2 s / 2 m

Erakogu
Kangur, Eesti Vabariigi 10. aastapäeva tähistava ületrükiga „24.02.1918–1928“, 2 s / 2 m, alumisel ületrüki äratõmme tagaküljel

Erakogu
Kangur, Eesti Vabariigi 10. aastapäeva tähistava ületrükiga „24.02.1918–1928“, 2 s / 2 m, paremal ületrükk nihkes

ERMi kogu
Sepp, 3. filateelianäitus Tallinnas, 6. juuli 1928, 10 m.  Vasakul sepa vasakul randmel värviline joon, paremal sepa käisepuhvil vertikaalne värviline joon

Erakogu
Sepp, 3. filateelianäitus Tallinnas, 6. juuli 1928, 10 m 

ERMi kogu
Sepp, 3. filateelianäitus Tallinnas, 6. juuli 1928. 10 m. Üks müügipoogen, 100 marki oli hammastamata

Erakogu
Kiri Tallinnast Baden Badenisse (Saksamaa), 1. august 1922

ERMi kogu
Tähitud kiri (R-tempel) Tallinnast Saksamaale, 5. august 1922

Erakogu
Rahvusvaheline tähtkiri Baldiskist Stockholmi, 12. november 1922

Erakogu
Rahvusvaheline tähtkiri Baldiskist Stockholmi, 12. november 1922

Erakogu
Kohalik kiri, Tallinn, 26. jaanuar 1923

Erakogu
Tähitud kiri Tallinnast Berliini, 29. jaanuar 1923 – 2. veebruar 1923

Erakogu
Tähitud kiri Tallinnast Berliini, 29. jaanuar 1923 – 2. veebruar 1923. Saatja margikunstnik Ilmar Breiberg

Erakogu
Postkaart Tartust Otepääle, 31. mai 1923. Inglisild, Tartu

Erakogu
Rahvusvaheline tähitud kiri Tallinnast New Yorki, 7. juuni 1923 – 8. juuli 1923

Erakogu
Rahvusvaheline tähitud kiri Tallinnast New Yorki, 7. juuni 1923 – 8. juuli 1923  

Erakogu
Kiri Tallinnast Baden Badenisse (Saksamaa), 9. juuli 1923

ERMi kogu
Tähitud postkaart Tallinnast Saadjärvele, 11. juuli 1923   
R-tempel „Tallinna VIII laulupidu Eesti“ oli kasutusel 30. juunit kuni 2. juulini 1923. Laulupeo R-templiga kirju on säilinud vaid üksikud.  

Erakogu
Trükitöö kiri Võrust Türile, 31. juuli 1923 – 2. august 1923

ERMi kogu
Postkaart Tartust Helsingisse, 20. august 1923

ERMi kogu
Postkaart, 18. september 1923, kohalik trükitöö. VIII Eesti laulupidu 1923 ja Helsingi riidekauplus Wäike Karja tn, Tallinn

Erakogu
Kiri Tartust Berliini, 12. aprill 1924

ERMi kogu
Kiri Tartust Berliini, 12. aprill 1924. Saatja W. Kurrik (Voldemar Kurrik), ilmateaduste (meteoroloogia) õpetaja

ERMi kogu
Tähitud kiri Tallinnast New Yorgi kaudu Boyertowni, 15. aprill – 29. aprill – 30. aprill 1924

Erakogu
Tähitud kiri Tallinnast New Yorgi kaudu Boyertowni, 15. aprill – 29. aprill – 30. aprill 1924

Erakogu
Tähitud kiri Tartust Konstantinoopolisse, 16. juuni 1924

ERMi kogu
Tähitud kiri Tartust Konstantinoopolisse, 16. juuni 1924

ERMi kogu
Tallinn, 14. september 1924, kohalik trükitöö kiri. Ajutist kalendertemplit „Tallinna väljanäitus“ esineb kirjal harva.

ERMi kogu
Tähitud postkaart õhupostiga Tallinnast Suttonisse (Inglismaa), 27. juuli 1925  

ERMi kogu
Postkaart õhupostiga Tallinnast Stockholmi kaudu Kopenhaagenisse, 7. juuni – 10. juuni 1926

ERMi kogu
Õhupostikiri Tallinnast Stettinisse (Poola) 14. mai – 15. mai 1927 Berliini kaudu. 45-margast õhupostimarki on kirjadel harva.

ERMi kogu
Tartu, 7. aprill 1928, kohalik trükitöö kaart

Erakogu
Õhupostikiri Tallinnast Södertäljesse (Rootsi), 16. mai 1928

Erakogu
Sepp. 3. filateelianäitus Tallinnas, 6. juuli 1928
Ajutine kalendertempel oli filateelianäitusel kasutusel 6.–10. juuli 1928
Postkaardil esimese päeva tempel „Tallinn, korjanduste näitus 6.VII 28“

Erakogu
Postkaart Tallinnast Viipurisse (Soome), 7. november 1929. Tallinn, Viru värav

Erakogu
Postkaart Tallinnast Barcelonasse, 16. detsember 1928. 15-margast marki esineb kirjal harva.
Estonia teater, Tallinn

Erakogu
Postkaart Rakverest Riiga. 28. aprill – 1. mai 1924. G. Wildt`i kirjastus, Rakwere

Erakogu
Tähitud kiri, R-tempel „Tallinn Estonia Euroopa Maadlused“ nr 1, Tallinnast New Yorki, 23. aprill – 2. mai 1938

Erakogu
Tähitud kiri Tallinnast New Yorki, 23. aprill – 5. mai 1938

Erakogu
Õhupostikiri Tallinnast Kuopiosse, 7. veebruar – 9. veebruar 1939

ERMi kogu
Eesti Post 80, 22. oktoober 1998, kunstnik Lembit Lõhmus. Margi kujunduses sepa mark, 18. aprill 1923, 9 m, lõigatud

ERMi kogu