Riigil oli postmarke vaja ja nii korraldas Posti peavalitsus 1921. aasta suvel järjekordse margikavandite võistluse. Seekord laekus huvitaval kombel palju käsitöö ja põllutööga seotud kavandeid.
Tingimused (sh mõõdud ja perforatsioon) avaldati Riigi Teatajas nr 60 (19.07.1921, lk 360) ja kavandite esitamise tähtajaks oli 1.09.1921.
Kavandid tulevad valmistada kahesuuruses kaustas postmarkide jaoks: üks väiksekaustaliste ühevärviliste 50 penni; 1 mark; 2 marka; 2 marka 50 penni; 5 marka ja 10 margaliste postmarkide jaoks ja teine suuremakaustaliste 20 marka; 50 marka ja 100 margaliste kahevärviliste postmarkide jaoks.
Mõlemal puhul oli margakavanditele kaks auhinda: 10 000 ja 5000, kokku 30 000 marka. Võistlustöid hindas viieliikmeline žürii: kunstnikud Voldemar Päts, Hans Laipmann, Hans Kuusik, Günther Reindorff ja Posti peavalitsuse ülem Hindrek Rikand.
Postimees (17.09.1921) kirjutas:
6. septembri hommikul kl 11 toimus žürii istung. Ümbrike (16, sh 1 lahtine) avamisel ja kavandite ülevaatamisel selgus, et kokku oli neid 59. Esimese auhinna vääriliseks tunnistati märgusõna „Eesti Post“ all esitatud 5-margalise postmargi kavand.
Teised sama autori esitatud kavandid (2 m 50 p ja 10 m) tunnistas žürii küll kompositsiooni poolest vastuvõetavaks, kuid tehniliselt mitte. Kavandite autorile otsustati teha ettepanek, et ta müüks need kaks kavandit Posti peavalitsusele 5000 margaga ja lubaks neid ümber töödelda. Kavandite autoriks osutus soome kunstnik Johan Thedor Björnström (21.5.1890–10.06.1959). Margile jõudsid tema kavanditest „Kangur“ ja „Sepp“.
Sarja tumesinine 10-margane avamark ilmus 18.02.1922 ja viimane, hall 10-margane filateelianäituse puhul 6.07.1928. Sari koosneb 11 nominaaliga 12 eri värvi margist. „Kangur“ esineb viies nominaalis ja värvitoonis, „Sepp“ kuues nominaalis ja seitsmes värvitoonis. Kummalgi margil on neli hammastamata varianti.
„Kangur“ ja „Sepp“ on käibe- ehk standardmargid. Vajadus marke eristada tekkis siis, kui hakati välja andma juubeli- või mälestusmarke, tähistamaks postimaksevahendiga mõnd konkreetset sündmust või tähtpäeva. Erinevalt juubeli- või mälestusmarkidest, kus väljaande ilmumise aeg ja kujundus on sündmusega tihedamalt seotud, mõjutab käibemarkide ilmumist posti vajadus mingi hinnaga postmarkide järele, mis aga tulenevad postitariifidest.
Sarja moodustavad margid, millel on mõni ühine tunnus. Näiteks sarnane kujundus, kuid erinev värv ja muidugi hind (nominaal). Sarnase kujunduse asemel võib olla ka sama motiiv. Sageli on margisarja kujundanud üks kunstnik. Kõik sarja kuuluvad margid ei pruugi olla välja antud samal ajal, kuid enamasti ilmuvad nad mõne aasta jooksul.
Markide „Kangur“ ja „Sepp“ trükkimisel kasutati nii eri paberit kui ka liimi. Eesti Filatelist (nr 2, 1956, lk 10) kirjutas nii:
Teatavasti on meie postmarkide väljaandmise algaastail tekkinud palju marke, mis on erinevad paberivahede ja väga mitmesuguste värvitoonide tõttu. Sarnased erinevusedtekkisid olukorrast, et peale Vabadussõda ei olnud suuremaid koguseid head ja ühesugust paberit tagavaras ning markide trükkimiseks tuli kasutada igasugust juhuslikku paberit. Mitmesugused vigatrükid ja värvitoonide vahed aga tekkisid sellest, et meil puudusid postmarkide trükkimiseks moodsad trükitehnilised vahendid. Töölistel puudusid aga kogemused segada ja kasutada värve, mis oleks andnud kogu väljaandele ettenähtud ühesuguse värvitooni.“
Selle sarja marke kasutati alusmarkidena Eesti Vabariigi 10. aastapäeva tähistava ületrükiga „24.02.1918–1928“. Juubelimargid tulid käibele 24.02.1928.
Eestis võeti 1.01.1928 marga asemel kasutusele kroon, nii tehti ühele „Kangru“ ja neljale „Sepa“ margile nominaali ületrükk: marga (m) asemel sent (s).
„Sepp“ ja „Kangur“ margid, ka ületrükiga, kehtisid kuni 31.12.1940.
Siinsest väljapanekust väärivad esiletõstmist Johan Thedor Björnströmi kaheksa kavandit, millest sai margile kaks. Haruldased on lõigatud „Sepa“ (10 m) ületrükk „24.02.1918–1928“, mille üks trükipoogen jõudis müügile hammastamata (100 marki), kolme müügipoogna juures märgati seda ja võeti müügist tagasi. Ka lõigatud halli „Sepa“ marki, mis anti välja Tallinna 3. filateelianäituse puhul, esineb harva.
Selle sarja markide erisustest, trükkimisel kasutatud paberist ja liimist ning ka trükivigadest saab lugeda Vambola Hurda ja Elmar Ojaste koostatud kataloogist „Eesti.Estonia. Philately & postal history handbook“ (1986, lk 71–88), Isak Weineri 1934. aastal ilmunud kataloogist „Eesti postmarkide, tervikasjade ja ajutiste postitemplite nimekiri“ ning selle esimesest lisast (september 1936) ja Eesti Filatelistist nr 24/25, 1979, lk 7–32, 41–45.
* * * Näituse kokkupanekul on kasutatud Eesti Rahva Muuseumi postiajaloo kogu ja erakogusid. Tööriistarealt infonupu alt leiab postiajaloo taustainfot.
Head vaatamist!
* * * Näituse toimkond: Eve Aab, Reigo Lokk, Ants Linnard Fototööd: Arp Karm Toimetaja: Karin Kastehein
Kirjandus: Hurt, Vambola; Elmar Ojaste. Eesti. Estonia. Philately & postal history handbook. Catalogue. Stockholm, New York: Estonian Philatelic Society, 1986, lk 503–520. Weiner, Isak. Eesti postmarkide, tervikasjade ja ajutiste postitemplite nimekiri. J. & A. Paalmanni trükk. Tallinn, V. Karja tn. 12, 1934, lk 14-20, 61-63. Viigipuu, Elmo. Eesti postmarkide 100 aastat. Riigikantselei ja AS Eesti Meedia, Post Factum, 2018, lk 27. Aru, Mart. Eesti postmargid ja tervikasjad. Kataloog 2015. Eesti Muinsuskaitse Seltsi filateeliaosakond. Köstner, Mait. Filateelia oskussõnastik. Eesti Filatelistide Ühing Rootsis Stockholmis, 1974. Riigi Teataja, nr 60, lk 360, 1921. Riigi Teataja, nr 46–47, lk 212, 1922 Eesti Filatelist nr 24/25, 1979, New Yorgi Eesti Filatelistide Selts ja Eesti Filatelistide Ühing Rootsis, lk 7–32, 41–45. Eesti Filatelist nr 2, 1956, New Yorgi Eesti Filatelistide Selts ja Eesti Filatelistide Ühing Rootsis, lk 10. Eesti Filatelist nr 7, 1961, New Yorgi Eesti Filatelistide Selts ja Eesti Filatelistide Ühing Rootsis, lk 21. Küng, Enn; Aive Küng, Toomas Türk. Eesti rahvuslik postiteenistus 90. AS Eesti Post Postimuuseum, Tartu 2008, lk 35 Waba Maa, nr 41, 18.02.1922 Tulevik, 13.01.1923
Riigi Teataja nr 60, 19. juuli 1921, lk 360Kavandi autor Johan Theodor Björnström
ErakoguKavandi autor Johan Theodor Björnström
ErakoguKavandi autor Johan Theodor Björnström
ERMi koguKavandi autor Johan Theodor Björnström
ERMi koguKavandi autor Johan Theodor Björnström
ERMi koguKavandi autor Johan Theodor Björnström
ERMi koguKavandi autor Johan Theodor Björnström
ERMi koguKavandi autor Johan Theodor Björnström
ERMi koguWaba Maa nr 41, 18. veebruar 1922, lk 5Sepp, 18. veebruar 1922, 10 marka, lõigatud. Vahe on värvis ja paberis. Kujundanud Johan Theodor Björnström
ErakoguSepp, 18. veebruar 1922, 10 marka, lõigatud, vaheribapaar (vaheriba on poogna tühiväli markide vahel).
ERMi koguSepp, 18. veebruar 1922, 10 marka, lõigatud, vaheribapaar
ERMi koguKangur, vasakul trüki-, paremal värviproov. Marki selle nominaaliga ei trükitud.
ErakoguRiigi Teataja nr 46-47, 8. aprill 1922, lk 212Sepp, 10. aprill 1922, 5 m, lõigatud
ErakoguSepp, 10. aprill 1922, 5 marka, lõigatud, vaheribapaar
ERMi koguKangur, 10. aprill 1922, 2½ m, lõigatud, vaheribapaar
ERMi koguKangur, 10. aprill 1922, 2 m, lõigatud, vaheribapaarid
ERMi ja erakoguKangur, 19.a prill 1922, 2½ m, hammastatud, vaheribapaar
ErakoguKangur, 19. aprill 1922, 2½ m, hammastatud
ERMi koguKangur, 19. aprill 1922, 2½ m, nihkes hammastus
ErakoguSepp, 21. aprill 1922, 5 m, hammastatud
ERMi koguKangur, 24. aprill 1922, 2 m, hammastatud. Paremal trüki äratõmme tagaküljel
ERMi ja erakoguTulevik, 13. jaanuar 1923, lk 1Kangur, 11. jaanuar 1923, 1 m, lõigatud
ErakoguKangur, 15. jaanuar 1923, 1 m, hammastatud
ERMi koguKangur, 15. jaanuar 1923, 1 m, hammastatud
ErakoguSepp, 25. veebruar 1923, 10 m, osaliselt hammastamata
ErakoguSepp, 25. veebruar 1923, 10 m, hammastus nihkes, vertikaalne topelthammastus
ErakoguKangur, 22. märts 1923, ½ m, lõigatud, vasakul värviproov
ERMi koguKangur, 22. märts 1923, ½ m, lõigatud, müügipoogen
ERMi koguKangur, 27. märts 1923 (hammastatud), ½ m, 22. märts 1923 (lõigatud). Vasakul vaheribapaar, paremal margi ilmumise kuupäeva kalendertempel
ERMi ja erakoguSepp, 18. aprill 1923, 9 m, lõigatud, paremal vaheribapaar
ERMi ja erakoguSepp, 23. juuni 1923, 9 m, hammastatud, vasakul hammastus nihkes
ERMi ja erakoguKangur, 3. märts 1924, 3 m, hammastatud, üks trükipoogen tuli müügile osaliselt hammastamata
ErakoguSepp, 22. aprill 1925, 20 m, hammastatud, paremal trükiproov
ERMi ja erakoguSepp, 14. mai 1925, 15 m, lõigatud
ErakoguSepp, 14. mai 1925, 15 m, hammastatud, paremal ebaühtlane hammastus
ERMi ja erakoguSepp, 14. mai 1925, 12 m, hammastatud, paremal trükiproov
ErakoguNihkes hammastusega margid
ERMi koguSepp, Eesti Vabariigi 10. aastapäeva tähistava ületrükiga „24.02.1918–1928“, 20 s / 20 m
ERMi koguSepp, Eesti Vabariigi 10. aastapäeva tähistava ületrükiga „24.02.1918–1928“, 10 s / 10 m, hammastamata margipoogna lõigend
ErakoguSepp, Eesti Vabariigi 10. aastapäeva tähistava ületrükiga „24.02.1918–1928“, 15 s / 15 m, vasakul margi ületrükk (tagurpidi).
ErakoguSepp, Eesti Vabariigi 10. aastapäeva tähistava ületrükiga „24.02.1918–1928“, 15 s / 15 m
ERMi koguSepp, Eesti Vabariigi 10. aastapäeva tähistava ületrükiga „24.02.1918–1928“, 5 s / 5 m, vasakul hammastus nihkes, paremal ületrükk nihkes
ERMi ja erakoguKangur, Eesti Vabariigi 10. aastapäeva tähistava ületrükiga „24.02.1918–1928“, 2 s / 2 m
ErakoguKangur, Eesti Vabariigi 10. aastapäeva tähistava ületrükiga „24.02.1918–1928“, 2 s / 2 m, alumisel ületrüki äratõmme tagaküljel
ErakoguKangur, Eesti Vabariigi 10. aastapäeva tähistava ületrükiga „24.02.1918–1928“, 2 s / 2 m, paremal ületrükk nihkes
ERMi koguSepp, 3. filateelianäitus Tallinnas, 6. juuli 1928, 10 m. Vasakul sepa vasakul randmel värviline joon, paremal sepa käisepuhvil vertikaalne värviline joon
ErakoguSepp, 3. filateelianäitus Tallinnas, 6. juuli 1928, 10 m
ERMi koguSepp, 3. filateelianäitus Tallinnas, 6. juuli 1928. 10 m. Üks müügipoogen, 100 marki oli hammastamata
ErakoguKiri Tallinnast Baden Badenisse (Saksamaa), 1. august 1922
ERMi koguTähitud kiri (R-tempel) Tallinnast Saksamaale, 5. august 1922
ErakoguRahvusvaheline tähtkiri Baldiskist Stockholmi, 12. november 1922
ErakoguRahvusvaheline tähtkiri Baldiskist Stockholmi, 12. november 1922
ErakoguKohalik kiri, Tallinn, 26. jaanuar 1923
ErakoguTähitud kiri Tallinnast Berliini, 29. jaanuar 1923 – 2. veebruar 1923
ErakoguTähitud kiri Tallinnast Berliini, 29. jaanuar 1923 – 2. veebruar 1923. Saatja margikunstnik Ilmar Breiberg
ErakoguPostkaart Tartust Otepääle, 31. mai 1923. Inglisild, Tartu
ErakoguRahvusvaheline tähitud kiri Tallinnast New Yorki, 7. juuni 1923 – 8. juuli 1923
ErakoguRahvusvaheline tähitud kiri Tallinnast New Yorki, 7. juuni 1923 – 8. juuli 1923
ErakoguKiri Tallinnast Baden Badenisse (Saksamaa), 9. juuli 1923
ERMi koguTähitud postkaart Tallinnast Saadjärvele, 11. juuli 1923 R-tempel „Tallinna VIII laulupidu Eesti“ oli kasutusel 30. juunit kuni 2. juulini 1923. Laulupeo R-templiga kirju on säilinud vaid üksikud.
ErakoguTrükitöö kiri Võrust Türile, 31. juuli 1923 – 2. august 1923
ERMi koguPostkaart Tartust Helsingisse, 20. august 1923
ERMi koguPostkaart, 18. september 1923, kohalik trükitöö. VIII Eesti laulupidu 1923 ja Helsingi riidekauplus Wäike Karja tn, Tallinn
ErakoguKiri Tartust Berliini, 12. aprill 1924
ERMi koguKiri Tartust Berliini, 12. aprill 1924. Saatja W. Kurrik (Voldemar Kurrik), ilmateaduste (meteoroloogia) õpetaja
ERMi koguTähitud kiri Tallinnast New Yorgi kaudu Boyertowni, 15. aprill – 29. aprill – 30. aprill 1924
ErakoguTähitud kiri Tallinnast New Yorgi kaudu Boyertowni, 15. aprill – 29. aprill – 30. aprill 1924
ErakoguTähitud kiri Tartust Konstantinoopolisse, 16. juuni 1924
ERMi koguTähitud kiri Tartust Konstantinoopolisse, 16. juuni 1924
ERMi koguTallinn, 14. september 1924, kohalik trükitöö kiri. Ajutist kalendertemplit „Tallinna väljanäitus“ esineb kirjal harva.
ERMi koguTähitud postkaart õhupostiga Tallinnast Suttonisse (Inglismaa), 27. juuli 1925
ERMi koguPostkaart õhupostiga Tallinnast Stockholmi kaudu Kopenhaagenisse, 7. juuni – 10. juuni 1926
ERMi koguÕhupostikiri Tallinnast Stettinisse (Poola) 14. mai – 15. mai 1927 Berliini kaudu. 45-margast õhupostimarki on kirjadel harva.
ERMi koguTartu, 7. aprill 1928, kohalik trükitöö kaart
ErakoguÕhupostikiri Tallinnast Södertäljesse (Rootsi), 16. mai 1928
ErakoguSepp. 3. filateelianäitus Tallinnas, 6. juuli 1928 Ajutine kalendertempel oli filateelianäitusel kasutusel 6.–10. juuli 1928 Postkaardil esimese päeva tempel „Tallinn, korjanduste näitus 6.VII 28“
ErakoguPostkaart Tallinnast Viipurisse (Soome), 7. november 1929. Tallinn, Viru värav
ErakoguPostkaart Tallinnast Barcelonasse, 16. detsember 1928. 15-margast marki esineb kirjal harva. Estonia teater, Tallinn
ErakoguPostkaart Rakverest Riiga. 28. aprill – 1. mai 1924. G. Wildt`i kirjastus, Rakwere
ErakoguTähitud kiri, R-tempel „Tallinn Estonia Euroopa Maadlused“ nr 1, Tallinnast New Yorki, 23. aprill – 2. mai 1938
ErakoguTähitud kiri Tallinnast New Yorki, 23. aprill – 5. mai 1938
ErakoguÕhupostikiri Tallinnast Kuopiosse, 7. veebruar – 9. veebruar 1939
ERMi koguEesti Post 80, 22. oktoober 1998, kunstnik Lembit Lõhmus. Margi kujunduses sepa mark, 18. aprill 1923, 9 m, lõigatud