Juurdemaksuga margid vigastatud sõdurite, Punase Risti ja tuberkuloosi vastu võitlemise heaks
Juurdemaksuga postmargid on need, mille puhul müügihind ei lähe tervikuna postiteenuse eest tasumiseks, vaid osa liigub mõnele teisele organisatsioonile või fondile.
Esimesed sellised postmargid andis välja Briti Austraalias asunud kuninganna Victoria koloonia postivalitsus 1897. aastal ja nõnda kogutud lisamaksu kasutati kuninganna Victoria 60. valitsemisaasta tähistamiseks. Venemaa esimeste juurdemaksumarkidega koguti aga 1905. aastal raha sõjas langenute perede orbude heaks.
Vigastatud sõduritele Eesti esimesed juurdemaksuga margid „Vigastatud sõduritele“ anti välja 22. juunil 1920 (70 + 15 penni) ja 26. juunil 1920 (35 + 10 p). Need kehtisid kuni 30. juunini 1926. Sügisel 1920 tehti postmarkidele ületrükk. 6. oktoobril tulid käibele margid ületrükiga 2 marka (70 + 15 p) ja 6. novembril ületrükiga 1 mark (35 + 10 p). Markide postimüük toimus kuni 31. detsembrini 1921, ilma lisamaksuta võeti need taaskasutusele 27. aprillil 1922. Margid nominaaliga 1 mark kehtisid 31. märtsini 1926 ja 2 marka kuni 31. detsembrini 1940.
Margid kujundas Karl Jürgens (eestindatud nimega Joon) (5.01.1892–25.08.1981), autodidaktist tarbekunstnik, graafik ja karikaturist. Postmarkide kujundamise kõrval tegi ta ka mitmele tubakaettevõttele kunstnikutööd.
3. üleriiklikust vigastatud sõjameeste kongressist teeb ülevaate Päewaleht nr 240 (22.10.1920), puudutades põgusalt ka postmarke: „Sissetulekuid on senini saadud mitmestest allikatest. Üks sissetulekute peaallikas on postmarkide müük. Marke on tehtud 4 miljonit tükki ja nendest on seni üks miljon ära müüdud.“
Juurdemaksuga margid tõstatasid küsimuse, kas neid saab kasutada ka kirja saatmisel välismaale. Waba Maa nr 102 (21.04.1921) kirjutab: „Postipeavalitsus on üleilmse postiliidu büroo kaudu kõigi postiliidu riikide postivalitsuste poole pööranud palvega, meie vigastatud sõjameeste postmarke tunnistada.“
Punase Risti heaks
Päewaleht nr 104 (22.04.1921) annab teada: „Iseäralised postmargid Eesti Punase Risti heaks. Riigi Teatajas nr 29 on avaldatud valitsuse määrus vastuvõtmise asjus iseäraliste postmarkide pealt Eesti Punase risti heaks. Eesti Vabariigis antakse välja vabatahtlikuks tarvitamiseks harilikkude postmarkide kõrval iseäralised postmargid kõrgendatud hindadega, mille müügist saadud puhastulu Eesti Punase Risti peavalitsusele läheb, tähendatud asutuse eesmärkide teostamise kulude katteks. Marke võib harilikkude postmarkide asemel ainult sisemaaliste postisaadetuste frankeerimiseks tarvitada. Markide müügi aeg kestab kuus kuud, nende müügile ilmumise päevast arvates.“
Eesti Punase Risti heaks lõigatud juurdemaksuga margid ilmusid 1. augustil 1921 ja kehtisid kuni 15. juunini 1926, perforeeritud margid vastavalt 26. aprillil 1922 kehtivusega kuni 31. detsember 1927. Tundmatu autori jooniste põhjal tegid markidele lõpliku kujunduse Karl Triumph ja Eduard Poland. Margid trükiti Kaitseväe topograafia osakonna trükikojas Tallinnas ja neil on kujutatud sõdurit ravivat õde.
Karl-Ferdinand Triumph (27.11.1900–30.11.1941) oli postiametnik ja margikunstnik ning Valgetähe V klassi teenetemärgi kavaler (1938), Kaitseliidu liige. Eduard Poland (27.12.1883–18.08.1957). Aastatel 1901–1906 õppis ta Tallinnas saksa teatri kunstniku V. Marischi, 1903 Peterburis Maria teatri dekoraatorite ja Tartu F. Von Bazani juures ning 1907–1909 Berliinis mitmes eraateljees ja kunstkäsitöömuuseumi kunstikursustel. Tarbegraafikuna kujundas rahamärke, post- ja tempelmarke, pakendeid jm.
Noppeid 1921. aasta ajalehtedest:
Päevaleht, nr 182 (14.07.1921) kirjutab: „Et markide arv on piiratud, siis ärgu viivitagu keegi neid, iseäranis asjaarmastajad, ostmast ega korjamast, ühes sellega Punase Risti kasuks väikest annetust tehes. Kandku iga kiri Punase Risti postmarki.“
Postimees, nr 176 (8.08.1921): „Nende markide ostmisega toetate Eesti Punast Risti. Ärgu jätku keegi oma väikest annet toomata või see on iga kodaniku kohus.“
Samad Punase Risti heaks margid ilmusid uuesti 8.10.1923 ületrükiga „Aita hädalist“, valmistati Riigitrükikojas Tallinnas. Nende markide trükiarv oli väike. Mõlema (erineva nominaaliga) lõigatud margi tiraaž oli 10 080, perforeeritud markidel 9240. Horisontaalselt lõigatute puhul ainult 840 ja 830.
Kolmandat korda ilmus sama perforeeritud mark 15.06.1926 ületrükiga 5/6 marka ja 10/12 marka, tehti Riigitrükikojas Tallinnas. Osa tiraažist anti Punasele Ristile kogujatele müümiseks, margid kehtisid kuni 29.02.1928.
Uue kujundusega juurdemaksuga Eesti Punase Risti heaks margid (neli nominaali) tulid käibele 1.08.1931. Margid kujundas Karl Triumph, trükiti Riigitrükikojas.
Tuberkuloosivastaseks võitluseks
Tuberkuloosi vastu võitlemise rahastamine sai samuti tuge postmarkide heategevusväljaande abil. Kunstnik Ilmar Nõva (Breiberg) kujundatud neljast postmargist koosnev sari ilmus 1.10.1933.
Ilmar Nõva (Breiberg) (6.03.1902–6.05.1977). Õppis Tallinna Nikolai gümnaasiumis, mille oli sunnitud pooleli jätma ja tööle asuma Riigi Trükikotta joonistajana. Sellesse ametisse sai ta seetõttu, et oli ülalmainitud kavandikonkurssidel korduvalt üles astunud ja nii tähelepanu äratanud. Riigi Trükikojas töötas ta kuni selle sulgemiseni peale 1943. aasta märtsipommitamist. Aastatel 1944–1949 töötas Nõva Kunstikombinaadi „Dekoorateljees“ kunstnik-dekoraatorina.
Kõigi tuberkuloosi vastu võitlemise markide puhul lisandus postmargi frankeerimisväärtusele 3-sendine lisamaks Eesti Tuberkuloosi Vastu Võitlemise Liidule. Margid olid müügil 1.10.1933 – 30.09.1934, müümata jäänud postmargid koguti kokku ning hävitati 30.01.1935. Postimaksevahendina kehtisid margid veel ühe aasta, 30. septembrini 1935.
* * * Näituse kokkupanekul on kasutatud Eesti Rahva Muuseumi postiajaloo kogu ja erakogusid. Tööriistarealt infonupu alt leiab postiajaloo taustainfot.
Head vaatamist!
* * * Näituse toimkond: Eve Aab, Reigo Lokk, Ants Linnard Fototööd: Arp Karm, Anu Ansu Toimetaja: Karin Kastehein
Kirjandus: Hurt, Vambola; Elmar Ojaste. Eesti. Estonia. Philately & postal history handbook. Catalogue. Stockholm, New York: Estonian Philatelic Society, 1986, lk 503–520. Riigi Teataja, nr 119, 1923. Riigi Teataja, nr 49, 1926. Viigipuu, Elmo. Eesti postmarkide 100 aastat. Riigikantselei ja AS Eesti Meedia, Post Factum, 2018, lk 27. Eesti Filatelist nr 9, 1963, New Yorgi Eesti Filatelistide Selts ja Eesti Filatelistide Ühing Rootsis, lk 49–50. Eesti Filatelist nr 7, 1961, New Yorgi Eesti Filatelistide Selts ja Eesti Filatelistide Ühing Rootsis, lk 11-12. Eesti Filatelist nr 8, 1962, New Yorgi Eesti Filatelistide Selts ja Eesti Filatelistide Ühing Rootsis, lk 6–7. Eesti kunsti ja arhitektuuri biograafiline leksikon. Eesti Entsüklopeediakirjastus, 1996. Kaja, nr 88, 21. aprill 1921 Päewaleht, nr 104, 22. aprill 1921 Päewaleht, nr 182, 14. juuli 1921 Postimees, nr 176, 8. august 1921Kavand „Vigastatud sõduritele“, kunstnik Karl Jürgens (Kaarel Joon), 1920.
Paremal all Posti Peavalitsuse ülema Hindrek Rikandi (22.12.1874–27.04.1940) märkus „Margi joonistus on postiametkonnale vastu võetav“.
ErakoguKavand „Vigastatud sõduritele“, kunstnik Karl Jürgens (Kaarel Joon), 1920.
ERMi koguMargiproovid.
Erakogu„Vigastatud sõduritele“, 22.06.1920
Liimirihveldust põiki- või püstloodis süvendatud joontega kasutati liimitatud margipaberi kooldumise või kokkurullimise vältimiseks. 16–30 g kirjade postitariif 70 penni + 15 penni heategevuseks.
ErakoguMargi keskosa peegeltrükk tagaküljel.
ErakoguKohalik hammastus.
ErakoguTrükipoogna lõigend.
Margid trükiti Räpina paberivabriku paberile Tartus Eduard Bergmanni trükikojas. Trükipoogen koosnes 260 margist, margipaanid (100 ja 30 marki) eraldati vaheribaga.
ERMi kogu„Vigastatud sõduritele“, 26.06 1920. Kunstnik Karl Jürgens (Kaarel Joon).
Markide trükkimisel kasutati Räpina Paberivabrikut paberit (paber erinev). Kuni 15 g kirjade postitariif 35 penni + 10 penni heategevuseks. Postimüük kuni 30.06.1921, margid kehtisid kuni 31.03.1926.
ERMi koguKohalik hammastus.
ErakoguMargi keskosa nihkes.
ErakoguMargi keskosa peegeltrükk tagaküljel.
ErakoguTrükipoogna lõigend.
Trükipoogen koosnes 260 margist, margipaanid (100 ja 30 marki) eraldati vaheribaga.
ERMi koguMargi „Vigastatud sõduritele“ ületrükk 2 marka. Ületrükk tehti Tallinna trükikojas „Ühiselu“, tagaküljel ületrüki jälg.
Margid olid müügil 6.10.1920–31.12.1921. Lisamaksuta võeti margid kasutusele 27.04.1922. 1-margased kehtisid kuni 31.03.1926, 2-margased kuni 31.12.1940.
ErakoguMargi raami peegeltrükk tagaküljel.
ErakoguÜletrüki värvi peegeltrükk tagaküljel.
ErakoguMargipoogna lõigend ületrükiga 2 marka. Ületrükk tehti Tallinna trükikojas „Ühiselu“.
ERMi koguMargipoogna lõigend ületrükiga 1 mark.
Postimüük kuni 31.12.1921, ilma lisamaksuta taas kasutusel alates 27.04.1922. Margid vääringus 1 marka kehtisid kuni 31.03.1926 ja 2 marka kuni 31.13.1940.
ERMi koguHeategevusväljaanne juurdemaksuga Eesti Punase Risti heaks, kavand.
Tundmatu autori jooniste põhjal tegi lõpliku kujunduse Karl Triumph.
ErakoguHeategevusväljaanne juurdemaksuga Eesti Punase Risti heaks, kavand.
ERMi koguHeategevusväljaanne juurdemaksuga Eesti Punase Risti heaks, kavand.
ERMi koguEsimene heategevusväljaanne juurdemaksuga Eesti Punase Risti heaks, 1.08.1921.
Postitariif 2½ marka, margi müügihind 3½ marka. Heategevuseks läks iga margi müügist 1 mark.
ERMi koguPöördtrüki vaheribapaar (tête-bêche pairs with gutter). Tête-bêche – margipaar, millest üks on tagurpidi.
Erakogu„Punase Risti heaks“ mõeldud markide variandid: lõigatud, hammastatud ja lõigatud margid horisontaalse hammastusega. Lõigatud margid olid müügil 1.08.1921–15.06.1926, hammastatud margid 26.04.1922–31.12.1927. Margid kehtisid kuni 29.02.1928.
Erakogu„Punase Risti heaks“ markide ületrükk tehti Riigi trükikojas. Postimüük 15.06.1926 kuni 31.12.1927.
Ületrükk 5 (postitariif) + 6 (müügihind) marka. Heategevuseks läks iga margi müügist 1 mark. Markidelt müügihinnaga 12 marka läks heategevuseks 2 marka.
Mõned margid anti Punasele Ristile, et nad saaksid need müüa kogujatele. Margid kehtisid kuni 29.02.1928.
ERMi kogu„Punase Risti heaks“ markide ületrükk „Aita hädalist“, 8.10.1923.
ERMi kogu„Punase Risti heaks“ markide ületrükk „Aita hädalist“, 8.10.1923.
ERMi kogu„Punase Risti heaks“ markide ületrükiga „Aita hädalist“ tiraaž oli 44 090.
ERMi koguHeategevusväljaanne juurdemaksuga Eesti Punase Risti heaks. Kunstnik Karl Triumph.
Margi värviproovid.
ErakoguHeategevusväljaanne juurdemaksuga Eesti Punase Risti heaks, 1.08.1931. Margid kehtisid 31.07.1933.
ErakoguHeategevusväljaanne juurdemaksuga Eesti Punase Risti heaks, 1.08.1931. Margid kehtisid 31.07.1933.
ERMi koguHeategevusväljaanne võitluseks tuberkuloosi vastu, 1.10.1933. Kunstnik Ilmar Nõva (Breiberg).
Postimüük toimus kuni 30.09.1934, jäägid hävitati 30.01.1935. margid kehtisid kuni 30.09.1935.
ERMi koguPostkaart on saadetud Paatsalust (ajutine tempel) 3.07.1920 Paadremaale.
ERMi koguPostkaart on saadetud Paldiskist Revalisse 6.07.1920. Siseriiklik postitariif 1 mark (1.07.1920–10.04.1921). Markidel kohalik hammastus. „Vigastele sõduritele“ margid kirjal on haruldased.
ErakoguPostkaart on saadetud Paldiskist Revalisse 6.07.1920.
ErakoguKiri saadetud Tallinnast Helsingi, 5.07.1920.
ERMi koguPäewaleht, nr 240, 22. oktoober 1920Kaja nr 88, 21. aprill 1921Postkaart on saadetud Tallinna, postivaguni Pärnu-Tallinn tempel 15.07.1921.
ERMi koguTähitud kiri Tartust Berliini, 18.11.1921.
ErakoguPäewaleht nr 104, 22. aprill 1921Tähitud kiri on saadetud Tallinnast 13.10.1921 Baseli (Šveits) 20.09.1921. Ajutise postkontori tähtkirja tempel „Tallinn Väljanäitus“.
ErakoguKohalik kiri. Tartu, 30.11.1922.
ERMi koguRahvusvaheline kiri Tallinnast 16.07.1922 Baden-Badenisse (Saksamaa), tariif 10 marka (10.04.1921–31.10.1922).
ErakoguSaarte Ühispanga postkaart on saadetud 31.07.1922, tariif 2 marka (10.04.1922– 31.12.1923).
ErakoguSaarte Ühispanga postkaart on saadetud 31.07.1922, tariif 2 marka (10.04.1922–31.12.1923).
ErakoguPostkaart on saadetud Tartust 2.10.1923 Tallinna. „Vigastatud sõduritele“ margi ületrükk 1 marka.
ErakoguRiigi Teataja nr 119, 8.10.1923, lk 851Tähitud õhupostikiri Tallinnast 17.10.1923 Abosse (Soome) 18.10.1923. Tariif 15 + 30 marka kehtis 1.11.1922–1.01.1924. Perforeeritud ületrükiga „Aita hädalist“ margid on kirjal haruldased. Ümbrikul on kõik sarja margid (lõigatud, hammastatud).
ErakoguPostkaart on saadetud Rakverest 30.11.1923 Riiga 1.12.1923. Siseriiklik tariif oli 2,5 marka, sama kehtis Läti ja Leedu kirjade puhul.
ErakoguPostkaart on saadetud Rakverest 30.11.1923 Riiga 1.12.1923.
ErakoguKiri on saadetud Tartust 14.06.1923 Lüganusele 15.06.1923 Rakverre 18.06.1923. Siseriiklik kirja tariif oli 5 marka (1.11.1922–1.01.1924)
ErakoguKiri on saadetud Tartust 14.06.1923 Lüganusele 15.06.1923 Rakverre 18.06.1923.
ErakoguKiri on saadetud Võrust 29.10.1924 Münchenisse.
ERMi koguTähitud kiri on saadetud Võrust 29.10.1924 Münchenisse.
ERMi koguKiri on saadetud Tallinnast 30.04.1924 Helsingisse. Rahvusvahelise kirja tariif 15 marka.
ErakoguKiri on saadetud Tallinnast 30.04.1924 Helsingisse.
ErakoguRahvusvaheline kiri on saadetud Tallinnast 31.11.1924 Londonisse. Marke on peal vääringus 8 marka. Tariif oli 15 marka (1.01.1924–1.02.1925). Punane trahvi tempel „T“, kirja saajal tuli märgitud summa tasuda.
ErakoguPostkaart on saadetud Tallinnast 3.07.1925 Põltsamaale.
ErakoguKiri on saadetud Tallinnast 7.09.1925 Tartusse 8.09.1925. Punase Risti margid ületrükiga „Aita hädalist“ on ümbrikul haruldased.
ErakoguRiigi Teataja nr 49, 5. juuni 1926, lk 652Tähitud kiri on saadetud Rakverest 8.03.1926 New Yorki.
ERMi koguTähitud õhupostikiri Tallinnast 13.07.1926 Berliini 15.07.1926.
ERMi koguTähitud õhupostikiri Tallinnast 13.07.1926 Berliini 15.07.1926.
ERMi koguTähitud kiri Nõmmelt 2.05.1926 Tallinna 3.05.1926. „Punase Risti heaks“ margid: hammastatud ja lõigatud horisontaalse hammastusega markide nelikud.
ERMi koguTähitud kiri Tallinnast 21.12.1927 Bruxellesi (Brüssel, Belgia). Tagaküljel lisatud 25 marga vääringus marke.
ERMi koguTähitud kiri Tallinnast 3.09.1927 Haderslevi (Taani) 7.09.1927.
ERMi koguRahvusvaheline kiri Tallinnast 19.03.1927 Kenti (Inglismaa). „Punase Risti heaks“ ületrükiga margid on ümbrikul haruldased.
ErakoguÕhuposti kiri Võsult 20.07.1927 Londonisse. Horisontaal-perforatsiooniga marke trükiti 7840. Perforeeritud margid kirjadel on haruldased.
ErakoguTähitud õhupostikiri Tallinnast 29.08.1931 Moskvasse. Käsitsi kirjutatud „Воздушной почтой“.
ErakoguTähitud kiri Tallinnast 15.02.1932 Helsingisse 18.02.1932.
ERMi koguKohalik kiri, postkaart on saadetud Tallinna 12.04.1932.
ERMi koguTallinna raudteejaam
Foto: J. & P. Parikas, Tallinn 1929.
ERMi koguKiri Tallinnast 19.04.1931 Helsingisse 22.04.1932.
Hurt, Vambola; Elmar Ojaste. Eesti. Estonia. Philately & postal history handbook. Catalogue. Stockholm, New York: Estonian Philatelic Society, 1986, lk 392–395.Kiri Tartusse 30.06.1932. Eritempel „Tartu Ülikool 1632–1932“ (28.06.1932–2.07.1932).
ErakoguTähitud kiri Paidest 20.02.1932 Haapsalu. Siseriiklik tariif oli 20 senti (1.01.1928–1.01.1935)
ErakoguTähitud kiri Tallinnast 27.11.1932 Viini.
ErakoguPostkaart Amblast 18.08.1932 Väike-Maarjasse. Kohaliku postkaardi tariif oli 2 marka, kui sinna oli kirjutatud vähem kui 6 sõna.
ErakoguRaadi mõis. Kunstnik Richard Kivit.
ErakoguTähitud õhupostikiri Tallinnast 12.10.1933 Westbury. Tagasi saadetud Berliinist 14.10.1933 Tallinna 19.10.1933 hilinenud saabumise tõttu. Zeppelini lennud Põhja-Ameerikasse toimusid 3.09.–10.10.1933.
ERMi koguKiri Jägala suurtükiväe laagrisse 17.07.1934. Heategevusväljaanne võitluseks tuberkuloosi vastu, 1.10.1933.
ERMi koguTähitud kiri Viljandist 2.03.1934 Liepajasse 3.03.1934. Heategevusväljaanne võitluseks tuberkuloosi vastu, 1.10.1933.
ERMi koguKohalik kiri. Tallinn 21.10.1934. Eritempel „TALLINNA NÄITUS 21.10.1934“.
ErakoguÕhupostikiri Tallinnast 3.06.1934 New Yorki. Kirjal margid „Võitluseks tuberkuloosi vastu“, meenemargi plokk „1. Eesti filatelistide päev 3.06.1934 Tallinnas“.
ErakoguÕhupostikiri Tallinnast 3.06.1934 New Yorki 12.06.1934. Lend läbi Berliini 4.06.1934.
ErakoguRahvusvahelise Margikorjajate Seltsi „Estonia“ postkaart on saadetud Tartust 27.11.1938 Rakverre. Eritempel „TARTU ESIMENR KIRJAMARGI PÄEV 27.11.1938“.
