Esinduslike mõisakomplekside hoogsam ehitamine algas 1760. aastate paiku ja kestis enam kui poolteist sajandit kuni Esimese maailmasõjani. Mõisate hiilgeajal sadakond aastat tagasi oli Eestis kokku 1245 peamõisat, lisaks 108 pastoraati ehk kirikumõisat ning ligi 600 karjamõisat, seega kokku üle 2000 mõisasüdame. 2004. aasta algul oli teadaolevalt Eestis enam-vähem algsel kujul säilinud ja ümber ehitamata mõisahooneid 414 (pastoraate ja karjamõisaid arvestamata).

Eesti Post alustas margisarja „Eesti mõisad“ väljaandmist 1999. aastal. Sarjas ilmus 12 marki, viimane 2010. aastal.

Mõisate margid kujundas graafik Jaan Saar, kes räägibki siin oma põnevast teekonnast nende juurde ning kavandi valmimise peenest kunstist.

Mõisamargid
Jaan Saar

Postmarkide kujundamise juurde jõudsin tollases väärtpaberite trükikojas Vaba Maa töötades. Asusin seal tööle 1992. aastal peale tollase Tallinna Kunstiülikooli (EKA) graafikaosakonna lõpetamist. Uhkematele väärtpaberitele oli vaja lisada klassikalises stiilis illustratsioone, mida ka tegin. Ühest Toompead kujutavast tušijoonistusest kasvas välja mõte midagi taolist margil kujutada. Initsiaatoriks oli minu mäletamist mööda mu tollane ülemus Mart Murdvee. Jutuks tuli uute standardmarkide kujundus, mis ei kujutaks lihtsalt riigisümboolikat, vaid riigile olulisi objekte, ja Toompea loss oli selleks sobilik. Hiljem kasvas sellest välja linnuste margiseeria. Kui linnuste seeria lõppes (põhjendusega, et Eesti kuvand ei tohiks olla varemete maa), pakuti mulle mõne aja pärast uue seeria kujundamise võimalust.

Esimene, Olustvere mõisa kujutamise idee võis tulla Eesti Postist või emissioonikomisjonilt. Esmalt panin paika kujundamise põhimõtted: igal margil eri toonis raam, mis haakuks võimalusel kujutatud mõisaga. FDC-l ehk esimese päeva ümbrikul oli mõisa omanikperekonna vapp ja minu selgitav tekst. Templil oli Eesti kaart ja sellel mõisa asukoht koos nimega.

Kavand

Mõtlesin tollal (1999) välja enda jaoks ka uudse tehnika – joonistada koloreeritud tušijoonistus nii, et mustvalge joonistus oleks eraldi värvilise osa peal, vältimaks segavat rastrit. Selleks tegin kaks pilti, ühe tušiga ja teise värvi- või pastellpliiatsitega. Mõlemad joonistused skaneerisin eraldi ja panin siis arvutis üksteise peale nii, et värv oli skaneeritud ilma mustata ja tušijoonistus üksnes mustaga. Sel moel sai pilt trükitud nii, et ka luubi all vaadates oli tušijoonistus täiesti puhas, rastrivaba. Selleks aga ei tohtinud trükikoda PDF-faili kirjutades selle suurust muuta, siis läks must osa rastrisse. Sellega oli üksjagu selgitamist ja mitu korda pidin ka margi trükist tagasi ettevalmistusse saatma, kuni õige tulemus käes.

Teadmised ja detailid

Margi kujundamine algas esmalt info otsimisega. Sain selle põhiliselt Rahvusraamatukogust ja entsüklopeediast, lõpupoole juba internetist (Vikipeedia, Mõisate portaal jne). Seejärel sõitsin kohale, et mõis oma silmaga üle vaadata ja seda pildistada. Püüdsin alati ka kellegagi mõisa omanikest või haldajatest kontakti saada, et kohtuda ja maja seestpoolt üle vaadata. FDC kujunduses kasutasin teksti all ornamendiriba, mis oli võetud mõnest mõisa detailist, näiteks siseruumide ornamendist, friisist jne. Margijoonistuse algmaterjalina kasutasin enda tehtud fotosid (kahe erandiga: Vasalemma trepistik ja terrass oli tol ajal lammutatud, Maarjamäe loss oli parasjagu remondis, fassaad kaetud).

Kui sobiv foto ja kadreering leitud, suurendasin need arvutis vajalikule suurusele ja printisin välja ning selle põhjal märkisin läbi valguslaua proportsioonid joonistuspaberile. Siis joonistasin pildi fotot vaadates pliiatsiga täpseks ja tegin tušijoonistuse, kasutades rapidograafi. Fotot ei joonistanud ma tuimalt maha, kontrollisin perspektiivi ja seda, et ei oleks vertikaalset koondumist (seinad olgu alati korralikult püstised, mitte ülesse koonduvad nagu fotol). Tušijoonistuse pealt joonistasin läbi valguslaua kontuurid pliiatsiga teisele joonistuspaberile, millele joonistasin omakorda värvi, kasutades alguses tavalisi värvipliiatseid, lõpupoole pastellpliiatseid.

Enne joonistamise alustamist saatsin alati kavandi Eesti Postile ülevaatamiseks. Joonistamine on suur töö – tahtsin kindel olla, et motiiviga ollakse nõus. Ma ei mäleta, et mõni kavand oleks tagasi lükatud, v.a juhul, kui ise mitu varianti pakkusin.

Müstiline mõõde

Margil on mõisa hetkepeegeldus, samas ka ideaalvaade. Iga mõisaga töötades muutub just see motiiv kõige armsamaks… Tagasi vaadates tõstaksin esile Olustvere, Sangaste, Taagepera ja ka Suuremõisa. Viimase puhul lisandus mingi müstiline mõõde, sest kohtusin seal majahoidjaga, kes jutustas kummituslugusid, nii et lahkudes tabasin end üle õla piilumas, et ehk järgneb mulle mõni vari kaugest minevikust. Meeleolukaid mälestusi on ka Keila-Joa lossist – oli talveaeg ja juga väga efektselt jääs, veetsin seal oma pool päeva.

***

Jaan Saar on kujundanud 97 marki, vaata lähemalt neid postmarke.

***

Näituse kokkupanekul on kasutatud Eesti Rahva Muuseumi postmargi-, foto- ja kunstikogu, Jaan Saare erakogu ning Eesti Ajaloomuuseumi, Eesti Arhitektuurimuuseumi ja Viljandi Muuseumi MuISi fotokogusid.

Tööriistarealt infonupu alt leiab postmarkide taustainfot.

Head vaatamist!

* * *

Näituse toimkond: Eve Aab, Jaan Saar, Reigo Lokk, Tiina Tael
Fototööd: Arp Karm
Toimetaja Karin Kastehein

Kirjandus
Hein, Ants. Eesti mõisaarhitektuur. Kirjastus Hattorpe, Tallinn 2003.
Maiste, Juhan. 101 Eesti mõisa. Kirjastus Varrak, Tallinn 2014
Eesti mõisad, http://www.mois.ee/