20. juuni 1992! Taasiseseisvunud Eesti võttis rahaühikuna taas kasutusele Eesti krooni. Rublad vahetati kolme päeva jooksul kroonideks. 1500 rubla muutus 150 Eesti krooniks, kurss oli seega 10/1.
Need ammused rahatähed on ilmselt paljudel veel silme ees. 1- ja 2kroonised kujundas Urmas Ploomipuu, 5-, 10-, 25-, 50-, 100- ja 500-kroonistele andis näo Vladimir Taiger.
Näitus keskendub seekord aga Eesti kroonile pühendatud ja muutunud nominaaliga markidele.
Esimene kroonivääringus mark oli Eesti–Läti–Leedu–Rootsi ühisväljaanne, margivihik „Mare Balticum. Merelinnud“, 3.10.1992. Eesti margil on jääkoskel ja selle kujundas Lembit Lõhmus.
Eesti kroonile pühendatud margid Eesti Pank pöördus 6. detsembril 1996 Eesti Posti poole ettepanekuga välja anda kroonile pühendatud postmark: 1997. aasta 20. juunil möödub 5 aastat Eesti krooni taaskehtestamisest. Eesti rahareformi edukus lõi eeldused meie riigi majanduse siirdumisele turumajandusse. Eesti kogemused ja edu oma raha ning majanduse valdkonnas tähendavad muu hulgas seda, et tuleva aasta juunis toimuvaist krooni taaskehtestamise aastapäeva rahvusvahelistest üritustest, mis tipnevad konverentsiga, võtavad teiste seas eeldatavasti osa paljude Euroopa riikide juhtivad poliitikud, majandusteadlased ja rahandusringkondade esindajad. Seoses eeltooduga palume Eesti Postil lisada väljaspool üldist kava 1997. aasta postmarkide emissiooniplaani Eesti krooni taaskehtestamisele pühendatud margi väljaandmine koos esimese päeva ümbrike ja templi kasutuselevõtuga. Seda põhjusel, et majanduspoliitiliselt kaalukuselt on krooni taaskehtestamise 5. aastapäev võrreldav enamiku majandus-, poliitika- või kultuurisündmustega, millest on möödunud või möödumas ümmargused 100 aastat.
Eesti Panga ettepanekutest:
1997. aasta 20. juunil lasta käibele Eesti krooni taaskehtestamise 5. aastapäevale pühendatud postmark. Selleks, et taas tuletada muule maailmale meelde Eesti riigi majanduse funktsioneerimise aluseks oleva rahasüsteemi edukat reformi, võiks margi nominaalväärtuseks olla juunikuus kehtiv lennupostikirja tariif Euroopa riikidesse.
Kujunduse põhielemendid võiksid olla mõned värvikamad Eestis kehtivad kupüürid (10 krooni, 50 krooni, 100 krooni, 500 krooni). Esiplaanil võiks kujutada mõnda münti (näiteks tavalist 1-kroonist või J. Koorti „Metskitsega“ 5-kroonist).
Esimese päeva ümbrikke võiks käibele lasta kaks. Üks neist oleks müügil Eesti Postmargi müügipunktides. Teise, pisut erineva värvilahendusega, kuid analoogilise markeeritud ja tembeldatud ümbriku kogu tiraaži – 1000 tk – sooviks Eesti Pank osta krooni taaskehtestamise aastapäeva üritustest osavõtjaile jagamiseks.
Kroonimargi kavandikonkursi võitis graafik Jaan Saar: „Esmalt sai mündist tehtud proovijoonistus ning koos sellega sobiv kavand. Järgnes lõpliku joonistuse tegemine mündile ja UV-värvile, mida on kujunduses kasutatud. Selle tarbeks joonistasin vapi ühe lõviga, kaks lõvi lisasin kopeerimise teel arvutis. Kõik margid on ühe kujundusega, neid eristavad värvid. Mündi ja UV-värvi kujundus on joonistatud, ülejäänud töö on tehtud arvutiga, ka värvitoonide muutmine. 10-, 25- ja 50-krooniste markide mündi toon on hõbe ja 100-kroonisel kuldne. Margid trükkis Vaba Maa ofsettrükitehnikas.“
Kroonile pühendatud margid: 5 aastat oma raha, 12.06.1997, kunstnik Jaan Saar 25-kroonine mark, 18.06.1998, kunstnik Jaan Saar 100-koonine mark, 18.06.1999, kunstnik Jaan Saar 10-kroonine mark, 14.03.2000, kunstnik Jaan Saar 10 aastat Eesti oma raha, margiplokk, 10.06.2002, kunstnik Lembit Lõhmus
Tembeldatud 100-kroonised margid Väljavõte Eesti Filatelistide Liidu juhatuse koosolekust 28. septembril 1999: Eesti Postil on kavas kinkida EFL-le 2000 tembeldatud 100-kroonist marki. Juhatus otsustas müüa neist igale EFL-i liikmele, kes seda soovib, 2 eksemplari hinnaga 25 krooni mark. Saadavast rahast läheb 15 krooni EFL-i juhatuse käsutusse näituste korraldamiseks jm kuludeks, 10 krooni aga jääb kohalikule allorganisatsioonile. Kõik allorganisatsioonid saavad ka mõned nn preemiamargid, mida on võimalik müüa teenete eest, ergutamiseks, uutele liikmetele jne.
Kuhu ja mis kaaluga postisaadetist sai 100-kroonise margiga saata? Postitariifid olid alates 21.08.2000 sellised: näiteks rahvusvaheline kiri kaaluga 500-1000 g maapostiga saates maksis 92 krooni, tähituna lisandus 8 krooni, mis tegi kokku 100 krooni.
Eratervikasjad Aasta 1992 oli Eesti Postile muudatusi täis aeg. See puudutas ka eratervikasju ja -postkaarte. Ülo Laul kirjutab sellest nii: „Post kasutas N. Liidu tervikasju, neid mitmesuguste templitega frankeerides, st valmistati ajutisi tervikasju. Mitmed ettevõtted kasutasid selleks firmaümbrikke, aga ka müügil olevaid ümbrikke, lastes neid ette frankotembeldada. Tekkisid eratervikasjad. Ka kogujad olid taolisest menetlusest huvitatud.“ (Eesti Filatelist nr 36, 1996, lk 162). Ülo Laul tegi lepingu alusel Tartu Postkontoriga 1992. aastal 13 erapostkaardi ja 5 eratervikasja.
Fakte postiajaloost
Kirju saadeti 1992. aastal ligemale 22,9 miljonit ja postipakke ligi 80 000. 1999. aastal saadeti üle 61 miljoni kirja ja postipakke ligikaudu 1,7 miljonit.
Viimane ainult kroonivääringus mark, „Jõulud“, ilmus 22.11.2005, nominaal 8.00 kr, kunstnik Riho Luuse. Margil on tundmatu autori puulõige “Kuningad Jeesuslast kummardamas” (fragment) 15. sajandist, mille üks tõmmis asub Tartu Ülikooli raamatukogus.
Kroonivääringus margid kehtisid kuni 31.12.2013.
Eurovääring oli esimest korda kasutusel Eesti postmargil „Euroopa Nõukogu 50“, 24.03.1999.
Kahe nominaaliga (Kr ja EURO) marke anti välja 4.01.2006 kuni 25.11.2010, nende markide kehtivus on tähtajatu.
Esimene kohustuslikult kahe nominaaliga mark, „EUROPA postmark 50“, ilmus 4.01.2006, kunstnik oli Lembit Lõhmus.
Viimane kahe nominaaliga mark, „Jõulud“, ilmus 25.11.2010 ja oli nominaaliga 9.00 kr/0.58 EUR. Selle kujundasid Liisa Hallik ja Maarja Kotkas.
Esimene ainult eurovääringus mark „Euro mark“, ilmus 1.01.2022, kunstnik Indrek Ilves.
Rahvasuus armastatud Koidulat, Jakobsoni ja pääsukest meenutades… Eesti krooni alguses oli keskmine brutopalk ja vanaduspension vastavalt 800 ja 320 krooni, töötasu alammäär 300 krooni, töötu abiraha 180 krooni, liiter bensiini maksis 3 krooni, päts leiba 2 krooni, liiter piima 1 kroon 50 senti, pudel õlut 3 krooni, 1 kg loomaliha 20 krooni, takso kilomeetri hind oli 2 krooni, postmark 30 senti. Päevalehe kuutellimus maksis 16 krooni ja Eesti passi väljastamine 35 krooni.
*** Näituse kokkupanekul on kasutatud Eesti Rahva Muuseumi postmargi- ja kultuurilooliste esemete kogu ning erakogusid. Tööriistarealt infonupu alt leiab postmarkide taustainfot.
Head vaatamist!
* * * Näituse toimkond: Eve Aab, Reigo Lokk, Jaan Saar, Peeter Pärn, Ants Linnard, Tarmo-Jaan Tõeleid, Ago Papp Fototööd: Arp Karm Toimetaja Karin Kastehein
Eesti margi „Jääkoskel“ kujundas Lembit Lõhmus. Esimene mark, millel on nominaal kirjutatud kroonides.
ERMi koguNeli ülemist joonistust on „Jääkoskla“ margikavandi tööetapid. Alumisel nelikul on margikavandid kunstniku signatuuriga („Kalakotkas“, kunstnik Martin Mörck; „Mustsaba-vigle“, kunstnik Czeslaw Slania; „Jääkoskel“, kunstnik Lembit Lõhmus; „Ristpart“, kunstnik Lars Sjööblom).
ErakoguEsimese päeva ümbrik (FDC), Eesti, Läti, Leedu ja Rootsi ühisväljaanne „Mare Balticum. Merelinnud“, margivihik, 3.10.1992.
ERMi koguEesti Panga kiri Eesti Postile, 6.12.1996.
ERMi koguEesti Panga ettepanekud Eesti Postile, 6.12.1996.
ERMi koguMargikavand, kunstnik Jaan Saar.
ERMi koguLõplik tušijoonistus mündile, UV-värvile ja kavand.
Jaan Saare erakoguSuure nominaaliga postmargi konkursi võitnud töö. Kavandite autor Jaan Saar. „10-, 25-, 50-krooniste markide mündi toon on hõbe ja 100-kroonisel kuldne, margid trükiti Vabas Maas ofsettrüki tehnikas. Mündi ja UV värvi kujundus on joonistatud, ülejäänu on tehtud arvutiga,“ ütleb Saar.
ERMi kogu„5 aastat oma raha“, 12.06.1997. Kunstnik Jaan Saar.
ERMi kogu„5 aastat oma raha“, 12.06.1997, margipoogen.
ERMi koguTähitud kiri, mis on saadetud margi ilmumise päeval Tartust, 12.06.1997.
ErakoguVäärtkiri, mis on saadetud Sakust 12.06.1997 Tartusse.
ERMi kogu25-kroonine mark, 18.06.1998. Kunstnik Jaan Saar.
ERMi kogu100-kroonine mark, 18.06.1999. Kunstnik Jaan Saar. Eesti Post kinkis Eesti Filatelistide Liidule 2000 tembeldatud 100-kroonist marki, liikmed said neid osta hinnaga 25 krooni mark.
ErakoguVäärtkiri, mis on saadetud Tallinnast 18.06.1999 Tartusse.
ErakoguVäärtkiri, mis on saadetud Tallinnast 18.12.2008 Lissaboni (Portugal).
Erakogu„Euroopa Nõukogu 50“, 24.03.1999. Kunstnik Jaan Saar. Eesti postmargil oli esimest korda nominaal ka eurodes. Kehtivusaeg tähtajatu.
Erakogu10-kroonine mark, 14.03.2000. Kunstnik Jaan Saar.
ERMi koguTähitud kiri, mis on saadetud Tallinnast 14.03.2000 Tartusse.
ErakoguTähitud kiri, mis on saadetud õhupostiga Tallinnast 14.03.2000 Lidingö (Rootsi).
Erakogu„10 aastat Eesti oma raha“, margiplokk, 10.06.2002. Kunstnik Lembit Lõhmus.
ERMi kogu„10 aastat Eesti oma raha“, 10.06.2002, proovipoogen.
ERMi kogu„EESTI PANK, EESTI RAHAD“, kinkekomplekt.
ErakoguKiri, mis on saadetud Tartusse 10.06.2002.
ErakoguTähitud kiri, mis on saadetud Tallinnast 10.06.2002 Kohtla-Järvele 11.06.2002.
ErakoguTähitud kiri, mis on saadetud Tallinna 10.06.2002.
ERMi kogu„Jõulud“, 22.11.2005. Kunstnik Riho Luuse. Viimane kroonivääringus mark. Margil on tundmatu autori puulõige „Kuningad Jeesuslast kummardamas” (fragment) 15. sajandist, mille üks tõmmis asub Tartu Ülikooli raamatukogus.
ERMi koguEUROPA postmark 50, margiplokk, 4.01.2006. Kunstnik Lembit Lõhmus. Markidel, mis ilmusid 4.01.2006–25.11.2010, oli kohustuslikult kaks nominaali (kroon ja euro).
ERMi koguEUROPA postmark 50, 4.01.2006. Kunstnik Lembit Lõhmus. Markidel, mis ilmusid 4.01.2006–25.11.2010, oli kohustuslikult kaks nominaali (kroon ja euro).
ERMi koguTähitud kiri, mis on saadetud Tallinna 4.01.2006.
ERMi koguEesti Posti postkaart nr 94 (esikülg), „Kroonimarkide kehtivuse lõpp“, 31.12.2013. Kunstnik Indrek Ilves
ErakoguEesti Posti postkaart nr 94 (tagumine külg). Kunstnik Indrek Ilves. Eritempel „Kroonimarkide kehtivuse lõpp, 31.12.2013“.
ErakoguEuro kasutuselevõtt, 1.01.2011. Kunstnik Indrek Ilves.
ERMi koguEsimese päeva ümbrik (FDC), euro kasutuselevõtt, 1.01.2011. Kunstnik Indrek Ilves.
ERMi koguKiri, mis on saadetud õhupostiga Tallinnast 21.12.2011 Châteaumeillanti (Prantsusmaa).
Erakogu„Eesti Pank 100“, 3.05.2019. Kunstnik Lembit Lõhmus.
ERMi koguEsimese päeva ümbrik (FDC), „Eesti Pank 100“, 3.05.2019. Kunstnik Lembit Lõhmus.
ERMi koguPostkaart, mis on saadetud Võrust 16.09.2019 Tallinna.
ErakoguEratervikasi „Hüvasti, rubla“. Kujundaja Marvi Saar, tellija Ülo Laul, tiraaž 100 (15.06.1992)
Ümbrikul on viimane nõukogude ajal ilmunud mark „Postmargi 100. aastapäev“, ületrükiga „MARGISILD suvi` 91“, 30.07.1940. Kunstnik Karl Tael.
ErakoguEratervikasi „Hüvasti, rubla“. Kujundaja Marvi Saar, tellija Ülo Laul, ümbrik, tiraaž 100 (15.06.1992). Lilla käsitempel „P.P.E“.
ErakoguEratervikasi „Hüvasti, rubla“. Kujundaja Marvi Saar, tellija Ülo Laul, postkaart, tiraaž 500 (18.03.1992). Lilla käsitempel „P.P.E“.
ErakoguErapostkaart „Eesti kroon“. Kujundaja ja tellija Ülo Laul, Tartu Trükikoda, tiraaž 500.
ErakoguEratervikasi, postkaart „Eesti kroon“. Kujundaja ja tellija Ülo Laul, Tartu Trükikoda, tiraaž 500.
ErakoguEratervikasi „Eesti krooni käibeletulek“. Kujundaja Rein Maantoa, tellija Ülo Laul. Ümbrik, tiraaž 120 (10.06.1992).
ErakoguToomas Kull „Eesti krooni originaalpangatähed 1991–2007″, 2018
2018. aastal ilmus Toomas Kullil, kes kogus Eesti krooni rahatähti, Eesti Vabariigi 100. aastapäevale pühendatud raamat „Eesti krooni originaalpangatähed 1991–2007″. Sajast ilmunud raamatust suurema osa kinkis autor välismaistele Eesti seltsidele, majadele ja raamatukogudele, aga ka kohalikele asutustele. Raamatus on kaheksa Eesti krooni paberraha.
ERMi raamatukoguToomas Kull „Eesti krooni originaalpangatähed 1991–2007″, 2018
Raamatu tiraaž oli 100 eksemplari ja seda võib julgelt nimetada käsitööks, sest kõik eksemplarid on eraldi trükitud, nummerdatud ja allkirjastatud. Unikaalseks teeb raamatu veel asjaolu, et selle läbipaistvad vahelehed sisaldavad purustatud Eesti kroone ja paber valmis Nepalis.
ERMi raamatukogu1-kroonine rahatäht. Kujundas Urmas Ploomipuu
Kristjan Raud (1865–1943) oli eesti graafik ja maalikunstnik.
ERMi kogu2-kroonine rahatäht. Kujundas Urmas Ploomipuu
Karl Ernst von Baer (1792–1876) oli mitmekülgne baltisaksa loodus- ja arstiteadlane. Ta oli ainuke mitte-eestlane, kelle portree jõudis Eesti kroonile.
ERMi kogu5-kroonine rahatäht. Kujundas Vladimir Taiger
Palul Keres (1916–1975) oli eesti maletaja ja rahvusvaheline suurmeister. Ta on maailmas ainuke pangatähele jõudnud maletaja.
ERMi kogu10-kroonine rahatäht. Kujundas Vladimir Taiger
Jakob Hurt (1839–1907) oli eesti rahvaluule- ja keeleteadlane, üks rahvusliku ärkamisaja juhtkujusid.
ERMi kogu25-kroonine rahatäht. Kujundas Vladimir Taiger
A. H. Tammsaare (1878–1940) oli Eesti 20. sajandi kirjanduse suurkuju.
ERMi kogu50-kroonine rahatäht. Kujundas Vladimir Taiger
Rudolf Tobias (1873–1918) oli eesti helilooja ning orelikunstnik.
ERMi kogu100-kroonine rahatäht. Kujundas Vladimir Taiger
Lydia Koidula (1843–1886) oli rahvusliku ärkamisaja tuntuim luuletaja ja näitekirjanik.
ERMi kogu500-kroonine rahatäht. Kujundas Vladimir Taiger
Carl Robert Jakobson (1841–1882) oli Jakob Hurda kõrval rahvusliku ärkamisaja juhtkuju.
