Vaatleme eestlaste argiseid toimetusi ja kodust elu, hakkamasaamist loodus- ja linnakeskkonnas, aga ka toimetulekut ühiskonna normide, vaheldunud võimude ja suurte maailmaajalooliste protsessidega. Näha saab siinsete elanike keelt, rahvaluulet ja oskusi. Eksponeerime tuhandeid esemeid ja pilte ning sadu helisid ERMi ja ka teiste muuseumide ja arhiivide kogudest nii vanemast kui ka lähemast ajaloost. Paljud neist toome avalikkuse ette esimest korda.
Näituse meeskonnaga saad tutvuda siin.
Muuseumi hariduskeskus pakub näituse juurde ekskursioone, töötube ja elamusprogramme nii lastele kui ka täiskasvanutele.
Ajarada
Oma igapäevast argielu tunneb igaüks. Milline oli argielu aga kümne, saja või isegi tuhande aasta eest? Jalutuskäik piki Ajarada on kui teekond, mis viib kokku paljude eri aegadel siin maal elanud inimestega ning lubab osa võtta nende igapäevastest toimetustest.
Vabaduste aeg
Vabaduste aeg vaatleb elu Eestis viimasel veerandsajandil. Eesti iseseisvus taastati 20. augustil 1991, aga uuel riigil ei olnud oma raha, kaitsejõudusid, piirivalvet, diplomaatilisi esindusi, raudteed. Kiiresti viidi ellu reformid, mis pidid Eesti taas euroopalikuks muutma.
Kas seisid kunagi Balti ketis? Mida sa toona tundsid ja mõtlesid? Kuidas elasid üle 1990. aastate radikaalsed reformid? Kuhu on 25 aastaga jõudnud sõnavabadus, mida poliitilises mõttes väljendati esmalt avalikku ruumi ilmunud loosungite ja T-särkide abil? Mil määral suurenes piiride kadumisega inimeste liikumisvabadus ja liikumissoov? Millesse ja kas üldse usuvad tänapäeva Eesti inimesed? Kas kaubaküllus ja piiramatud tarbimisvõimalused teevad meid vabaks?
Elu raudse eesriide taga
Teine maailmasõda ja sellele järgnenud Nõukogude okupatsioon tõi rahva jaoks kaasa pool sajandit elu suletud ja valvatud maailmas.
Milline oli elu kohas, kus tohtis olla vaid üks tõde ja üks arvamus ning üksainuke partei? Miks olid kõige tavalisema Nõukogude Eesti inimese igapäevaelu osaks kirsad ja teksad, hõõruvad kingad ja titekärust tehtud muruniiduk? Miks oli osa maast peidetud okastraadi taha? Uuri, kuidas mõjutasid inimeste elu keelutsoonid ja milline oli argipäev kolhoosis, miks kahisesid raadiosaated ja miks oli kodudes nii palju raamatuid.
Moodsad ajad
19. sajandil ja 20. sajandi alguse Euroopas raamisid elu suured globaalsed protsessid: tööstuslik pööre ja linnastumine, rahvusliku ideoloogia võidukäik ja üleilmset poliitilist korraldust raputanud maailmasõjad. Tõusis elatustase ja levis arusaam üksikisiku vabadustest.
Kuidas mõjutas kõik see Eesti inimesi? Milline oli töölise argipäev suures tekstiilivabrikus? Kuidas muutus nende elu, kes otsustasid kodutalust lahkuda ja linna elama minna? Mille üle vaieldi ajaleheveergudel? Ela kaasa esimesele eesti üldlaulupeole, rända koos fotograaf Johannes Pääsukesega saja aasta taguse Eesti teedel ja sobita laadal hobuseparisnikega kaupa. Kurnatuna 1905. aasta revolutsiooni vägivaldsetest sündmustest võid meelt lahutada kuurorti supelsakste seas kosutavaid päikesevanne võttes või 1920. aastate lokaalis tšarlstoni tantsides.
Raamatuaeg
15. sajandil leiutatud trükikunst tõi kaasa kirjasõna ja informatsiooni plahvatusliku leviku kogu Euroopas. 16. sajandi alguses hakati välja andma ka eestikeelseid raamatuid. Trükisõna tõi Eestisse teadmisi võõrastelt maadelt. Kuid ka muu maailm sai raamatute kaudu teadmisi siinsest rahvast, eluolust ja kultuurist.
Milline on Eesti vanim raamat? Kuidas käidi Eestis ümber nõidadega? Kes olid Peko ja Tõnn? Millised maagilised omadused olid hundisabal ja karuküünel? Uuri vanu raamatuid ja inkunaableid, tee tutvust Eestis levinud usunditega ja selgita välja, miks on kukk nii kirikutornis kui ka aabitsakaanel. Saa teada, miks ja kuidas saabusid Eestisse rannarootslased ja vanausulised ning heida pilk ka omaaegsesse kõrtsi.
Ristiusu tulek
Teise aastatuhande algul oli ristiusk levinud Eesti naaberaladele. 13. sajandi ristisõdade ja vallutuse käigus haarati Eesti ala katoliikliku Euroopa ühtsesse ruumi.
Kuidas muutis vallutus Eesti rahva koosseisu? Milliseid uuendusi tõid sisserännanud kaasa? Kuidas püüti endist elu kaitsta ja alal hoida ning kuidas hakkasid koos eksisteerima vana ja uus? Kuula, kuidas võisid kõlada keskaegsed palved, ja uuri, milliseks kujunes inimeste igapäevaelu korrastanud kalender. Uudista keskaja inimeste relvastust ning heida pilk keskaegse linna argiellu.
Metalliaeg
Eesti metalliaeg hõlmab kolme tuhande aasta pikkust perioodi alates pronksiajast 1800. aastat eKr kuni rauaaja lõpuni 13. sajandi algul. Sel ajal muutus põlluharimine inimeste peamiseks elatusalaks, õpiti valama pronksi ja sulatama rauda. Üle kogu maa rajati muinaslinnasid, millest kujunesid võimu-, kaubandus- ja käsitöökeskused.
Milline oli elu viikingiaegses linnuses? Kuidas toimusid muistsed ohverdus- ja matuserituaalid? Milliseid lugusid jutustavad ehetele ja relvadele graveeritud mustrid? Uudista, millest koosneb Eesti suurim rauaaegne peitvara, ja uuri üht vanemat Eestis valmistatud pronkseset.
Kiviaeg
Mitte kunagi ei ole inimene loodusest nii palju sõltunud kui kiviajal. Esimesed laagripaigad ja külad rajati jõgede-järvede kallastele, et tagada eluks vajalik puhas joogivesi, võimaldada söögipoolis ja kõige hõlpsam transporditee. Maastik, taimed ja loomad mõjutasid inimese igapäevaseid otsustusi ja vormisid tema maailmapilti.
Milliseid jälgi jätsid maha Eesti vanimad elanikud? Kus nad elasid ja mida sõid? Millesse need inimesed uskusid ja kuidas tagasid harmoonilise suhte neid ümbritsenud maailmaga? Kuidas hangiti kiviajal toitu? Heida pilk vanimatele tööriistadele ja tarbeesemetele ning saa teada, kuidas neid valmistati.
Rahvas ja riik
Näituse sisu kirjeldustõlke failid ja helifailid on leitavad SIIN.
Kust jookseb Eesti piir? Kuidas see ajaloos muutunud on? Kes on Eesti territooriumil valitsenud? Milline osa on selles olnud Eesti rahval endal?
Näitus Rahvas ja riik annab ülevaate Eesti territooriumi kujunemisest ja valitsemisest, seisuseühiskonnast kodanikuühiskonnaks ja iseseisvaks riigiks saamisest. Näituse keskne eksponaat on Eesti esimene sinimustvalge lipp – Eesti Üliõpilaste Seltsi lipp.
“Sinimustvalged lood 1”
Eesti lipu 135. aastapäeva puhul 2019. aastal andis ERM välja audiolugude kogumiku “Sinimustvalged lood 1”. Lugudes vaadatakse tagasi rahvusvärvide sünniloole, nende elushoidmisele keerulistel aegadel ning kirjeldatakse tundeid, mida sinimustvalge täna tekitab. Jutud on valitud 2015. aastal ERMi kirjasaatjate arhiivi saadetute seast ja EÜSi väljaandel ilmunud raamatust „Sinimustvalged lood“ (2017, koostajad Jaan Sudak ja Sten-Erik Tammemäe).
Kogumik pakub põnevat taustainfot ERMi püsinäitusele “Kohtumised”.
Jutte esitavad Eve Aab (ERM), Kadi Haamer (ERM), Alar Karis (ERM), Rein Kinkar (ERM), Indrek Merimaa (ERM), Andres Mähar
Koostanud ja toimetanud: Kristjan Raba (ERM), Tuuli Kaalep (ERM)
Režii: Maido Selgmäe (ERM)
Täname: ERMi peaarhivaar Tiina Tael, ajaloolased Jaan Sudak ja Sten-Erik Tammemäe
Toetaja: Riigikantselei
Kuula sinimustvalgeid lugusid autos, spordirajal, kodus või maailmas ringi reisides:
Linnad linnas
Kuidas me linna kogeme ja tajume, on seotud sellega, kes me ise oleme: kui vanad, kui kogenud, millise hariduse, huvide, väärtushinnangute või sissetulekuga.
Näituse „Linnad linnas“ huvikeskmes on lapsed ja noored, kes liiguvad ühtaegu nii kohalikus füüsilises kui ka üleilmses digitaalses ruumis. Mida panevad nemad linnakeskkonnas tähele? Kus nad käivad ja mida teevad? Kuidas mõistavad lapsed ja noored avalikku ruumi kui elukeskkonda, tänavaid ja ehitisi? Näitust ette valmistades uurisid kuraatorid linna koos laste ja noortega.
Oma ase
Kodu visiitkaardiks peetakse tavaliselt elutuba. Magamistuba on varjatum ja intiimsem, sellest ei ole eriti kombeks rääkida. Ometi sõlmuvad just siin paljud pereelu olulised hetked ja suhted.
Voodi seostub sünni ja surma, armastuse ja haiguse, omaette olemise ning külalislahkusega. Just oma aseme saamine või sellest ilma jäämine võib tähistada suuri elupöördeid. Näituse „Oma ase“ fookuses on magamisase. Seitse aset, seitse sissevaadet eri aegade Eesti kodudesse. Kuidas elati 20. sajandi alguse Läänemaa talus, mida peeti oluliseks 1920. aastate maaharitlase kodus või kuidas kulges koolipoisi elu 1970. aastate paneelmaja korteris? Võite istuda voodiservale, et puhata jalga ning kuulata inimeste lugusid oma kodust ja oma asemest. Või astuda lastetuppa ja mängida või visata pikali ning kogeda midagi erilist.
Paralleelilmad
„Paralleelilmad“ heidavad pilgu aastaisse 1939–1989, Teise maailmasõja ja sellele järgnenud suure vastasseisu – külma sõja aega. Näituse peategelased on Eestis sündinud ja siin elanud, siit läinud ja siit viidud, siia tulnud ja siia jäänud. Saa aimu, kuidas Eesti inimesed korraldasid oma elu ja kogesid tegelikult kooliõpikusse jõudnud „suurt ajalugu“.
Talu elu ja talu ilu
„Eestlane valmistub kogu aeg talveks.“ See ütlus iseloomustab eesti taluelu põhiolemust – oskust põhjamaises kliimas ellu jääda.
Talutööde rütm tulenes suvisest ja talvisest poolaastast. Põllutööd ja talvesööda varumine karjale kestsid kevadest hilissügiseni. Talvine aeg, mil päikesevalgust jagus vaid mõneks tunniks, oli metsalangetamise, tubaste tööde ja suhtlemise aeg.
Kui palju aega ja vaeva nõudsid talutööd? Kuidas koguti materjali asjade valmistamiseks? Milliseid tööriistu kasutati külades sada ja rohkemgi aastat tagasi? Kuidas saadi lauale leib ja õlu ning kuidas valmisid talurahva töö- ja pidurõivad?
Näituse “Paikkondlik riie. Lääne-Eesti rahvariided” kirjeldustõlkega heli- ja tekstifailid.
Regilaul
Kuidas anda endast teistele märku, kui ei saa Facebook’i seinale sõnumit kirjutada, Twitteris piiksatada või Instagrammi oma pilte saata? Kuidas lahutada meelt, kui pole veel leiutatud seda nuppu, millele vajutades kuuleks neid laule, mida keegi sulle juba kuulamiseks valinud on? Kui sa juhtumisi elad 17. sajandil kuskil Eesti maakohas, siis ei jäägi muud üle, kui ise laulda. Regilaul on läänemeresoomlaste ühine laulutraditsioon, mis sai alguse juba teisel aastatuhandel enne meie ajaarvamist. Regilaul on paindlik luulekeel, milles saab loitsida, unistada mehelesaamisest, kurta üksinduse üle, manada ülekohut, manitseda joodikut ja irvitada kurja naise üle. Kui sa juhtud elama 21. sajandi Eestis, siis on võimalik Eesti Rahva Muuseumi uuel näitusel kuulata 400 regilaulu – see on küll väike, aga parim osa suurest traditsioonist, mida Kirjandusmuuseumi rahvaluulearhiivis talletatakse.
Keelekatel
Mis asi keel üldse on, milleks ta on ja miks igaüks teda just niisugusena kasutab, nagu ta parasjagu kasutab? Just sellistele küsimusele otsib vastust Keelekatel.
See on näitus, kus teeme eesti keele kuuldavaks, nähtavaks ja katsutavaks. Saab näha, kuidas eesti keel on aegade jooksul muutunud ja kuulda, kuidas on kõnelnud eri paikade eestlased. Saab panna kõlama häälikud ja uurida, kuidas käib viipekeel. Saab mõistatada sõnade tähendusi ja ise sõnu teha. Saab uurida kõne- ja arvutikeelt ning keelega veel üsna mitmel moel mängida.
Inimene ja keskkond
Millised on seosed inimeste ja looduskeskkonna vahel? Kuidas mõjutab ilmastik, maastikud, taimed, loomad, muld ja suur mikroelustiku maailm inimeste kultuuri? Kuidas meie, inimesed, mõjutame ülejäänud loodust?
Uuri lähemalt inimese ja keskkonna suhteid, alustades siitsamast Raadilt ja selle lähemast ümbrusest. Mida räägib meile keskkonnast ja inimestest parun von Lipharti hoolitsetud iluaed, Tartu kuivkäimlate sisust väetist tootnud pudretivabrik või põlev lennukikütus Raadi järves?
Süüa me teeme
Lihtne on märgata eesti toidukultuuri hooajalisust ja seotust perekondlike või kalendriliste tähtpäevadega: kevadel ilmub lauale värske räim, jõulude ajal täidab poelette verivorst ja vanaema sünnipäevalaualt ei puudu rosoljekauss. Raskem on märgata, kuidas kokad toidupärandit kujundavad. Kuid toit on nagu kokkade hääl, mis kannab nende tõekspidamisi ja maailmavaadet ning kõneleb pere või kogukonnaga.
Kuidas uueneb meie toidukultuur? Kas need muudatused on tehnoloogilised või teisenevad pigem toidueelistused? Mida hindavad professionaalsed kokad ja mida kodukokad? Ning miks?
Aja jälg Eesti vaibal
Näituse sisu kirjeldustõlke failid ja helifailid on leitavad SIIN.
Tänapäeva tavaeestlasele tähendab vaip põrandakatet, seinavaipa või näitusel nähtud esinduslikku gobelääni. Eesti muuseumide kogudes leidub aga suur hulk talurahva sõidu- ja asemetekke ning rahvarõivastega kantud muistseid õlakatteid ja tekstiilikunstnike vaibaloomingut.
Näitus Aja jälg Eesti vaibal kutsub märkama eri aegade jälgi eesti vaibal, mõistma vaipade tähtsust ja tähendust ning taipama vaibamustrite mõtet ja muusikat. Näituse vanim ese on 14. sajandist pärinev Siksälä sõba katkend. Talurahva sõiduvaibad ja asemetekid näitavad Eesti eri piirkondade värvimeelt ja käsitööoskusi. Viimase saja aasta vaibaloomingut on mõjutanud nii olmelised muutused kui ka ajakirjades avaldatud uued ideed.
Vaata lisaks: vaibad.erm.ee – Eesti Rahva Muuseumi vaibaandmebaas: 3000 vaipa, 5 filmi, erinevate teemade tutvustused, soovitatav kirjandus.
Osalussaal: Tee ise näitus
Tule ja tee ERMis oma näitus! Kas sul on mingi teema, millesse kirglikult suhtud? Kas soovid oma huvitavaid ideid ka teistega jagada? Kas tahad näidata ja tutvustada oma mõtteid ja huvisid laiemale ringile? Kas soovid kutsuda inimesi endale olulisel teemal kaasa mõtlema? Kas oled mõelnud, et tahaks ise päris oma näitust teha?
Kui vastasid ühele või mitmele küsimusele jah, pakub ERMi uue maja avatud osaluse saal Sulle selleks kõigeks suurepärase võimaluse! Loe infot siit.
