Sel aastal on kirjameestest rääkimiseks mitu tähelepanuväärset põhjust!
8. oktoobril 1922 asutati Eesti Kirjanikkude Liit, nii et see saab nüüd 100-aastaseks! Liikmeid oli tollal 33, aastaks 1940 oli neid 20 võrra enam. Enne sõda olid selle esimeesteks Friedebert Tuglas, Eduard Hubel (Mait Metsanurk), Karl Ast Rumor, Henrik Visnapuu ja August Jakobson.
Eesti Kirjameeste Seltsi asutamisest möödus aga 150 aastat. Seltsi esimene koosolek toimus 25. veebruaril 1872 Viljandis. Organisatsiooni ülesandeks oli eesti rahva kultuuritaseme tõstmine eestikeelse kirjanduse kaudu. Seltsi esimesed presidendid olid Jakob Hurt (1872–1881) ja Carl Robert Jakobson (1881–1882). Eesti Kirjameeste Selts suleti 1893. aastal. Mööda ei saa minna ka Õpetatud Eesti Seltsist, mille asutamisest saab peagi koguni 185 aastat. See loodi 18. jaanuaril 1838, suleti 1950 ja taastati 1988. aastal. Vanima Eesti teadusseltsi eesmärgiks on edendada teadmisi eesti rahva minevikust ja olevikust, keelest ja kirjandusest ning maast. Väärikaid ja värvikaid kirjamehi on meie kultuuriloos palju. Näitus „Kirjamehed kirjamargil“ annab ülevaate, kellele neist on pühendatud postmark või tervikasi (ümbrik/postkaart trükitud margiga). Meeldetuletuseks – postmargile saab ametlikus korras inimene, kelle tööd ja tegemised on juba tehtud, erandiks riigipead ja olümpiavõitjad. Muidugi võib igaüks tellida oma disainiga postmargi (Minu Mark).
Näituse juhatab sisse 15. juunil 1938 välja antud margiplokk „100 aastat Õpetatud Eesti Seltsi asutamisest“, millel on kujutatud Friedrich Reinhold Kreutzwaldi (26.12.1803–25.08.1882) ja Friedrich Robert Faehlmanni (20.12.1798 – 22.04.1850). Margiploki kujundas Georg Westenberg.
Ligemale 100 aasta jooksul on postmargile, margiplokile või tervikasjale saanud järgmised eesti keele ja kirjanduse kandjad:
Postmark: Friedrich Reinhold Kreutzwald, Friedrich Robert Faehlmann, Juhan Liiv, Eduard Vilde, Lydia Koidula, Carl Robert Jakobson, Anton Hansen Tammsaare, Oskar Luts, Johann Voldemar Jannsen, Marie Under, Juhan Jaik, Lennart Meri, August Mälk, Betti Alver, Friedebert Tuglas, Jaan Tõnisson, Jaan Kross, Eesti Kirjameeste Selts 150.
Tervikasi: Juhan Liiv, Eduard Vilde, Lydia Koidula, Carl Robert Jakobson, Anton Hansen Tammsaare, Juhan Smuul, Jaan Anvelt, Oskar Luts, Jakob Hurt, Johannes Vares-Barbarus, August Kitzberg, Hugo Raudsepp.
Margiplokk: Friedrich Reinhold Kreutzwald ja Friedrich Robert Faehlmann, Lydia Koidula, Carl Robert Jakobson, Johann Voldemar Jannsen, Matthias Johann Eisen.
Erikujundusega ümbrik: Jakob Hurt, Johann Voldemar Jannsen, Paul Ariste.
Näitusel on veel kolm unikaalset margikavandit, millest kaks margiks ei saanudki. Pilku köidavad ka margiklišeed aastast 1938 (Fr. R. Kreutzwald ja Fr. R. Faehlmann).
Kultuuriloolist tausta loovad Eesti Kirjandusmuuseumi kultuuriloolise arhiivi materjalid: kivike.kirmus.ee
Väljapanekut ilmestavad käsikirjalised tekstid, kirjad, mustandid. Jääb üle ainult imestada, kuidas sule ja tindiga kirja pandud tekstid on nii puhtad, plekitud ja kirjatehnikalt sedavõrd ilusad. Huvitav on uurida, milline ühe või teise kultuuritegelase käekiri välja nägi. Eesti Kirjandusmuuseumi virtuaalne kelder on üks põnev paik!
*** Näituse kokkupanekul on kasutatud Eesti Rahva Muuseumi postmargikogu, erakogusid, Eesti Kirjandusmuuseumi kultuuriloolise arhiivi, Eesti Teaduste Akadeemia Underi ja Tuglase Kirjanduskeskuse ja Betti Alveri muuseumi materjale. Tööriistarealt infonupu alt leiab piltide taustainfot.
Head vaatamist!
* * * Näituse toimkond: Eve Aab, Reigo Lokk, Tiina Tael, Kaido Andres, Ants Linnard. Elo Maandi-Puu ja Mari Õunapuu (Eesti Kirjandusmuuseumi kultuurilooline arhiiv). Fototööd: Arp Karm Toimetaja Karin Kastehein
Kirjandus Pärn, Peeter; Kuuskvere, Aivar. Eesti postmargid ja tervikasjad. Kataloog, Vapimark OÜ, 2021 Tuglas, Friedebert. Eesti Kirjameeste Selts. Tartu, 1932, lk 48
100 aastat Õpetatud Eesti Seltsi asutamisest, 15.06.1938, kunstnik Georg Westenberg
Margiplokil Georg Westenbergi signatuur.
Õpetatud Eesti Selts on vanim Eesti teadusselts. See loodi 18. jaanuaril 1838, suleti 1950. aastal ja taastati 1988. Õpetatud Eesti Selts koondab rahvusteaduste esindajaid ja selle eesmärk on edasi anda teadmisi eesti rahva minevikust ja olevikust, keelest ja kirjandusest ning maast.
Erakogu100 aastat Õpetatud Eesti Seltsi asutamisest, markide klišeed, 1938
ERMi kogu100 aastat Õpetatud Eesti Seltsi asutamisest, markide klišeed, 1938
ERMi koguTähitud õhupostikiri, mis on saadetud margiploki „100 aastat Õpetatud Eesti Seltsi asutamisest“ ilmumise päeval Tallinnast Rootsi, 15.06.1938
ErakoguMargi kavand, mis esitati Eesti esimese postmargi konkursile (Riigi Teataja nr 7, 13.12.1918, avaldas konkursi teate). Kavand võis olla kuni 20 kordse suurendusega, kasutada tuli sõnu „Eesti“ ja „postmark“. Kavandid tuli esitada sama aasta 24. detsembriks. Sellest kavandist marki ei saanud.
ErakoguKreutzwaldiga margi visand koos selgitustega, autor Ilmar Breiberg (Nõva), 28.01.1920. Kavandist marki ei saanud.
ERMi koguEepose „Kalewipoeg“ esimese trüki käsikirja kolmas lehekülg. kivike.kirmus.eeFr. R. Faehlmanni kiri Fr. R. Kreutzwaldile, 11. 05.1843. kivike.kirmus.ee100 aastat Eesti rahvuseeposest „Kalevipoeg“, 31.07.1961, Evald Okase teose ainetel kujundas Aleksander Koemets.
ERMi koguFriedrich Reinhold Kreutzwald 200, 4.12.2003, kunstnik Indrek Ilves
Fr. R. Kreutzwald (26.12.1803–25.08.1882), lauluisa ja Viru laulik. Tema tuntumad teosed on eepos „Kalevipoeg“ (1857–1861), „Eesti rahva ennemuistsed jutud“, „Kilplased“, „Reinuvader rebase lood“ jpt.
ERMi koguFriedrich Reinhold Kreutzwald 200, 4.12.2003, kunstnik Indrek Ilves
ERMi koguFr. R. Faehlmann 200, 2.12.1998, kunstnik Lembit Lõhmus
Fr. R. Faehlmann (20.12.1798-22.04.1850), kirjamees ja arst, üks eepose mõtte algatajaid. Visandas kohamuistenditest lähtudes suure osa „Kalevipoja” põhisündmustikust. Kreutzwald kasutas hiljem tema eeltööd. Faehlmann uuris astmevaheldust, sõnade muutmist ja tuletamist ning tegi ettepanekuid vana kirjaviisi täpsustamiseks.
ERMi koguEsimese päeva ümbrik (FDC). Fr. R. Faehlmann 200, 2.12.1998
Tähitud kiri on saadetud Harkust 2.12.1998 Tartusse.
ERMi koguFaehlmanni margi kavand kunstnik Lembit Lõhmuse signatuuriga
ErakoguTervikasi. Juhan Liiv (1864–1913). 2.04.1964, kunstnik Pavel Bendel
ERMi koguJuhan Liiv 150. 30.04.2014, kunstnik Vladimir Taiger
Juhan Liiv (30.04.1864–1.12.1913), üks olulisemaid eesti luuletajaid läbi aegade. Pärast lühikest ajakirjanikukarjääri sai temast kutseline kirjanik. Paljud tema luuleread on tuttavad igale eestlasele, näiteks: igav liiv ja tühi väli jne. Ja muidugi Peep Sarapiku viisistatud Juhan Liivi „Ta lendas mesipuu poole“.
ERMi koguEsimese päeva ümbrik (FDC). Juhan Liiv 150, 30.04.2014
ERMi koguJuhan Liivi luuletuse „Jumal kaitse Eestimaad“ käsikiri. kivike.kirmus.eeEduard Vilde, 08.09.1965, kunstnik Nikolai Kalita
ERMi koguTervikasi. Eduard Vilde, 6.02.1965, kunstnik Paul Luhtein
Rahvusvaheline kiri on saadetud Kehrast 4.03.1965 Rootsi.
ERMi koguEduard Vilde 150, 4.03.2015, kunstnik Vladimir Taiger
Eduard Vilde (4.03.1865-26.12.1933) jälg meie kirjandus- ja kultuuriloos on sügav. Ta on Eesti esimene krimi-, nalja-, reisi- ja romaanikirjanik, samuti pani ta aluse teatri- ja kirjanduskriitikale. 1902. aastal ilmunud Eesti esimesest ajaloolisest romaanist „Mahtra sõda“ sai kohe kultusteos.
ERMi koguEsimese päeva ümbrik (FDC). Eduard Vilde 150, 4.03.2015
ERMi koguTervikasi. 125 aastat eesti luuletaja Lydia Koidula sünnist, 19.11.1968, kunstnik L. Siljanov
Vasakul eritempel: 125 aastat eesti luuletaja Lydia Koidula sünnist. Pärnu, 24.12.1968 Paremal kiri, mis on saadetud Tihemetsast 26.07.1971 Tallinna.
ERMi kogu150 aastat Lydia Koidule sünnist, 14.12.1993, kunstnik Vladimir Taiger
Lydia Koidula (24.12.1843-11.08.1886) oli eesti luuletaja ja proosakirjanik. Tema kuulsamate luuletuste hulka kuuluvad „Mu isamaa on minu arm”, „Kodu” ja „Sind surmani”. Koidula näidenditest on tuntuim 1872. aastal ilmunud „Säärane mulk ehk Sada vakka tangusoola“.
ERMi koguEsimese päeva ümbrik (FDC). 150 aastat Lydia Koidula sünnist, 14.12.1993
ERMi kogu10 aastat Eesti oma raha, 10.06.2002, kunstnik Lembit Lõhmus
ERMi koguEsimese päeva ümbrik (FDC). 10 aastat Eesti oma raha, 10.06.2002
Tähitud kohalik kiri on saadetud välja Tallinnast 10.06.2002
ERMi koguEesti Pank 100, 3.05.2019, kunstnik Lembit Lõhmus
ERMi koguLydia Koidula luuletus piiblis, mis ta kinkis oma isale Johann Voldemar Jannsenile.
Eesti Kirjandusmuuseum Foto: EKLA, B-60:14Carl Robert Jakobsoni kiri Eesti Kirjameeste Seltsile, 06.1872. kivike.kirmus.eeTervikasi. Carl Robert Jakobson (26.07.1841–19.03.1882), eesti publitsist, kirjanik, pedagoog. 15.01.1991, kujundasid Villu Järmut, Enn Kärmas
Kiri on saadetud Järvamaale „Kalevipoja“ kolhoosi 24.07.1991.
ERMi koguC. R. Jakobsoni „Kolme isamaa kõne“ esimese osa käsikirja esimesed leheküljed. kivike.kirmus.eeTervikasi. Eesti kirjanik Anton Hansen Tammsaare 100. sünniaastapäev, 20.12.1977, kunstnik Pavel Bendel.
Kiri on saadetud Tallinnast 30.01.1978 Rootsi.
ERMi koguAnton Hansen Tammsaate 125, 30.01.2003, kunstnik Lembit Lõhmus
Anton Hansen Tammsaare (30.01.1878–1.03.1940), kirjanik, esseist, kultuurifilosoof ja tõlkija. Tema põhiteos on viieosaline romaanisari „Tõde ja õigus”. Teiste tuntumate teoste seas on näiteks „Kõrboja peremees” (1922), „Ma armastasin sakslast“ (1935) ja „Põrgupõhja uus Vanapagan” (1939).
ERMi koguEsimese päeva ümbrik (FDC). Anton Hansen Tammsaare 125, 30.01.2003
ERMi koguAnton Hansen Tammsaare kiri Bernhard Lindele 26.08.1936. kivike.kirmus.eeTervikasi. Eesti NSV rahvakirjanik Juhan Smuul, 24.12.1981, kunstnik Pavel Bendel
Juhan Smuul (18.02.1922-13.04.1971), proosakirjanik ja luuletaja. Tema tuntumad teosed on “Kirjad sõgedate külast”, “Muhu monoloogid”, näidenditest “Polkovniku lesk ehk Arstid ei tea midagi”, “Kihnu Jõnn ehk Metskapten” ja “Lea”.
Kiri on saadetud Eesti Raadiole Kohtla-Järve rajoonist V. Kingissepa kolhoosist 2.07.1982 Tallinna.
ERMi koguJuhan Smuuli „Kirjad isekate külast“ käsikirja esimene lehekülg, 1955. Smuul kirjutas lehele ristipidi, et vasakule jääks ruumi märkuste tegemiseks.
Eesti Kirjandusmuuseumi kultuurilooline arhiivTervikasi. Nõukogude riigi- ja parteitegelane, publitsist, kirjanik Jaan Anvelt, 23.12.1983, kunstnik A. Mozlovski
Tähitud kiri on saadetud Tallinnast 18.04.1984 Rootsi
Jaan Anvelt (18.04.1884–11.12.1937), poliitik, publitsist, kirjanik.
ERMi koguJaan Anvelti kirja viimane lehekülg Friedebert Tuglasele, 4.12.1904. kivike.kirmus.eeTervikasi. Eesti NSV rahvakirjanik Oskar Luts (1887-1953), 25.07.1986, kujundus L. Zaitsev Eritempel: 100 aastat Oskar Lutsu sünnist, 7.01.1987
ERMi koguOskar Luts 125, 7.01.2012, kunstnik Vladimir Taiger
Oskar Luts (7.01.1887– 3.03.1953), kirjanik ja farmatseut. Teosed, mille järgi teda ennekõike teame, on „Kevade“, „Suvi“, „Sügis“, „Tootsi pulm“, „Argipäev“, samuti lühikomöödiad „Paunvere“ ja „Kapsapea“, jutustus „Tagahoovis“ ning „Nukitsamees“.
ERMi koguEsimese päeva ümbrik (FDC). Oskar Luts 125, 7.01.2012
ERMi koguOskar Lutsu kirjad Friedebert Tuglasele, 31.01.1941 ja 3.09.1949. kivike.kirmus.eeTervikasi. Jakob Hurt (1839-1907), Eesti folklorist, keeleteadlane ja ühiskonnategelane, 19.04.1989, kunstnik Jüri Kaarma
Hurt propageeris uut kirjaviisi („Lühike õpetus õigest kirjutamisest parandatud viisi“, 1864) ja korraldas eesti kirjakeelt. Tema teened on ka eesti rahvaluule kogumine ja teadusliku publitseerimise algatamine.
Eritempel: 150 aasta Jakob Hurda sünnist, 22.07.1989
Tähitud kiri on saadetud Tallinnast 22.07.1989 Rootsi.
ERMi koguSuveniirümbrik. Jakob Hurt 1839-1907 Eritempel: 160 aastat Jakob Hurda sünnist, Põlva, 22.07.1999
ERMi koguJakob Hurda käsikirjalised Eesti vanasõnad ning grammatilised ja keelelised märkused kivike.kirmus.ee kivike.kirmus.eeTervikasi. 100 aastat Eesti nõukogude riigitegelase ja luuletaja Johannes Vares-Barbaruse sünnist, 11.09.1989, kunstnik Lembit Lõhmus
Johannes Vares-Barbarus (12.01.1890–29.11.1946), luuletaja, arst, poliitik. Tema luulekogud: „Fata-Morgana”, „Inimene ja sfinks”, „Geomeetriline inimene”, „Multiplitseerit inimene”, „Maailm on lahti”, „Memento” jt.
Kiri on saadetud Tallinnast 12.01.1990 Rootsi.
ERMi koguJohannes Vares-Barbaruse kiri Johannes Aavikule, 4.03.1910
ErakoguJohannes Vares-Barbaruse kiri Johannes Aavikule, 4.03.1910
ErakoguVasakul esimese päeva ümbrik (FDC). 125 aastat esimesest üldlaulupeost, 31.05.1994
Paremal tähitud kiri, mis on saadetud Tallinnast Rootsi, margiploki ilmumise päeval, 31.05.1994
ERMi koguEritempel: J. V. Jannsen. 175 aastat sünnist. Pärnu 16.05.1994 Postmark „Lydia Koidula 150“, 1993, kunstnik Vladimir Taiger Suveniirümbrik. Johann Woldemar Jannsen 175
ERMi koguEesti Hümn, 30.06.1999, kunstnik Jaan Saar
Johann Voldemar Jannsen (16.05.1819–13.07.1890), ajakirjanik, koolmeister, üks rahvusliku liikumise juhte. Jannseni isamaalauludest on tuntumad „Eesti vennad laulgem rõõmsast”, „Minu kallis isamaja” ning „Mu isamaa, mu õnn ja rõõm”. Viimasest sai Eesti hümn, viisi lõi 1848. aastal saksa päritolu Soome helilooja Fredrik Pacius. Esimest korda lauldi seda esimesel laulupeol 1869. aastal.
ERMi koguJohannes Voldemar Jannsen 200, 16.05.2019, kunstnik Vladimir Taiger
1857. aasta suvel asutas Jannsen nädalalehe Pärnu Postimees (algselt Perno Postimees).
ERMi koguEsimese päeva ümbrik (FDC). Johann Voldemar Jannsen 200, 4.03.2019
ERMi koguJohann Voldemar Jannseni kiri, 16.01.1869. kivike.kirmus.ee EUROPA. Kuulsaid naisi. Marie Under, 10.05.1996, Lembit Lõhmuse kujundus Ants Laikmaa pastelljoonistuse (1904) järgi.
Marie Under (27.03.1883–25.09.1980), luuletaja. Esimene luulekogu „Sonetid“ ilmus 1917. aastal. Tema tähtsamad kogud on „Hääl varjust“ (1927) ja „Rõõm ühest ilusast päevast“ (1928). Ballaadilooming on kogutud raamatusse „Õnnevarjutus“ (1929). Underi loomingu valikkogu „Mu süda laulab” ilmus postuumselt 1981. aastal.
ERMi koguEsimese päeva ümbrik (FDC). EUROPA. Kuulsaid naisi. Marie Under, 10.05.1996
Eesti Teaduste Akadeemia Underi ja Tuglase Kirjanduskeskuse koguMarie Underi luuletuse „Varakevad“ käsikiri märkmepaberil. kivike.kirmus.eeJuhan Jaik 100, 3.09.1998, kunstnik Kristjan Mändmaa
Juhan Jaik (13.01.1899–10.12.1948), kirjanik, ajakirjanik. Alates 1924. aastast avaldas luulekogu, lühiproosat, romaane, näidendeid, muinasjutte, lastejutte ja -luulet. Tema loomingu paremik on rahvapärimuslikud ja koduainelised „Võrumaa jutud” (1924–1933).
ERMi koguSuveniirümbrik „Juhan Jaik 100“ Eritempel: Juhan Jaik 100, 13.01.1999, Võru
ERMi koguJuhan Jaiki luuletuse „Kasaritsas“ käsikiri. kivike.kirmus.eeEesti Vabariigi president Lennart Meri 70. Kujundaja Lembit Lõhmus, foto Toomas Volmer, 29.03.1999
Lennart Meri (29.03.1929–14.03.2006), kirjanik, tõlkija, filmitegija, diplomaat ja poliitik, Eesti president 1992–2001. Tema tuntumad teosed on „Hõbevalge“ (1976), „Hõbevalgem“ (1984), „Presidendikõned“ (1996).
ERMi koguEsimese päeva ümbrik (FDC). Eesti Vabariigi president Lennart Meri 70, 29.03.1999
Tähitud kiri on välja saadetud Tallinnast 29.03.1999.
ERMi koguMargi värviproov
ErakoguEesti Vabariigi riigipead 1918-2018. Lennart Meri, 26.03.2009, kunstnik Lembit Lõhmus
ERMi koguEsimese päeva tempel (FDC). Eesti Vabariigi riigipead 1918–2018, Lennart Meri, 26.03.2009
Tähitud kiri on välja saadetud Tallinnast 26.03.2009
ERMi koguLennart Meri kiri Paul Aristele, 25.09.1967
Eesti Kirjandusmuuseumi kultuurilooline arhiivAugust Mälk. 100 aastat sünnist, 20.09.2000, kunstnik Lembit Lõhmus.
August Mälk (4.10.1900-19.12.1987) romaani-, novelli- ja näitekirjanik. Mälk oli ajalehe Välis-Eesti toimetuse kolleegiumi liige 1944. aastast, Välismaise Eesti Kirjanike Liidu üks asutajaist ja selle esimene esimees aastail 1945–1982.
ERMi koguSuveniirümbrik. 100 aastat August Mälgu sünnist Eritempel: August Mälk 100, Kuressaare, 4.10.2000
ERMi koguAugust Mälgu kiri Friedebert Tuglasele, mai 1923. kivike.kirmus.eeSuveniirümbrik. 100 aastat akadeemik Paul Ariste sünnist Eritempel: Paul Ariste 100, 3.02.2005, Tartu
Paul Ariste (3.02.1905–2.02.1990), keeleteadlane. Ariste võttis sõna ka eesti keele arengut puudutavatel teemadel, näiteks leidis ta 1937. aastal, et keeleuuenduste käigus on liiga kergekäeliselt eesti keelde üle võetud tõlkelaene, eriti just saksa keelest.
Kiri on saadetud Võnnust 33.02.2005 Tallinna.
ERMi koguPaul Ariste käsikiri: 1. Eesti läti mustlaste murdest. 2. Eesti keele varasemast kujunemisest. 3. Läänemere vanadest hõimudest. 4. Adverbide arenemisest läänemere keeltest. 5. Eesti ja soome-ugri keelte õpetamisest ja uurimisest Tartu Ülikoolis (1802–1852)] kivike.kirmus.eeTervikasi. 200 aastat leksikograaf Ferdinand Johann Wiedemanni (1805–1887)sünnist, 30.03.2005, kujundanud Lembit Lõhmus
Ferdinand Johann Wiedemanni (30.03.1805–29.12.1887), keelteadlane, eesti ja teiste soome-ugri keelte uurija. Wiedemann oli polüglott, ta tundis enam kui 20 keelt. Alates aastast 1989 antakse välja Wiedemanni keeleauhinda.
ERMi koguFerdinand Johann Wiedemanni kiri Eesti Kirjameeste Seltsile, 25.09.1880
Eesti Kirjandusmuuseumi kultuurilooline arhiivTervikasi. Kirjanik ja näitekirjanik August Kitzbergi 150. sünniaastapäev, 6.12.2005, kujundanud Triin Heimann, Jekaterina Vetrova
August Kitzberg (29.12.1855– 10.10.1927), kirjanik. Kitzberg kirjutas algul vähenõudlikke naljamänge, sh näiteks „Punga-Mart ja Uba-Kaarel” (1894) ja „Rätsep Õhk“ (1903). Pärast kutseliste teatrite tekkimist sai temast üks meie kunstiväärtusliku draamakirjanduse rajajaid. Vanemuise kutselise teatri avaetenduseks sai 1906. aastal Kitzbergi draama „Tuulte pöörises“, järgnesid „Libahunt“ (1911) ja „Kauka jumal“ (1915).
ERMI koguLehekülg August Kitzbergi ajaloolise jutustuse „Maimu“ käsikirjast
Eesti Kirjandusmuuseumi kultuurilooline arhiivAugust Kitzbergi kiri, 17.03.1920
Eesti Kirjandusmuuseumi kultuurilooline arhiivBetti Alver 100, 11.10.2006, kunstnik Vladimir Taiger
Betti Alver (23.11.1906– 9.06.1989), luuletaja, prosaist, tõlkija. Alver debüteeris 1927. aastal novelliga „Liivi Deevidiivi“. Värsse hakkas ta avaldama 1931. aastast, mil ilmus poeem „Lugu valgest varesest“. Alveri tähtsaimaks tõlkeks on Puškini „Jevgeni Onegin“. Tema luulekogudest on veel hea välja tuua „Tähetund“, „Eluhelbed“, „Korallid Emajões“.
ERMi koguEsimese päeva ümbrik (FDC). Betti Alver 100, 11.10.2006
Tähitud kiri saadetud Tallinnas, 11.10.2006
ERMi koguBetti Alveri kiri Valve Raudnaskile, 17.11.1976 Postkaardi andis muuseumile üle Valve Raudnask koos saatekirjaga.
Betti Alveri Muuseumi koguMatthias Johann Eisen 150, 14.09.2007, kunstnik Lembit Lõhmus
Matthias Johann Eisen (28.09.1857–6.08.1934), eesti rahvaluuleteadlane, vaimulik ja karskusliikumise tegelane. Juba 19-aastaselt andis ta välja „Eesti, Liiwi ja Kuura maa ajaloo“. Kogus rahvaluulet, rahvajutte ja mõistatusi. Eisen värsistas Fr. R. Faehlmanni müüte, muistendeid ja ajaloolisi aineseid ning oli esimene, kes tõlkis „Kalevala“ eesti keelde.
ERMi koguEsimese päeva ümbrik (FDC). 150 aastat M. J. Eiseni sünnist, 14.09.2007
Tähitud kiri on saadetud Sakust 14.09.2007 Tartusse.
ERMi koguMatthias Johann Eiseni kiri Oskar Kallasele, 23.03.1909
ERMi koguMatthias Johann Eiseni kiri Oskar Kallasele, 23.03.1909
ERMi koguTervikasi. Hugo Raudsepp (Milli Mallikas) 100, 23.07.2008, kujundanud Lembit Lõhmus
Hugo Raudsepp (1883–1952) alustas kirjanikuteed luuletajana, aga sai tuntuks vestekirjanikuna Milli Mallika varjunime all. Raudsepa loominguliseks pärisosaks kujunes dramaturgia, põhižanriks komöödia. Tema tuntumad näidendid on „Mikumärdi“ (1929), „Põrunud aru õnnistus“ (1931), „Vedelvorst“ (1932).
ERMi koguHugo Raudsepp. Esimene lehekülg käsikirjast „Johannes Niglase avantüür“, 1925 kivike.kirmus.eeFriedebert Tuglas 125, 2.03.2011, kunstnik Indrek Ilves
Friedebert Tuglas (2.03.1886–15.04.1971), kirjanik, kriitik, kirjandusteadlane, tõlkija, toimetaja ja ajakirjanik. Tema tuntumad teosed on romaan „Felix Ormusson“ ja „Väike Illimar“. Tuglas avaldas ka reisikirju: „Teekond Hispaania”, „Teekond Põhja-Aafrika”, „Ühe Norra reisi kroonika” ning mälestusraamatuid.
ERMi koguEsimese päeva ümbrik (FDC). Friedebert Tuglase 125. sünniaastapäev, 2.03.2011
ERMi koguFriedebert Tuglase kiri Marie Underile, 15.10.1917 kivike.kirmus.eeFriedebert Tuglase kiri Marie Underile, 15.10.1917 kivike.kirmus.eeEesti Vabariigi riigipead 1918-2018. Jaan Tõnisson 145, 20.12.2013, kunstnik Lembit Lõhmus
Jaan Tõnisson (22.12.1868–1941), riigitegelane, poliitik ja õigusteadlane. Aastatel 1896–1930 andis välja ajalehte Postimees ja oli periooditi selle peatoimetaja. Tõnisson kirjutas luuletusi ja ühe näidendi.
ERMi koguEsimese päeva ümbrik (FDC). Eesti Vabariigi riigipead 1918–2018. Jaan Tõnisson 145, 20.12.2013
ERMi koguJaan Tõnissoni kiri Carl Robert Jakobsonile, 03.01.1882 kivike.kirmus.eeRiigikogu 100, 24.04.2019, kunstnik Riho Luuse
Margipoogna kujundamisel on kasutatud Eesti Asutava Kogu fotot, 1919.
ERMi koguAsutav Kogu tuli esimest korda kokku Tallinnas Estonia kontserdisaalis 1919. aasta 23. aprillil. Kirjameestest kuulusid sinna Hugo Raudsepp, Karl Ast (kirjanikunimi Karl Rumor), Eduard Hubel (Mait Metsanurk), Jaan Kärner, Jaan Lattik, Johannes Semper, Jaan Tõnisson ja Eduard Vilde. Asutav koguJaan Kross 100, 19.02.2020, kunstnikud Ülle Marks ja Jüri Kass
Jaan Kross (19.02.1920–27.12.2007), proosakirjanik, luuletaja, esseist ja tõlkija. Tema enim tuntud romaanid on „Kolme katku vahel“ I–IV, „Keisri hull“, „Wikmani poisid“, mälestustest „Kallid kaasteelised“ ja „Kallid kaasteelised II“.
ERMi koguEsimese päeva ümbrik (FDC). Jaan Kross 100, 19.02.2020
ERMi koguJaan Kross. Mõtteteri
Eesti Kirjandusmuuseumi kultuurilooline arhiivEesti Kirjameeste Selts 150, 9.03.2022, kunstnik Riho Luuse
Eesti Kirjameeste Seltsi esimene koosolek toimus 25. veebruaril 1872 Viljandis. Seltsi ülesandeks oli eesti rahva kultuuritaseme tõstmine eestikeelse kirjanduse kaudu. Esimesed presidendid olid Jakob Hurt (1872–1881) ja Carl Robert Jakobson (1881–1882). Eesti Kirjameeste Selts suleti 1893. aastal.
ERMi koguEsimese päeva ümbrik (FDC). Eesti Kirjameeste Selts 150, 9.03.2022
ERMi koguEesti Kirjameeste Seltsi asutajaid Tartus 1870. a.: Stuhlmacher, Glück, Zirkel, Luik, Müller, A. Kurrikoff, M. Wühner, R. Kallas, C. R. Jakobson, G. Köler, C. Niggol, Jentsen, Lane, H. Rosenthal, G. Blumberg, / – –/, / – –/, A. F. Obram, J. V. Jannsen, J. Hurt, W. Eisenschmidt, Fählmann (Faehlmann), / – –/, Grass, T. Pekk, / – –/, P. Waldmann, B. Stern. (Fr. Tuglas „Eesti Kirjameeste Selts” Tartu, 1932, lk 48)
