Jätkame Eesti Vabadussõja postiajaloo kogu sirvimist. Näituse neljandas osas on 1., 2., ja 3. diviisi väeosade postitemplid.
Sõjaväe esimese organisatsioonikava panid kokku kindralid Andres Larka ja Aleksander Tõnisson juba Saksa okupatsiooni ajal Soomes maapaos viibides. Teades meie üldist välispoliitilist olukorda, ei osatud siis ette näha sõda Nõukogude Venemaaga. Sõjaväeorganisatsiooni loomisel arvestati rahuaja nõudeid. Kava nägi ette ühe diviisi asutamist järgmises koosseisus: diviisi juhatus, 6 jalaväepolku, 1 kuuepatareiline suurtükiväepolk, 1 neljaeskadroniline ratsaväepolk ja 1 inseneriväepataljon, kokku 487 ohvitseri, 79 sõjaväeametnikku ning 13 115 allohvitseri ja sõdurit.
13.11.1918 jõudsid Andres Larka ja Aleksander Tõnisson Soomest Tallinna ja mõni päev hiljem kiitis Ajutine Valitsus nende esitatud sõjaväeorganisatsiooni kava heaks. Diviisi ülemaks määrati kindralmajor Andres Tõnisson, staabiülemaks alampolkovnik Jaan Rink. Diviisi hakati tegelikult formeerima alates 21.11.2018, staap asus Tallinnas.
1. diviisi koosseisu polkude asukohad määrati järgmiselt: 1. jalaväepolk – Tallinn, 2. jalaväepolk – Tartu, 3. jalaväepolk – Võru, 4. jalaväepolk – Narva, 5. jalaväepolk – Rakvere ja 6. jalaväepolk Pärnu.
Vabadussõja alguseni oli siis jäänud seitse päeva. 28.11.1918 jõudis kindral Aleksander Tõnisson Narva, 1. diviisi staap jõudis rindele 12.12.1918.
Sõjavägede ülemjuhataja polkovnik Johan Laidoneri suulisel käsul 24.12.1918 nimetati 1. Eesti Brigaad ümber 2. Eesti jalaväe diviisiks. 2. diviisi staap asus Tartus. Selle ülemaks määrati polkovnik Ernst Limberg, staabiülemaks kapten Konrad Rotschild. Eesti sõjavägede ülemjuhataja korralduse alusel kuulus 2. diviisi tegevus- ja kaitsepiirkonda Tartu, Võru ja Petseri maakond. Sõjavägede ülemjuhataja päevakäsuga, mis anti välja 27.03.1919, moodustati 2. brigaadist 3. diviis juhatuse asukohaga Viljandis. 3. diviisi ülemaks määrati senine sisekaitse- ja kaitseliidu ülem kindral Ernst Põdder, staabiülemaks senine 1. diviisi staabiülem alampolkovnik Nikolai Reek. 3. diviisi tegevus- ja kaitsepiirkonda kuulus Viljandi, Pärnu, Valga ja Volmari maakond. 14.12.1919 saadeti 3. diviis Viru rindele. Väeosasid formeeriti ja paigutati ümber sõltuvalt sõja käigust ja vajadusest.
* * * * *
Head sirvimist!
Tööriistade realt infonupu alt leiate templijäljendi teksti (kursiivis), ajaloolist taustainfot ja selgitusi piltide kohta.
Näituse toimkond Koostaja Eve Aab Konsultant Ants Linnard, Postimuuseumi Sõprade Seltsi esimees Fotograaf Arp Karm Toimetaja Karin Kastehein Kirjandus Eesti Vabadussõda 1918–1920. I–II osa. Tallinn: Vabadussõja Ajaloo Komitee, 1937, 1939. Eesti Wabaduse Sõda XI. 1918 – II. 1920. Terwishoidline osa. Tallinn: Sõjaväe Tervishoiu Valitsus, 1921. Juhend Vabadussõja ajaloo materjalide kogumiseks. Eesti riikliku iseseisvuse võitlusajastu sündmuste kronoloogia 1917–1920. Tallinn: Vabadussõja Ajaloo Komitee, 1936. Albreht, Jakob. Leheküljed Vabadussõjast. Kirjeldused ja mälestused Eesti Vabadusvõitluses. O.Ü. „Noor-Eesti Kirjastus“ 1922, J. Mällo trükk, Tartus. Ajakiri Sõdur, nr 1/2, 1932; nr 47, 1924.
Tempel: 1-se DIWIISI STAAB / Kirjade jaoks
1. diviisi staap asus Tallinnas ja selle ülem oli alates 21.06.1919 kuni Vabadussõja lõpuni alampolkovnik Viktor Liivak.
ERMNarva peatänav
ERMTempel: 1-se DIWIISI STAAB / Kirjade jaoks
Viru rindel oli 1919. aasta augusti alguseks Eesti vägede all koos ingerlastega 400 täägi ja mõõgaga võitlejat, 146 kuulipildujat ja 39 suurtükki.
ERMIssay Dobrowen (27.02.1891–9.12.1953), pianist, dirigent, helilooja
ERMTempel: 1-se DIWISI STAAB / Kirjade jaoks
1. diviisi ülem oli koos oma staabiga Narva kaitselahingute ajal Kreenholmi vabriku ruumides vaenlase kauglaske-suurtükkide pideva tule all.
ERMERMTempel: 1-se DIWIISI JNTENDANT
1. diviisi intendant oli alampolkovnik Tõnis Rotberg. 1.12.1919 määrati ta Sõjaväe Varustusvalitsuse ülema abiks.
ERMTempel: 1-se DIWIISI JNTENDANT
1. diviisi intendatuur asus Tallinnas kuni Narva vabastamiseni (19.01.1919), siis viidi see üle Narva.
ERMGruusia sõjatee
ERMTempel: 1-se DIWIISI JNTENDANDI WALITSUS / Kirjade jaoks
Rahvaväe varustamise korraldamiseks moodustati 21.11.1918 Varustusvalitsus, ülemaks määrati polkovnik Rudolf Reiman.
ERMERMTempel: 1-se Diwiisi Warustuse Ladu
1. diviisi intendandiladu ja vorstivabrik asusid Rakveres. Rindeladu oli Narvas ja tapakari Soldinas.
ERMSalons de Paris. Societè des Artistes Francais Nuit claire dans le Finistère / Kuuvalge öö Finistere`is
ERMTempel: 1-se Diwiisi Tagawara Bataljon / Kirjadele
17.04.1919 nimetati 1. diviisi tagavarapataljon ümber Tallinna tagavarapataljoniks.
ERMTallinna värav, Pärnu
ERMTempel: 1-se Diviisi tagavara pataljon / Kirjadele
22.08.1919 nimetati Tallinna tagavarapataljon Tallinna tagavarapolguks.
1. diviisi tagavarapataljon formeeriti 20.04.1919 Rakveres. 1. diviisi tagavarapataljon jõudis kapten Aleksander Scherveli juhatusel 17.11.1919 Kuremäele 1. polgule varuks.
28.11.1918 oli 1. diviisi 1. jalaväepolgu kuulipildujate komando ülem lipnik August Tomander. 6. jalaväepolgu kuulipildujate komando ülem oli alamkapten Peeter Feofanov.
ERMERMTempel: 1. Diviisi Tagavara Bataljon / 1 ROOD
Kiri on saadetud 11.03.1919 Rakverest 1. suurtükiväepolgu staapi.
ERMERMTempel: 1-se diwiisi tagawara bataljon / 2. ROOD
16.12.1919 paiknes 1. diviisi tagavarapataljoni 2. rood Viru rindel Kuningaküla ja Permsiküla piirkonnas.
ERMERMTempel: 1-se diwiisi tagawara bataljon / 2. ROOD
Kiri on saadetud Rakverest Viljandisse 24.06.1919.
Kolmnurkne Tartu Sõjaväe Kontrolli tempel „SK“. Kohanimed on kustutatud.
ERMJägala juga. Ploompuu kirjastus, Tallinn
ERMTempel: 1-ne Diwiisi Tagawara Bataljon / 3-mas ROOD
1. diviisi juhatus saatis novembris 1919 Viru rinde kaitselahingutele 1. polgu 1. pataljoni, et tugevdada Narva jõe läänekalda kaitset Kulgu ja Vasknarva vahel, varuks lähetati Kuremäele 1. diviisi tagavarapataljon.
ERMRakvere Kolmainu kirik
ERMTempel: 1-ne Diwiisi Tagawara Bataljon / 3-mas ROOD
1919. aasta teisel poolel vabastati kindral Andres Larka tagavaravägede ülema kohalt, tema asemele määrati Korraldusvalitsuse ülem polkovnik Paul Lill.
ERMRakvere lossivaremed
ERMTempel: 1-se Diwiisi Tagawara Bataljon / 5. Rood
1. diviisi tagavarapataljoni 5. rood asus 1919. aasta suvel Rakveres.
28.11.1918 oli 1. diviisi 1. jalaväepolgu tööroodu ülem kapten Eduard Freudenstein, 1. diviisi insener oli alamkapten N. Peterson.
ERMERMTempel: 1-se Diwiisi Leiwaküpsetuse Töökoda
1. diviisi leivaküpsetuse töökojad asusid Narvas ja Rakveres. Sõjaväe Varustusvalitsuse ülem polkovnik Rudolf Reiman teavitas käsuga nr 26, 8.04.1919 Sõjavägede Ülemjuhataja loast anda ülestõusmispühade puhul lisaks ettenähtud päevasele toidunormile esimeseks pühaks 400 g saia ja 200 g vorsti ning teiseks pühaks 200 g saia ja 200 g liha.
Tallinnas, kus oli kõige rohkem koole, moodustasid kooliõpilased kaitseliidu juures eriüksuse, mis nimetati 16.12.1918 Kooliõpilaste rooduks. 23.01.1919 nimetati see ümber Kooliõpilaste pataljoniks, kuhu kuulus kaks roodu. Ülemaks seati alamleitnant Ernst Leithammel.
ERMRakvere, Pikk tänav
ERMTempel: 1. tiwisi tagawara pataljoni / Õpe Kamando
1. diviisi tagavarapataljoni õppekomando paiknes 16.12.1919 Kuremäel.
ERMERMTempel: 1. tiwisi tagawara pataljoni / Õpe Kamando
28.11.1918 oli 1. diviisi 2. jalaväepolgu õpperoodu ülem alamkapten Ritso.
ERMERMTempel: 1. tiwisi tagawara pataljoni / Õpe Komando
16.12.1919 paiknes 1. diviisi tagavarapataljoni õppekomando Kuremäel.
ERMERMTempel: 1 diwiisi külgehakkaw. haiguste wastu wõitlew lendsalk
1. diviisi nakkushaiguste vastu võitlev lendsalk formeeriti Narvas 22.01.1919. 1. diviisi arst asus Narvas, kuhu oli koondatud sidumissalk, nakkushaigustega võitlemise lendsalk, hambaarst ja etapp. Rakveres paiknesid diviisi haigla ja nakkushaigustega võitlemise salk. Personali koosseisus oli 3 arsti, 4 velskrit, 3 desinfektorit, 7 halastajaõde ja 1 rohuteadlane.
ERMERMTempel: 1-se DIWIISI KARANTIIN
1. diviisi karantiin asus Narva kindluses.
ERMERMTempel: 1-SE Diwiisi looma laatsaret / Kirja pitsat
1. diviisi loomalaatsaret asus Vaivaras. 8.05.1919 määrati 1. diviisi loomalaatsareti ülemaks Karl Taagepera.
ERMLinda kivi Ülemiste järves, Tallinn
ERMTempel: 2-se Jalawäe Diwiisi Staab / Side Komando
2. diviisi staap asus Tartus. Esimeseks staabiülema kohusetäitjaks määrati kapten Konrad Rotschild, kes täitis neid kohuseid kuni 22.11.1919. Tema asemele määrati polkovnik Viktor Mutt, kes oli ametis kuni 5.02.1920. Varustusvalitsuse ülem polkovnik Rudolf Reiman kohustas käsuga nr 14, 18.03.1919 kõiki Rahvaväe väeosi ja asutusi teada andma, kui palju neil on telefonikaablit ja -aparaate.
ERMNürnbergi vaade
ERMTempel: 2-se jalawäe diwiisi Jntendant
2. diviisi intendant oli sõjaväeametnik L. Seidelbach.
ERMTartu Kivisild
ERMTempel: 2-se diwiisi Intendandi walitsus / Wahi Komando Ülem
2. diviisi intendant oli sõjaväeametnik L. Seidelbach. Selle intendantuur asus Tartus.
ERMTempel: 2-se jal. div. intendandi Kraami ladu, Valitseja
2. diviisi intendantuur ja rindeladu olid Tartus. Ajutise Valitsuse korraldusega 3.12.1918 kutsuti rekvisitsioonikomisjonid ellu ka vallavalisuste juures. Iga vald oli kohustatud andma kasukaid ehk Vene soldati sineleid 10, talimütse 10, villaseid tekke 20, kõlblikke saapaid 20 paari, pealispükse 20 paari, kampsuneid 25, pesu 50 paari. Asjad ei pidanud olema uued, aga hästi parandatud ja puhtad. See varustus jäi aga suurelt jaolt andmata.
ERMERMTempel: 2-ne Eesti jalawäw diwiis / Komandant
Tartu esimene komandant pärast enamlaste väljatõrjumist linnast oli staabikapten Rudolf Kuslap. Tartu oli enamlaste käes 21.12.1918–14.01.1919.
ERMTartu Kivisild
ERMTempel: 2-ne Eesti jalawäe diwiis / Komandandi rood 2. diviisi komandandi rood asus Tartus.
ERMTamula järv, Võru
ERMTempel: 2.diwiisi Tagawara bataljon / Kirjade jaoks
2. diviisi tagavarapataljon loodi 1919. aasta algul Haapsalus.
ERMTempel: 2 Jalawäe diwiisi tagawara bataljon / Kirjade jaoks
2. diviisi tagavarapataljon loodi 1919. aasta algul Haapsalus ja toodi üle Tartusse 16.02.1919.
ERMERMTempel: 2. diwiisi Tagawara bataljon / Kirjade jaoks
Alates 16.01.1919 oli pataljoni ülemaks alamkapten Villem Marder. Pataljoni ülesanne oli 2. diviisi määratud rahvaväelaste väljaõpetamine. Lühike õppeaeg sundis intensiivselt õppusi pidama vähemalt 7 tundi päevas.
ERMInglisild Tartus Toomemäel
ERMTempel: 2. diwiisi Tagawara bataljon / Kirjade jaoks
Juulis 1919 tõusis sõdurite arv 2. diviisi tagavarapataljonis 3500 meheni.
ERMKirna, Eesti
ERMTempel: 2. diwiisi Tagawara bataljoni / Kirjade jaoks
Pingeline õppetöö väeosas ja vali sisekord lisaks mitmesugustele piirangutele, mis puudutasid kasarmust väljalaskmist, ei meeldinud rahvaväelastele. Sõdurid avaldasid rahulolematust pataljonis valitseva korra vastu. Kui Kuperjanovi partisanide pataljon tuli Tartusse ajutiselt puhkusele, tekkis suhtlus selle väeosaga, ja siis selguski, et sõdur elas rindel vabamalt kui tagavarapataljonis.
ERMKõlakoda Vanemuise teatri aias
ERMTempel: 2-se Jalaväe Diviisi 1-se Töösalga Ülem
Tööjõuna kasutati lahingutegevusest ajutiselt vabanenud väeosi, peamiselt aga eratöölisi. Nad koondati 2. diviisi piirkonnas erilisse tööpataljoni, mis hiljem nimetati ümber 2. diviisi 1. töösalgaks. Töösalgad allusid administratiivselt ja majanduslikult Inseneriväe Valitsusele, tööde alal aga diviisi insenerile.
ERMERMTempel: 2-se Eesti Jalawäe Diviisi II Töösalk / Kirjadele
16.06.1919 loodi 2. diviisis ka 2. töösalk. 6.09.1919 nimetati töösalgad ümber inseneriväe töösalkadeks. Ühte salka kuulus 4 talgut, igaühes 240 meest. Töösalga ülemal olid üksiku roodu ülema õigused.
ERMAntsla alev
ERMTempel: 2-se jalaväe Diviisi Tööbataljon 3-as rood
ERMTempel: 2 JALAVÄE DIVIISI EESRINNA TOITLUS ROOD
2. diviisi rindeladu ja toidumoonavoor asusid Tartus. Tähtsamate toiduainete päevanormid määrati päevakäsuga 21.11.1918 järgmiselt: leiba 1,5 naela, tangu 24 solotnikku, liha 0,5 naela, soola 11 solotnikku, võid või rasva 10 solotnikku, nisujahu 4 solotnikku, juurvili 70 solotnikku, suhkrut 6 solotnikku. Lisaks vähemal määral teed, kohvi, tubakat ja maitseaineid. Varustusvalitsuse ladu suutis kuni 28.11.1918 varustada väeosi leivaga kõigest 37%, tangude ja lihaga 60–70%, võiga 66%, suhkruga 57%, soola, juurvilja, pipra, tubaka ja seebiga 0% ulatuses.
ERMBruno Kastner (30.01.1890–30.06.1931), saksa teatri- ja filminäitleja
ERMTempel: 3. Eesti jalawäe Diwiis / Kirjade jaoks
1.04.1919 määrati 3. diviisi ülemaks kindralmajor Ernst Põdder, staabiülemaks polkovnik Nikolai Reek. Alates 5.04.1919 määrati diviisi ülema kohusetäitjaks polkovnik Peeter Kann.
ERMViljandi, 1919. aastani Fellin
ERMTempel: 3-da Eesti jalaväe Diviisi / Side komando. KolmnurkneTartu Sõjaväe Kontrolli tempel „SK“
21.09.1919 anti Sädetelegraafi Valitsus Inseneri Valitsuse alla ja nimetati Inseneriväe Valitsuse Sädetelegraafi osakonnaks. Alates 8.10.1919 oli Sädetelegraafi osakond iseseisev väeosa.
ERMHugo Schnars-Alquist. Päikesetõus Ekvaatoril.
ERMTempel: 3-da Diwiisi telegrafi jao Ülem
Sõjaväe varustamiseks tehnikaga kutsuti ellu Peastaabi koosseisu kuuluv Inseneriväe Valitsus, mida asus moodustama 21.11.1918 alamleitnant Paul Pentson. Selle ülemale allus ka Inseneripataljon ja sädetelegraafijaam. Puudusid hädavajalik sidevarustus, telefoniaparaadid ja välikaabel. Seega püüti sisemaalt rekvireerida telefoniaparaate nii palju, kui suudeti. Telefoniaparaate osteti ka Tartu telefonivabrikult.
ERMERMTempel: 3-da diwiisi eesrinna Etap. Komando Ülem
3. diviisi etapid asusid Mõisakülas ja Valgas.
ERMERMTempel: 3-da Jalaväe diviisi Töö-salk
Augustis 1919 viidi 2. diviisi 1. töösalk Inseneriväe Valitsuse ülema korraldusel 3. diviisi inseneri käsutusse Hopa rajooni. Töösalkade töölised olid palgalised. Kaheksatunnise tööpäeva eest tasuti neile 12–16 marka, millest arvutati toidurahana maha 6 marka päevas. Töö kestel sai tööline elada tasuta korteris kohalikus külas.
ERMTempel: 3 jalaväe diviisi Intendandivalitsus / Kirjadele
Sõjavägede ülemjuhataja päevakäsuga 27.03.1919 moodustati 2. brigaadist 3. diviis, juhatuse asukohaga Viljandis. Ülemaks määrati senine sisekaitse- ja kaitseliidu ülem kindral Ernst Põdder, staabiülemaks senine 1. diviisi staabi ülem alampolkovnik Nikolai Reek.
ERMVaade Viljandile
ERMTempel: 3-da Diviisi Intendandi Valitsuse / Sõjariistade Valitseja
3. diviisi intendatuur asus Viljandis.
ERMERMTempel: 3. Eesti jalaväe Diviisi Intendant. Kolmnurkne Tartu Sõjaväe Kontrolli tempel „SK“
3. diviisi intendandiks määrati sõjaväeametnik A. Jürvetson
ERMAmmende Villa Pärnus
ERMTempel: 3 Eesti jalawäe diwiis / Intendant
3. diviisi tegevus- ja kaitsepiirkonda kuulus Viljandi, Pärnu, Valga ja Volmari maakond. 3. diviis saadeti 14.12.1919 Viru rindele.
ERMERMTempel: 3. Eesti jalaväe Diviisi Intendant
3. diviis tegutses laial rindel (Riia lahest üle Valga, Irboskast kuni Mustveeni) ja mitmes suunas. Sündmused (Landeswehr) näitasid, et Läti vabastamiseks tuleb asuda tegevusse kahes suunas ja kahe vastase vastu. Nii otsustati 2. diviis jagada kaheks, 2. ja 3. diviisiks. 2. diviisi jäi endiselt juhtima kolonel Viktor Puskar, 3. diviisi ülemaks määrati kindral Põdder. 2. diviisist viidi üle 3. diviisi koosseisu 3. ja 6. rügement, Pärnu kaitsepataljon (hiljem 9. rügement) ja 2. ratsarügement.
ERMVaade Viljandile
ERMTempel: 3 Eesti jalawäe diwiis / Intendant
3. diviisi intendatuur asus Viljandis.
ERMERMTempel: 3. Eesti jalaväe Diviisi Intendandi / Voori Ülem
Ajutine Valitsus pidi pärast meeste mobilisatsiooni väljakuulutamist hakkama sunniviisil koguma ka varustust: vankreid, hobuseriistu ja sadulaid. 2.12.1918 anti välja määrus, millega nõuti, et kõik vallad, mõisad kaasa arvatud, pidid andma riigile 10 kõlblikku hobust koos hobuseriistadega ja 7 vankrit. Samas teatati, et iga sadul, mis talus või mõisas olemas, rekvireeritakse rahvaväe tarbeks.
ERMERMTempel: 3-da Jalaväe Diviisi / Karja Valitseja
Kiri on saadetud päev pärast Vabadussõja lõppemist. Kalendertempel: Abja, 3.02.1920
3. diviisi tapakari asus Viljandis. Toitlustusladu asus Viljandis ja osakond Pärnus, kraamiladu Viljandis. Diviisi eesrinde toitlusladu paiknes raudteel vagunites, nii et varustust sai vedada väeosadele kuni lähima raudteejaamani.
ERMERMTempel: 3-da diviisi Tagavara pataljon / Kirjade jaoks
3. diviisi tagavarapataljoni moodustamist alustati 4.04.1919 Pärnus. Diviisi tagavarapataljoni, 6. polgu ülema abi oli alamkapten Jüri Jürvetson.
ERMTempel: 3. diviisi tagavara bataljon / Kuulipildujate rood
10.09.1919 moodustati üksikute pataljonide kuulipildujate komandodest kuulipildujate roodud. Jalaväepolkude kuulipildujate roodudest pandi kokku kolm kuulipildujate roodu.
ERMPärnu sild
ERMTempel: 3. Diviisi Tagavara Bataljon / Komandandi Komando
Veebruaris 1919 moodustati tagavaravägede juhataja amet diviisiülema õigustega. Tagavaravägede juhatajaks määrati kindral Andres Larka, kelle ülesandeks oli tagavaravägede korraldamine ja õpetamise juhtimine.
ERMArnold Böcklin. Kentaur küla sepikojas.
ERMTempel: 3. Diviisi Tagavara Bataljon / 1-ne ROOD
Diviisi staap koos komandodega sõitis Valgast 25.12.1919 välja ja jõudis Vaivara jaama 27.12.1919, kuhu jäädi peatuma.
ERMPaldiski merekindluse laatsaret. Peeter Suure merekindluse bastion.
ERMTempel: 3. Diviisi Tagavara Bataljon / 2-ne ROOD. Kolmnurkne Tartu Sõjaväe Kontrolli tempel „SK“
Sõjavägede ülemjuhataja päevakäsuga 16.01.1919 teatati, et tuleb asuda 2. ratsapolgu, Sõjaväe Kontrolli, Suurtükiväe Valitsuse ja sõjaväe hobuste tagavara laatsareti moodustamist.
ERMNokia kosk Soomes
ERMTempel: 3. Diviisi Tagavara Bataljon / 2-ne ROOD
Tallinna „Sõja kontroll-punt“ tempel. 27.12.1919 jõudis 3. diviis komandodega Vaivara jaama. Seal võeti enda kaitse alla front Hõbesaarest, mis asub Narva jõel kuni Vasknarvani ja edasi mööda Peipsi kallast kuni Lohusuuni. Seal võitles diviis kuni vaherahu allkirjastamiseni.
ERMRiia rand. Äike
ERMTempel: 3. diviisi tagavara bataljon / 3-as ROOD. Kalendertempel Veliko-Jogannis (Suure-Jaani)
ERMTempel: 3-da Jalaväe diviisi Töö-salk. Kalendertempel Rujen, 23.12.1919
3. diviisi staap koos kõigi komandodega sõitis 25.12.1919 Valgast välja ja jõudis Vaivara jaama 27.12.1919.
ERMTartu Reaalkool
ERMTempel: 3-da Eesti jalaväe Diviisi / Leivaküpsetuse Ülem
3. diviisi leivatehased olid Viljandis ja Valgas. Sõdurite toidunorm oli sõja ajal inimese kohta päevas 1,5 naela leiba (1 nael rukkileiba ja 0,5 naela valget leiba; 1 nael = 0,4095 kg).
ERMAsutav Kogu kinnitas 9.05.1919 ametisse Vabariigi Valitsuse. Esimeses reas vasakult: rahandusminister J. Kukk, siseminister A. Oinas, pea- ja sõjaminister Otto Standman, välisminister Jaan Poska, kohtuminister Jüri Jaakson. Teises reas vasakult: põllutööminister Theodor Pool, töö- ja hoolekandeminister Anton Palvadre, haridusminister Juhan Kartau. Fotolt puudub tööstus-kaubandus- ja teedeminister Nikolai Köstner.
ERMTempel: eesrinna toitlusladuvalitseja / 3 Jalaväe diviisi
3. jalaväediviisi intendandiladu asus Pärnus, eesrinna toitlustusladu Valgas (25.05.1919.) Varustusvalitsuse ülema polkovnik Rudolf Reimani käsuga nr 80, 31.08.1919 tehti kohustuseks väeosas sõdureid toitlustada kaks korda päevas sooja toiduga.
