Väliposti teenistus kutsuti ellu Eesti sõjaväe ülemjuhataja käsuga 11. jaanuaril 1919.
Postisaadetised suunal kodu–rinne maksustati tavalises korras, samas kui vastassuunalised, rinne–kodu olid maksuvabad. Väliposti teenindasid kõik postiasutused ning ka Tallinna peapostkontoris avatud välipostkontor. Hiljem avati välipostkontorid veel Narvas ja Valgas. Sõjaväes korraldasid posti vastuvõtmist-väljastamist kindlad ülema nimetatud inimesed.
Eesti väekoondistel ja üksustel polnud numbreid. Kirjadele märgiti väeosa nimetus, kusjuures asukoha märkimine oli keelatud. Sõjaväest koju saadetud kirjad märgistati saatja väeosa, allüksuse, sõjaväeasutuse või tagalateenistuse templiga. Välipost lõpetas tegevuse 15. mail 1920.
* * * * * Näituse viimane osa on ülevaade Sõjaväe Varustusvalitsuse üksustes kasutusel olnud välipostitemplitest.
Rahvaväe varustamiseks relvade ja laskemoonaga loodi 21. novembril 1918 Suurtükiväe Valitsusele alluv suurtükiväeladu. Hiljem viidi see ladu Varustusvalitsuse ülema alluvusse sõjariistade lao nimetuse all, millest eraldati sõjariistade osakond. Suurtükiväelao peamiseks ülesandeks oli esialgu üle maa laialipillatud, sakslastest maja jäänud relva- ja laskemoonaladude ning tagavarade kogumine, nende kordaseadmine, arvele kandmine ja väljajagamine. Ladude ja tagavarade ülevõtmine Tallinnas algas novembri lõpus 1918. Varustust täiendati ka tellimustega välismaalt. Esimene saadetis Soome relvi jõudis Tallinna 29. novembril 1918.
Väekoondiste varustamine kõige vajalikuga lisaks relvadele ja laskemoonale käis diviisi intendandivalitsuste kaudu, mis asusid 1. diviisil Narvas, 2. diviisil Tartus, 3. diviisil Viljandis, Soomusrongide divisjonil Valgas, mereväel Tallinnas. Pealinnas ja selle ümbruses asuvaid väeosi varustas Varustusvalitsus. Väekoondiste juurde loodud liikuvad laskemoonapargid jagasid väeosadele relvi ja laskemoona. Juulist 1919 läksid liikuvad pargid üle suurtükiväepolkude ülemate alluvusse.
* * * * * Head vaatamist!
Tööriistade realt infonupu alt leiate templijäljendi teksti (kursiivis), ajaloolist taustainfot ja selgitusi piltide kohta.
Näituse toimkond Koostaja: Eve Aab Konsultant: Ants Linnard, Postimuuseumi Sõprade Seltsi esimees Fototööd: Arp Karm Toimetaja: Karin Kastehein
Kirjandus
Eesti Vabadussõda 1918–1920. I–II osa. Tallinn: Vabadussõja Ajaloo Komitee, 1937, 1939.
Hurt, Vambola; Elmar Ojaste. Eesti. Estonia. Philately & postal history handbook. Catalogue. Stockholm, New York: Estonian Philatelic Society, 1986.
Juhend Vabadussõja ajaloo materjalide kogumiseks. Eesti riikliku iseseisvuse võitlusajastu sündmuste kronoloogia 1917–1920. Tallinn: Vabadussõja Ajaloo Komitee, 1936.
Eesti Wabaduse Sõda XI. 1918 – II. 1920. Terwishoidline osa. Tallinn: Sõjaväe Tervishoiu Valitsus, 1921.
Kikkas, Toivo. Jalaväe relvastusega varustamine Eesti Vabadussõjas 1918–1920. Tartu Ülikooli ajaloo ja arheoloogia instituudi Eesti ajaloo osakond, bakalaureusetöö, 2018.
Lõhmuste, Eero. Ajalugu: Välipost Eesti Vabadussõjas. Pärnu Postimees, 28.07.2004.
Rajalane. Nr 88, lk 3 02.10.1919 ja nr 90, lk 4 07.10.1919.
Maaliit. Eesti Maarahva Liidu häälekandja nr 40, 19 veebruar 1919.
Tempel: Kindralstaabi Valitsuse Sidede osakond
23.12.1918 – 1.01.1919 kuulus polkovnik Jaan Sootsi juhitud Operatiivstaabi koosseisu operatiivosakond, maakuulamisosakond, sideosakond, teadete kogumise osakond, raudtee- ja liikumisosakond. 3.02.1919 nimetati operatiivstaap ümber Kindralstaabi Valitsuseks. 1919. aasta veebruarist kuni 1920. aasta märtsini oli Kindralstaabi Valitsuse ülem polkovnik Jaan Rink. Ta oli ka ajakirja Sõdur vastutav toimetaja ning Vabariigi Sõjakooli õppejõud.
ERMERMTempel: E.V. Sõjariistade töökoda Tallinn / S.M. VAR. VAL.
1.12.1919 viidi Varustusvalitsuse sõjariistade osakond koos ladude ja töökodadega üle Suurtükiväe Valitsuse juurde, et korraldada kogu rahvaväe varustamist relvade ja laskemoonaga. 10.12.1919 seisuga koosnes Suurtükiväe valitsus juhatusest ja neljast osakonnast, mis omakorda jagunesid allüksusteks: tehaste ja töökodade osakond (sõjariistade töökoda ja töötoad; suurtükiväe laboratoorium), suurtükiväe varustuse osakond (suurtükiladu, laskemoonaladu), käsisõjariistade osakond (käsisõjariistade ladu) ning majanduse osakond (töökomando).
ERM27.11.1918 andis sõjaväekomando komandör Tartu Ülikooli üle Eesti Ajutise Valitsuse moodustatud komisjonile.
1.12.1919 alustas ülikool tööd eestikeelse Eesti Vabariigi Tartu Ülikoolina.
ERMTempel: E.S.M.SÕJARIISTADE LADU TÖÖROOD
Varustusvalitsuse sõjariistade osakonna käsirelvatöökoda paiknes 1919. aasta kevadel Tallinnas Suur-Tartu mnt 84. Parandamist vajavate relvade kordaseadmine oli sõjariistade lao ülesanne. Alles ajapikku tekkisid diviisides ja väeosades väiksemad parandustöökojad.
ERMERMTempel: W.W.Sõjariistade osakonna liikuv töökoda
Varustusvalitsuse sõjariistade osakonna alluvuses moodustati liikuvad töökojad, ülesandeks käsitulirelvade parandamine. Kavas oli moodustada iga diviisi juurde üks liikuv töökoda. Esialgu piirduti ühega, mille käsutusse anti kaks vagunit, kus olid ametis treial, kaks lukkseppa ja puusepp. 16.07.1919 nimetati Varustusvalitsuse sõjariistade osakonna liikuva sõjariistade parandustöökoja juhatajaks alamleitnant Edmund Mühlbaum.
ERMMiroshski klooster Pihkvas
ERMTempel: Inseneriwäe Walitsus Warustuse Osakonna Ladu / E.W.
9.05.1919 oli Inseneriväe Valitsuse ülem alamkapten Paul Pentson. Peastaabi ülema kindral Andres Larka päevakäsu nr 2 (6.12.1918) alusel kuulusid koosseisu järgmised Peastaabi üle4male alluvad valitsused ja jaoskonnad: mereväe, suurtükiväe, inseneriväe, varustus-, kohtu- ja arstivalitsus, mobilisatsiooni-, rea-, inspektori-, komandandi- ja teadete jaoskond ning kantselei.
ERMERMTempel: Eesti Sõjawäe Warustuse Walitsus / Kirjade jaoks
Rahvaväe varustamise korraldamiseks moodustati 21.11.1918 Sõjaväe Varustusvalitsus, ülemaks määrati polkovnik Rudolf Reiman. Varustusvalitsus allus esialgu Peastaabi ülemale, hiljem ülemjuhatajale. Sõja alguses töötas varustusvalitsuses 69 inimest, sh ohvitsere ja sõjaväeametnikke 38. Selle koosseisu kuulusid raha-, toitlus-, kraami- ja riiete-, vabrikute- ja tööstus-, korterite- ja kütte- ning sekretäri osakond koos sadamaladude juhatusega.
ERMERMTempel: Operat.Staab.Tead.kog.jaosk.punkt No 2
Teadete jaoskond määrati 28.12.1918 Operatiivstaabi koosseisu, jaoskonnaülemaks Oskar Mamers, tema abiks staabikapten Helmut Veem. 23.02.1919 nimetati Operatiivstaap ümber Kindralstaabi Valitsuseks.
Teadete kogumise punkt 2. diviisi staabi juures avati 1.01.1919, ülemaks Aleksander Eller. Pärnu teadete kogumise punkt avati 20.01.1919, ülemaks sõjaväeametnik Johannes Reimann.
Viljandi teadete kogumise punkt avati 21.01.1919, ülemaks Härman Sumberg. Tartu teadete kogumise punkt avati 21.01.1919, ülemaks Andres Purri. Teadete kogumise punkt 1. diviisi staabi juures avati 24.01.1919, ülemaks sõjaväeametnik Mihkel Puss.
Teadete kogumise punkt 2. diviisi staabi juures (liikuv) avati 1.01.1919 ja selle ülem oli Aleksander Eller.
ERMERMTempel: S.M. Warustuse Walitsuse Keeduwilja aid
Juurviljaaiad asusid Rakveres ja Tartus Raadi mõisas.
ERMERMTempel: S.M. Warustuse Walitsuse Keeduwilja aid
ERMERMTempel: J.V. Sädetelegrafi Osakond
21.09.1919 määrati Sädetelegraafi Valitsus Inseneri Valitsuse alla ja nimetati Inseneriväe Valitsuse Sädetelegraafi osakonnaks.
ERMTartu
ERMTempel: S.M. Sädetelegrafi Valitsus
Enamik Rahvaväe sidetehnikast hangiti Vabadussõja käigus. Sõja alguses oli Eesti väeüksustel kasutada kaks venelastest ja sakslastest maha jäänud raadiojaama, ligi 340 kilomeetrit telefonikaablit, 67 kommutaatorit, umbes 2500 telefoniaparaati ja 10 000 akut.
ERMTallinn, vaade Kadriorust Foto: Parikas
ERMTempel: Jnseneri bataljoni Telegrahwi roodu / 1. Kaabeli jagu
Pataljoni telegraafirood formeeris nn kaablijaod, kes saadeti vajadusel rindele diviisiülemate käsutusse.
ERMOmariikluse rajamine sai võimalikuks pärast Saksamaa alistumist Esimese maailmasõja võitjariikidele 11.11.1918. Eesti rahandus põhines Saksa okupatsioonivõimude seadusel ja käibel oli Saksa mark, aga 30.11.1918 võeti Ajutise Valitsuse istungil vastu otsus kehtestada Eesti mark. Eesti Panga asutamiseni väljastas Riigikassa valitsuse otsusel raha kõigepealt markvääringus riigikassatähtedena. Eesti mark võrdsustati Saksa idamargaga.
Pildil Eesti Panga hoone. Foto: Parikas
ERMTempel: Inseneri Bataljoni Side Komando
23.12.1918– 1.01.1919 kuulus sidekomando polkovnik Jaan Soots juhitud Operatiivstaabi koosseisu. Novembris 1918 puudus sidevarustus, telefoniaparaadid ja välikaabel. Telefoniaparaate püüti rekvireerida niipalju kui võimalik, samuti osteti neid Tartu Telefonivabrikust.
ERMFoto: Parikas
ERMTempel: E.S.M. Warustuse Walitsuse Kraamiladud
Varustusvalitsuse koosseisu kuulusid detsembris 1918 raha-, toitlus-, kraami- ja riiete-, vabrikute- ning tööstus-, korteri- ja kütte- ning sekretäriosakond koos sadamaladude juhatusega.
Varustusvalitsuse koosseisu kuulusid 1918. aasta lõpus raha-, toitlus-, kraami- ja riiete-, vabrikute- ja tööstus-, korteri- ja kütte- ning sekretäriosakond koos sadamaladude juhatusega.
ERMERMTempel: Sõjawäe Jntendandi Valitsus
Väekoondiste varustamine kõige vajalikuga peale relvade ja laskemoona toimus diviisi intendandivalitsuste kaudu, mis asusid 1. diviisil Narvas, 2. diviisil Tartus, 3. diviisil Viljandis, Soomusrongide divisjonil Valgas, mereväel Tallinnas.
ERMMastipuude salu. Ivan Šiškin
ERMTempel: Eesti Sõjawägede toitluse ladu
25.05.1919 asus eesrinde toitlusladu Mõisakülas, toitlusladu Valgas ja Võrus, leivatehased aga Rakveres, Narvas, Valgas ja Viljandis ning toidumoonavoor Narvas ja Tartus.
ERMTempel: TRANSP. ja ETAPI WALITSUSE TÖÖ-KOMANDO
Sõjavägede ülemjuhataja päevakäsuga 6.12.1919 loodi senisest Sõjaväe Varustusvalitsuse etapi ja voori jaoskonnast transpordi ja etapi valitsus.
ERMERMTempel: E.S.M. LASKEMOONA LADU ÜLEM
1918. aasta detsembrikuu jooksul võeti Tallinnas ja selle ümbruses sakslastelt üle 23 laskemoonaladu ja -keldrit.
ERMERMTempel: E.S.M. Laskemoona Ladu Ülem
Mai lõpuks 1919 oli väeosadele välja jagatud umbes 64 000 püssi, 55 miljonit püssi- ja kuulipildujapadrunit, 120 000 käsigranaati.
ERMERMTempel: E.S.M. SÕJARIISTADE LADU TÖÖROOD
Varustusvalitsuse sõjariistade osakonna töökoda oli 1919. aasta kevadel Tallinnas Suur-Tartu mnt 84.
ERMERMTempel: S.W. Käsisõjariist. Osakonna Liikuw Sõjariist. Töökoja Ülem / E.W.
1919. aastal varustas rahvaväge raskerelvade ja laskemoonaga Suurtükiväe Valitsuse varustusosakond, käsirelvadega varustusvalitsuse sõjariistade osakond.
10.12.1919 kinnitatud kooseisude järgi koosnes Suurtükiväe Valitsus juhatusest ja neljast osakonnast, mis omakorda jagunesid sellisteks allüksusteks: tehaste ja töökodade osakond (sõjariistade töökoda ja töötoad; suurtükiväe laboratoorium), suurtükiväe varustuse osakond (suurtükiladu; laskemoonaladu), käsisõjariistade osakond (käsisõjariistade ladu) ning majanduse osakond (töökomando).
ERMERMTempel: E.S.M. 2-ne LIIKUW PARK
Relvastust ja laskemoona toimetasid rindele liikuvad pargid ehk varustusrongid. Alates 1919. aasta juulist allusid liikuvad pargid suurtükiväepolkude ülematele. I diviisi teenindas LP nr 1, II diviisi LP nr 3 ja III diviisi LP nr 2.
25.05.1919 olid liikuvad pargid Narvas, Viljandis ja Valgas.
ERMERMTempel: Sõjavägede Korraldus Walitsus
23.02.1919 nimetati Peastaap ümber Korraldusvalitsuseks, ülemaks määrati kapten Paul Lill.
ERMERMTempel: Sõjawäe War.Walitsuse Ehituse ja Korteri Osakond
Varustusvalitsuse koosseisu kuulusid sõja alguses raha-, toitlus-, kraami- ja riiete-, vabrikute- ja tööstus-, korterite- ja kütte- ning sekretäri osakond koos sadamaladude juhatusega.
ERMBajaan (1910) Viktor Vasnetsov (15.05.1848–23.07.1926)
ERMTempel: Sõjawäe Warustuse Walitsuse Ehit. Ja Kort. Osak. Narwa jaoskond
Sõja alguses kuulus korteriosakond varustusvalitsuse koosseisu.
ERMERMTempel: E.R.W.J.B. SAPÖÖRI ROOD
Inseneriväeüksusena moodustati 12.11.1918 inseneripataljon, ülemaks määrati kapten Voldemar Riiberg. Inseneripataljoni kuulusid sapööri-, pontooni-, helgiheitjate- ja telegraafiüksus. Sapööriroodu ülemaks määrati alamleitnant Saaberg.
ERMTallinn, Lai tn 8
ERMTempel: JNSENERI BATALJONI ÕPE KOMANDO
Inseneriväe organiseerimiseks kutsuti 21.11.1918 ellu Inseneriväe Valitsus alamleitnant Paul Pentsoni juhatusel. Inseneriväe üksusena moodustati inseneripataljon, ülemaks määrati kapten Voldemar Riiberg.
ERMERMTempel: Jnseneri Bataljoni 2. Sapööri rood
Suvel 1919 oli II sapööriroodu ülemaks alamleitnant R. Joonits.
ERMUkraina öö (Куйнджи)
ERMTempel: Tallinna Haapsalu Baltiski raudtee liini etapi Komandant W.I.S.
Eesti Maarahva Liidu häälekandja Maaliit (19.02.1919) kirjutab: „Summa 3.086 marka 12 penni. Tallinna-Haapsalu-Baltiski raudtee liinide ja Läänemaa etapi komandant (allkirjad). Ülemaltähendatud rahasumma on kogutud Tallinna-Haapsalu-Baltiski raudteeliinide ja Läänemaa etapi komandandi korraldusel wabatahtliste annetena ja Eesti rahwawäeliste heaks riigi keskrenteisse sõjaministeriumi deposidi arwele warustusewalitsuse jaoks ära maksetud.“
ERMERMTempel: Eesti Jnseneri Bataljon Raudtee Rood / Töö rong
28.11.1918 oli Inseneripataljoni Raudteeroodu ülem leitnant Laurenberg.
ERMAteljeefoto
ERMTempel: E.J.B. Teede ehituste rood
ERMERMTempel: Tartu Sõjawangide Laager
Sõjavangide laager olid Tartus, Allikul, Pääskülas ja Rahumäel.
Tartu sõjavangide laager formeeriti veebruaris 1919 endises Krasnojarski kasarmu barakkides, kus puudusid uksed, aknad ja ahjud. Aprillis viidi laager Ropka mõisa ja Uue Vaksali barakkidesse üle, kuhu ehitati ka saun. 18. juulil hakati looma sõjavangide laagri haigemaja.
ERMTartu
ERMTempel: Rahumäe Karantiin Wangilaager
Rahumäe sõjavangide laagri haigemaja avati 1919. aasta aprillis ja seal oli 30 voodit. Inventari saadi Varustuse Valitsuselt ja Kesk-Apteegi laolt. Haigemaja oli barakis, kus oli neli ruumi haigete jaoks, köök, vannituba, kantselei- ja ambulantsiruumid ning desinfektsioonikamber. Personali koosseisus oli 1 arst, 2 velskrit, 2 õde ja 4 sanitari.
Alliku sõjavangide laagri haigemaja loodi juba Naissaare sõjavangide laagris 15.06.1919 ja seal oli 40 voodikohta. Koos sõjavangide laagriga viidi haigemaja 12.08.1919 üle Allikule.
ERMERMTempel: Pääsküla Sõjawangide Laagri Majanduse Ülem
ERMERMTempel: WILJANDI KAITSE-BATALJON / Töö rood
Sõjavägede ülemjuhataja andis 29.12.1918 korralduse, et iga maakond oma linnaga peab nädala jooksul organiseerima ja koondama ühe vabatahtlike pataljoni koos tagavararooduga. Nii tekkisid Vabadussõjas kaitsepataljonid Tallinnas, Paides, Tartus, Viljandis ja Pärnus. Viljandi kaitsepataljoni hakati kokku panema 21.12.1918 alampolkovnik V. Puskari algatusel. 2. diviisi ülemana määras ta pataljoni formeerijaks ja ülemaks alampolkovnik Ants Kurvitsa. Alates 25.01.1919 sai pataljoni ülemaks alamkapten Otto Oidermann. Mai alguses nimetati pataljon ümber Sakala partisanide pataljoniks.
ERMERMTempel: SAAREMAA KAITSE BATALJON
24.01.1919 formeeriti Kuressaare kaitsepataljon, mis nimetati märtsis ümber Saaremaa kaitsepataljoniks.
ERMERMTempel: Pärnu Kaitse Bataljon / Posti SAADETUS
Pärnu kaitsepataljoni formeerimist alustati jaanuaris 1919, sama kuu lõpul täitis pataljon kaitseülesandeid ulatuslikul alal Heinaste ja Mõisaküla vahel. Pärnu kaitsepataljoni ülem oli 27.02.–12.05.1919 kapten Andres Tomingas.
ERMERMTempel: Petseri Maakonna Komandant / I-ne jaoskond
ERMERMTempel: PÄRNU MAAKONNA RAHWAWÄELASTE REGISTREERIMISE BÜROO ÜLEM
Pärnumaa rahvaväelaste registreerimise büroo vastuvõtukomisjon töötas Endla teatris Theodor Pooli juhtimisel.
ERMPärnu
ERMTempel: Valga Linna ja Maakonna Komandatuuri
Valga maakonna komandandi abi oli 1919. aasta oktoobris K. Kirp. Linna ja maakonna komandantuur kolis Saksa krediidikassa ruumidest aadressil Moskva 15/17 üle Riia tänavale endise saksa seltsi „Musse“ ruumidesse.
ERMERMTempel: Wõru jaama Komandant
Võru jaama komandant oli leitnant Arnold Evertson.
ERMERMTempel: Jõhvi Jaama Komandant
ERMERMTempel: RAUDTEE JAAMA KOMANDANT / PÄRNU
ERMTervitusi Pärnust
ERMTempel: VÄLJA BATAREI No 5 / Kirjade jaoks
Postkaart on saadetud 2.02.1920.
2.01.1919 saadeti Tallinnast lõunarinde toetuseks 1. suurtükiväepolgu 5. patarei kapten Johannes Roska juhtimisel.
2.02.2020 täitub 100 aastat Eesti Vabariigi ja Nõukogude Venemaa vahel sõlmitud Tartu rahulepingu allkirjastamisest.
