Ratsaväe ja suurtükiväe postitemplid. Sirvime edasi Eesti Vabadussõja postiajaloo kogu.
11.11.1918 moodustati Kaitseliidu juurde ratsaosakond, mille ülemaks sai rittmeister Gustav Jonson ja millest sai hiljem ratsavägi. Esmane ülesanne oli kaitsta Ajutise Valitsuse hoonet ja patrullida pealinnas.
29.11.1918 nimetati ratsaosakond ümber 1. ratsapolguks, ülemaks jäi Gustav Jonson. Polgus oli 149 ratsaväelast ja 8 hobust. Väeosa formeerimist alustati vabatahtlikest, hiljem üldises korras mobiliseeritud meestest. Polgu rindele jõudmine viibis, kuna nappis ratsahobuseid ja varustust, eriti sadulaid.
9.12.1918 andis sõjaminister käsu saata 1. eskadron liinile 1. diviisi ülema käsutusse. Järgmise päeva õhtul sõitiski see Tallinnast välja, koosseisus 6 ohvitseri, 105 ratsaväelast, kuulipildujate rühm kahe Maksimi kuulipildujaga. Eskadroni ülemaks oli leitnant Tammann, kuulipildujate rühma ülemaks rittmeister Kovit.
24. detsembriks oli 2., 3. ja 4. eskadron, kuulipildujate ja sidekomandode formeerimine lõpetatud: vajalik arv mehi ja hobuseid oli koos, samuti varustus. Samal päeval tuli kindral Johan Laidonerilt käsk liinile sõita.
E. Kramm kirjutab ajakirjas Sõdur nr 44/45 (1927): „25. detsembril (Jõulu esimesel pühal) kell 6 õhtul algas Kopli vaksalis laadimine. Polgu kokkukogumine ärasõiduks oli Narva maantee ja Epinatjevi tän. nurgal (siin asus ka polgu staap). Orkester ees, liikus polk määratuma rahvahulga saatel läbi linna. Orkester, mis täies koosseisus „Estonia“ teatrist polku üle oli tulnud, liikus polgu ees jala, sest moosekandid oleks end tundnud arvatavasti veel „ebamugavalt“ hobuste seljas, aga teiseks ei võinud eskadronist neile hobuseid anda ja eskadroni mehi jalgsi vaksali saata. Laadimine vagunitesse läks igapidi ladusasti ja kestis kõigest paar tundi. Mitmesugustel põhjustel pääseti välja sõitma aga alles peale keskööd.“
Tegevväkke sõitis polgu 2., 3. ja 4. eskadron, kokku 330 ratsanikku, 10 kerget kuulipildujat Lewis, 1 raskekuulipilduja Maksim, sidekomando ja ratsapatarei 2 jalaväesuurtükiga. Tallinna jäi ajutiselt majandusosakond ja töökomando rittmeister Artur Stolzeni juhatusel. Jaanuaris 1919 tegi sõjavägede ülemjuhataja rittmeister Stolzenile ülesandeks formeerida 2. ratsapolk asukohaga Viljandis.
* * * * *
Tarvidus välisuurtükiväe järele kasvas kiiresti sõjategevus arenedes. Loodi uusi suurtükiväe raske- ja kergepatareisid. Probleeme oli palju: väljaõppinud suurtükiväeohvitsere oli väga vähe, varustust oli napilt ning hobused kannatasid alatoitumise all, samuti polnud hädavajalike tehnilisi vahendeid (binoklid, telefoniaparaadid, mõõtevahendid jms). Kui vägede taandumise lõpus oli 1. ja 2. diviisis kokku rindel 6 patareid 22 suurtükiga, siis kevadel 1919 oli patareide arv rindel tõusnud 28-ni 94 suurtükiga (neist 28 raskesuurtükid). 1919. aasta kevadel oli moodsaid suurtükke juba 41, neist 13 rasket. Kiirlaskesuurtükid osteti inglastelt. 16.03.191 hakati ülemjuhataja korraldusel Tallinnas 3. raskevälisuurtükiväe divisjoni formeerima. Ülemaks määrati alampolkovnik Martin Terras. Lahingud lõunarindel nõudsid raskesuurtükiväe suurendamist ka 2. diviisis. Ülemjuhataja käskiski 13.05.1919 kasutada saartel asuva 1. kindluse raskesuurtükiväe divisjoni staapi ja patareisid nr 3 ja 4, et tugevdada 2. diviisi. Loodi veel kolmaski raskepatarei ja mai lõpul oli divisjon Tallinnas valmis rindele minema. 2. kindluse raskesuurtükiväe divisjon Narva all täienes talve jooksul 2 raskepatareiga. Mailõpuks oli divisjonis 5 raskepatareid. Raskustest hoolimata formeeriti 1919. aasta kevadeks 3 suurtükiväepolku, 2 kindluse raskedivisjoni ja 5 iseseisvat patareid, mis olid relvastatud 102 suurtükiga (17 kergepatareil olid 62 kergesuurtükki ja 14 raskepatareil 40 raskesuurtükki).
* * * * *
Head sirvimist!
Tööriistarealt infonupu alt leiate templijäljendi teksti, ajaloolist taustainfot ja selgitusi piltide kohta.
Näituse toimkond: Koostaja Eve Aab Konsultant Ants Linnard, Postimuuseumi Sõprade Seltsi esimees Fotograaf Arp Karm Toimetaja Karin Kastehein
Kirjandus
Eesti Vabadussõda 1918–1920. I–II osa. Tallinn: Vabadussõja Ajaloo Komitee, 1937, 1939. Ajakiri Sõdur 1927 nr 44/45, 51/52. Ajakiri Merendus 1933 nr 6. Pihlak, Jaak; Strauss, Mati; Ain, Krillo. Eesti Vabadusristi kavalerid. Kirjastus: Vabadussõja Ajaloo Selts. Viljandi 2016. Hurt, Vambola; Elmar Ojaste. Eesti. Estonia. Philately & Postal History Handbook. Catalogue. Stockholm, New York: Estonian Philatelic Society, 1986. 6.
1-ne RATSAPOLK / Kirja pitser
Ratsamehed kogunesid uuesti kodumaa kaitseks ajal, kui asutati Eesti Kaitseliit. Ratsavägi sündis 11.11.1918 esmalt Kaitseliidu ratsaosakonnana. 29.11.1918 muudeti ratsaosakond ratsapolguks, mille ülemaks määrati endine Kaitseliidu ratsaosakonna ülem rittmeister Gustav Jonson. Polgus oli 149 ratsaväelast ja kaheksa hobust.
ERMERMRATSA POLK / II eskadron
Ratsapolgu 2. eskadroni ülem oli leitnant Johan Holberg.
ERMERMII RATSA POLK / IV eskadron
Ratsapolgu 4. eskadroni ülem oli leitnant Johann Erik.
ERMERM2. RATSA POLK / Kirja pitser
Jaanuaris 1919 tegi sõjaväe ülemjuhataja rittmeister Artur Stolzenile ülesandeks formeerida 2. ratsapolk asukohaga Viljandis.
ERMERMRATSA POLGU MUUSIKA KOMANDO
24.12.1918 andis kindral Johan Laidoner ratsapolgule käsu liinile sõita. Polk kogunes Narva maantee ja Epinatjevi tänava nurgal, kus asus nende staap. Orkester, mis oli tulnud täies koosseisus Estonia teatrist polku üle, liikus selle ees suure rahvahulga saatel läbi linna. Muusikakomando kapellmeister oli Karl Unt.
ERMTartu puusild
ERMRATSA POLK / Kirjapitser
Sõjaaegse ratsapolgu koosseisu kuulus staap, 4 eskadroni, kuulipildureskadron, suusk-jalgrattureskadron, tehnikakomando, desinfektsioonikomando, tööeskadron ja orkester, kokku 1343 meest ja 1143 hobust.
ERMNarva kindlus
ERM2-ne RATSA POLK / Töö Komando
Ratsapolgu majandusosakond ja töökomando, mida juhtis rittmeister Artur Stolzen, jäid detsembris 1918 ajutiselt Tallinna.
ERMAteljeefoto
ERMRATSA POLK
Marienburgi-Jakobstadti operatsiooni ajal mais 1919 oli ratsapolgu 1. eskadroni ülem leitnant Boris Jakob Leemann, 3. eskadroni ülem leitnant Aleksander Maiste, kuulipildurite eskadroni ülem leitnant Eduard Kukeinsmann ja sideülem lipnik Karl Riisikamp.
ERMERMRATSA POLK / II eskadron
Ratsapolgu eskadronis oli 120–170 meest.
ERMTartu vaade
ERM2. RATSA POLK
Mai viimastel päevadel aastal 1919 organiseeriti pealetung Marienburgist Alt-Schwaneburgile kolmes kolonnis: vasakul 1. ratsapolk, tugevdatud 1. polgu esimese pataljoni, Taani roodu ja teise patareiga, keskel Läti 1. Volmari polk ja paremal 2. ratsapolk.
ERMTartu puusild
ERMII RATSA POLK / IV eskadron
24. detsembriks 1919 oli 2., 3. ja 4. eskadron, kuulipildujate ja sidekomandode formeerimine lõpetatud. Sidekomandol oli ainult 3 telefoniaparaati ja mõni kilomeeter kaablit.
ERMERMRATSA POLKUDE TAGAVARA DIVISJON / KIRJADE JAOKS
Ratsatagavaradivisjon asus Tallinnas, kus õpetati välja ratsaväe allohvitsere.
ERMERM1-ne RATSA POOL PATAREI
Ratsapolk jõudis rindele kolme eskadronina koos staabi, kuulipildujate ja sidekomandoga, kokku 330 mõõka ja 10 kuulipildujat, toeks üks 57-mm (kahuriga) poolpatarei leitnant August Roose juhtimisel. Ratsapatarei ülem oli kapten Roose, ülema abi lipnik Lipping.
ERMERMRatsa polkude tagawara Eskadron
Postkaart on saadetud 24.02.1919, Eesti Vabariigi esimesel sünnipäeval
ERMHarjuvärava mägi Tallinnas
ERMSoomusautode Kolonne / Kirjadele
Soomusautodest valmis esimesena Estonia, mis oli lahingutes kasutusel juba detsembris 1918. Järgnesid Kalevipoeg, Toonela, Vahur, Vibuane, Tasuja ja Pärnus 6. polgu valmistatud Vanapagan. Soomusautod olid koondatud omaette rühma, mis allus soomusrongide divisjonile. Alates 14.04.1919 moodustati rühm ümber soomusautode kolonniks, ülemaks määrati alamkapten August Nieländer.
ERMERMSOOMUSAUTODE RÜHM / No 2
Aprilli lõpus 1919 kuulus soomusautode kolonni koosseisu 6 soomusautot: Estonia, Kalevipoeg, Toonela, Vahur, Vibuane ja Pisuhänd. Soomusauto Vanapagan tegutses endiselt 6. polgu koosseisus. Soomusauto Tasuja hävis Orava lahingus märtsis 1919.
ERMPihkva purustatud raudteesild 1919. aasta suvel.
ERMSOOMUSAUTO No 2 ÜLEM
6. juulist 1919 jagunes soomusautode kolonn kahte rühma, mõlemas 3 masinat. Soomusauto nr 2 kandis nime Kalevipoeg, ülemaks oli seisuga 15.04.1919 kapten Elmar Lindberg.
ERMWalk – nii kutsuti kunagi kaksiklinna Valga-Valka (Liivimaa ordu dokumentides 1266).
ERMAUTO ROODU III RÜHM
Inseneriväe organiseerimiseks loodi 21.11.1918 Inseneriväe Valitsus alamleitnant Paul Pentsoni juhatusel. Inseneriväeüksusena moodustati inseneripataljon, ülemaks määrati kapten Voldemar Riiberg. Peale sapööri-, pontooni-, helgiheitjate ja telegraafiüksuste kuulusid pataljoni koosseisu veel lennu- ja autoüksused. Inseneripataljoni autoroodu koondati kõik sõjaministeeriumi veo- ja sõiduautod.
ERMViljandi hobupostijaam
ERMAUTO ROODU II RÜHM
Inseneriväe organiseerimiseks loodi 21.11.1918 Inseneriväe Valitsus alamleitnant Paul Pentsoni juhatusel. Inseneriväeüksusena moodustati inseneripataljon, ülemaks määrati kapten Voldemar Riiberg. Peale sapööri-, pontooni-, helgiheitjate ja telegraafiüksuste kuulusid pataljoni koosseisu veel lennu- ja autoüksused.
ERMAUTO ROOD
Inseneripataljoni autoroodu koondati kõik sõjaministeeriumi veo- ja sõiduautod.
ERMTervitusi Tallinnast
ERMINSENERI BATALJONI AUTO ROOD
Vabadussõja algul puudusid rahvaväes mehaanilised liiklusvahendid, nagu veo- ja sõiduautod ning mootorrattad. Novembri keskpaiku 1919 polnud Ajutisel Valitsuselgi ainsatki sõiduautot. Autode ja mootorrataste rekvisitsioon kuulutati välja valitsuse määrusega 2.12.1918 eeldusel, et need võetakse elanikelt ajutiseks tarvitamiseks. Samas oli üksikuid kodanikke, kes andsid oma sõiduki vabatahtlikult rahvaväele.
ERMERMSuurtükipaat TAARA
Peipsi laevastikku kuulusid Vanemuine, Ahti, Tartu, Uku ja Taara. Kõik laevad olid varustatud 1–2 suurtükiga ja kuulipildujatega (kokku 8 suurtükki ja 6 kuulipildujat). Laevastiku tagalabaasiks oli Tartu, operatiivstaabiks Emajõe suudmes asuv Praaga küla. Suurtükipaat Taara komandör oli mitšman Jaan Riis, meeskond oli 32-liikmeline, sh 3 ohvitseri.
ERMToomkiriku varemed Tartus
ERM4. LIIKUWA PARGI KOMANDANT
22.08.1919 nimetati soomusrongide divisjon diviisiks, ülemana jätkas alampolkovnik Karl Parts. Juba 10 päeva varem, 12. augustil oli divisjoni juures väekoondise varustamiseks laskemoonaga formeeritud jalaväediviisi eeskujul liikuv park nr. 4. Soomusrongide diviisi väeosad töötasid selle jalaväediviisi käsutuses, kelle piirkonnas nad tegutsesid.
ERMERM
1. Kindluse Raske Suurtükiwäe Diwisjon
2. diviisi koosseisu kuulusid 1919. aasta augusti lõpus 5., 6. ja 7. jalaväepolk, 1. ratsapolk, Sakala partisanide pataljon, Katšanovi pataljon ja Scouts-pataljon, peale selle 2. suurtükiväepolk, 1. kindluse raskesuurtükiväe divisjon ja tagalaasutused. 1. Kindluse raskesuurtükiväe divisjoni ülem oli alamkapten Eduard-Voldemar Aindt.
ERMERM
Kindluse Raske suurtükiwäe Diwisjoni Ülem
Suurtükiväe Valitsuse juhiks määrati 21.11.1918 suurtükiväe ülem alampolkovnik Martin Terras, tema abiks lipnik Georg Kirschbaumi.
Raske Suurtükiväe divisjoni nimetati augustis 1919 ümber kindluse patareiks (patareid 5, 6, 7, 8, 9 ja 10).
ERMERMKindluse Raske Suurtükiwäe Diwisjoni Majanduse Ülem
Kindluse Raske Suurtükiväe divisjoni majandusülem oli sõjaväeametnik Moks.
ERMERM2.Kindluse Raske Suurtükiwäe Diwis. 3. Batarei
Raskesuurtükiväe divisjoni 3. patarei hoidis veebruaris 1919 tule all Narva-Jamburgi maanteed.
ERMNarva kosk
ERM2. Kindluse Raske Suurtükiwäe Diwis. 1 batarei
Sõjavägede ülemjuhataja korraldusel formeeriti jaanuaris 1919 Narva kaitseks 2. kindluse raskesuurtükiväe divisjon alamkapten Georg Vesteli juhtimisel.
ERM2. Kindluse Raske Suurtükiwäe Diwis. 1 batarei
Kindluse suurtükiväe divisjoni 1. patarei jõudis Narva 1.02.1919. Patarei ülemaks ja esialgu ainsaks ohvitseriks oli alamkapten Paul-Ferdinand Mühlverk, hiljem määrati tema abiks leitnant Kerson.
ERM2-ne Kindluse Raske Suurtükiwäe Diwisjon
Divisjoni koosseisus oli 9 patareid, divisjoni numeratsioonis 1–9. Hiljem nimetati ümber kindluse patareiks.
ERMAsutav Kogu tegutses Eesti rahvaesinduse ja seadusandliku võimuna 23. aprillist 1919 kuni 20. detsembrini 1920. Kogu ülesanne oli luua Eesti riigile alus, võtta vastu põhiseadus ja -seadus. Asutav Kogu tuli esimest korda kokku Estonia kontserdisaalis 1919. aasta 23. aprillil, esimeheks valiti sotsiaaldemokraat August Rei.
ERMKindluse batarei No 6 Ülem 2. Kindluse Raske Suurtükiwäe Diwis. 2. Batarei
Kindluse patarei nr 6 jõudis 23.06.1919 Auvere jaama. Patarei ülemaks ja ainsaks ohvitseriks oli alamleitnant Mägi. Raskesuurtükiväe divisjoni 2. patarei ülem oli leitnant Georg Rasumov.
ERMERM2. Kindluse Raske Suurtükiwäe Diwis 3. Batarei
Raske suurtükiväe divisjoni 3. patarei 2. rühm sõitis 14.01.191 koos Tallinna Kaitsepataljoniga Lõuna rindele. 28.01.1919 saadeti rühm Narva rindele – see oli esimene raskepatarei Viru rindel.
ERMERMKindluse Raske patarei No 1 Ülem
Raskesuurtükiväe divisjoni patarei nr 1 ülem oli alampolkovnik Paul-Ferdinand Mühlverk.
ERMERM2-se Kindluse Raske Suurtükiwäe divisjon 4. Batarei
Raskesuurtükiväe divisjoni 4. patarei jõudis 9.04.1919 Vaivara jaama patarei ülema lipnik August Aron. Patarei oli võrdlemisi hästi varustatud: meeskonnas oli 77 sõdurit, kellel oli kasutada 60 Jaapani vintpüssi ja 12 hobust. Patarei asus positsioonile Narva-Jõesuu parki.
ERMERM57 m./m. poolbatarei
I ratsapolk jõudis rindele 26.12.1918 kolme eskadroniga koos staabi, kuulipildujate ja sidekomandoga (kokku 330 mõõka, 10 kuulipildujat, toeks 57-mm poolpatareiga leitnant August Roose juhtimisel.
ERMERMKindluse patarei No 13 Ülem
Kindluse patarei nr 13 oli määratud Narva linna kaitseks.
