Jätkame Eesti Vabadussõja postiajaloo kogu sirvimist.
Sajandivanuste sündmuste juurde juhatavad seekord kaks katkendit kõnekatest mälestustest.
„… 1919. a. jaanuari algul seadsime sõbraga sammud Tartu maanteel asuva rahvaväe ülema kantselei poole, kus toimus vabatahtlike vastuvõtt. Meid juhatati ühe kirjutaja juurde.
„Kas tahate vabatahtlikult astuda sõjaväeteenistusse,“ päriti meilt. „Seda küll,“ vastasime justkui ühest suust. „Kui vanad olete?“ „Kuusteist.“ „Siis ei saa teid ilma vanemate loata vastu võtta. Peate tooma politsei tunnistuse, et vanemad on päri teie sõjaväkke astumisega.“
See oli meile vast lopsukas. Teadsin ette, et minu kodus on pisarad paratamatud. Püüdsin ema veenda sellega, et erakordselt raskel ajal on hinnatavad ka poisikeste võimed, paljud teised lähevad ja kuidas mina siis neist maha jään. Ka see mõjus kaasa, et minuga ligi aasta vanem sõber kaasa tuleb. Kui ühes jäi ema kindlaks: tema lubab minna vaid suurtükiväkke, kus tema kuulmist mööda ei olevat teenistus nii ohtlik. Nii jäigi, kuigi olime kavatsenud sõbraga oma sõjamehe karjääri alustada soomusrongil.
Politseijaoskonnas läks asi libedasti. Seal kirjutati valmis tunnistus, et vanemate poolt lubatud vabatahtlikuna sõjaväeteenistusse astumine. Pärast formaalsuste täitmist anti meile kaasa saatekirjad 2. suurtükiväepolgu 1. patarei ülema juurde ilmumiseks.“
(R. Sõerd. Koolipingilt suurtükiväelaseks. – Vabadussõja Tähistel nr 2, 1940)
* * * * *
„Detsembrikuu alguses kees palavikuline tegevus Sõjaministeeriumis ja Peastaabis. Käidi sõlmimas lepinguid ja küsimas nõu mitmesuguste partisan- ja lööksalkade formeerimise asjus. Keset sellist palavikulist askeldamist viidi Sõjaministeeriumisse mingisugune väike paberitükike, kuhu pliiatsiga oli kirjutatud umbes järgmist: „Olen Ameerika kodanik, Ameerika mereväe kapten, olen lõpetanud instituudid (järgneb kolm inglise keelset nime). Mõistan ümber käia suurtükiga, püssiga, revolvriga ja mõõgaga. Olen valmis ülal pidama üht kompaniid sõjaväge täitsa omal kulul Eesti Asutava Kogu ja temale järgneva valitsuse kaitseks kuni sõja lõpuni. Henry C. Reissar.“
Alguses ei pööratud nimetatud kirjale Sõjaministeeriumis kuigi suurt tähelepanu ja kiri kadus kausta teiste paberite vahele. Paari nädala pärast, detsembri keskpaigas, ilmus Sõjaministeeriumi tüse, keskmise kasvuga, natuke juba hallide juustega, energiliste näojoontega ja kavalate sinisilmadega mees, kes ennast esitles Henry Reissarina. Läbirääkimiste tulemusena tehti Reissarile ettepanek esineda kirjaliku ettepanekuga oma lähimate tingimuste suhtes. Kolme päeva pärast sõlmiti leping Sõjaministeeriumi ja kapten Reissari vahel.
Mõned väljavõtted Sõjaministri abi Jürine 17.12.1918 allkirjastatud lepingust: Härra kapten Reissar formeerib omal kulul ühe roodu sõjaväge, kes Eesti sõjaväe ülema komando all seisab. Kapten Reissar annab omalt poolt prii ülalpidamise ja maksab palga. Kõige muu eest kannab hoolt sõjaväe valitsus. Rood seisab kapten Reissari komando all iseseisva rooduna. Rood kannab nime „Eesti Scout“.
* * * * * Näituse kolmas osa toob vaatajateni postitemplid, mis olid kasutusel kooliõpilaste pataljonide, Eesti Kaitseliidu, Rahvaväe, saarte komandantuuride, Peipsi laevastiku, Kalevlaste Maleva, Scouts-rügemendi, Rannavalve, Side ja Päästejaamade Valitsuse erinevates väeüksustes.
Head vaatamist!
Tööriistade realt infonupu alt leiab templijäljendi teksti (kursiivis), ajaloolist taustainfot ja selgitusi piltide kohta.
Näituse toimkond Koostaja: Eve Aab Konsultant: Ants Linnard, Postimuuseumi Sõprade Seltsi esimees Fototööd: Arp Karm Toimetaja: Ivi Tammaru
Kasutatud kirjandus
Eesti Vabadussõda 1918–1920. I–II osa. Tallinn: Vabadussõja Ajaloo Komitee, 1937, 1939.
Juhend Vabadussõja ajaloo materjalide kogumiseks. Eesti riikliku iseseisvuse võitlusajastu sündmuste kronoloogia 1917–1920. Tallinn: Vabadussõja Ajaloo Komitee, 1936.
Kaitse Kodu! Eesti Kaitseliidu häälekandja. Tallinn: Kaitseliidu Peastaap, 1928, 1938.
Merendus. Mereasjanduslik ajakiri. I aastakäik. Tallinn: Mereväe Ohvitseride Liitkogu, 1933.
Piirivalve. 1922–1932. Piirivalve Ohvitseride Kogu, 1932.
Traksmaa, August. Lühike Vabadussõja ajalugu. Tallinn: Kultuurkoondis, 1939.
Vabadussõja Tähistel, nr 27. Vastutav ja tegevtoimetaja kolonelleitnant O. Kurvits. Vabadussõja Mälestamise Komitee, 1938.
Vaga, Alfred. Viru väerind vabadussõjas. I. Tartu: Odamees – Carl Sarap, 1923.
Võting, Aarne. Scouts Rügement Vabadussõjas. Selts „Scouts-rügement“, 1936.
Tallinna Kooliõpilaste Bataljon / Kuulipildurite Komando Üle
Tallinnas moodustasid kooliõpilased Kaitseliidu juures eriüksuse, mis nimetati alates 16.12.1918 kooliõpilaste rooduks. Roodu koosseisu kasvades nimetati see 23.01.1919 ümber kooliõpilaste pataljoniks, kuhu kuulus kaks roodu. Pataljoni ülemaks määrati alamleitnant Ernst Leithammel. Pataljon allus sisekaitse- ja Kaitseliidu ülemale kindralmajor Ernst Põdderile. Aprillis 1919 kuulus pataljoni koosseisu kolm roodu, kuulipilduja- ja töökomando ning orkester. Hiljem loodi ka õppekomando.
Tallinn, vaade Kardiorust. Foto: Parikas.Tallinna Kooliõpilaste Bataljon / Kuulipildurite Komando Üle
Tallinnas moodustasid kooliõpilased Kaitseliidu juures eriüksuse, mis nimetati alates 16.12.1918 kooliõpilaste rooduks. Roodu koosseisu kasvades nimetati see 23.01.1919 ümber kooliõpilaste pataljoniks, kuhu kuulus kaks roodu. Pataljoni ülemaks määrati alamleitnant Ernst Leithammel. Pataljon allus sisekaitse- ja Kaitseliidu ülemale kindralmajor Ernst Põdderile. Aprillis 1919 kuulus pataljoni koosseisu kolm roodu, kuulipilduja- ja töökomando ning orkester. Hiljem loodi ka õppekomando.
Tallinn, vaade Kardiorust. Foto: Parikas.Tallinna Kooliõpilaste Bataljon / Kuulipildurite Komando Ülem
Kuulipildujate komando ülem oli lipnik K. Tammekand. Tallinna kooliõpilaste pataljonist käis kokku läbi ligikaudu tuhat õppursõdurit, kellest lahingutegevuses osales 300.
Tallinna kooliõpilaste pataljoni rooduülemaks määrati leitnant Hugo Lepp, kes avaldas 15.12.1918 Tallinna ajalehtedes kooliõpilastele üleskutse: kooliõpilaste roodu peavad astuma kõikide keskkoolide kolm vanemat klassi, kahe kaubanduskooli, viimase klassi kommertskooli ja kõik tehnika-, põllutöö- ja kunstikooli õpilased. Roodu kuuluvad kooliõpilased saavad prii söögi, 4 rubla päevas palka ja riided.
Rannamõisa, Tallinn.Tallinna Kooliõpilaste Bataljon / Kuulipildurite Komando Ülem
Kuulipildujate komando ülem oli lipnik K. Tammekand. Tallinna kooliõpilaste pataljonist käis kokku läbi ligikaudu tuhat õppursõdurit, kellest lahingutegevuses osales 300.
Tallinna kooliõpilaste pataljoni rooduülemaks määrati leitnant Hugo Lepp, kes avaldas 15.12.1918 Tallinna ajalehtedes kooliõpilastele üleskutse: kooliõpilaste roodu peavad astuma kõikide keskkoolide kolm vanemat klassi, kahe kaubanduskooli, viimase klassi kommertskooli ja kõik tehnika-, põllutöö- ja kunstikooli õpilased. Roodu kuuluvad kooliõpilased saavad prii söögi, 4 rubla päevas palka ja riided.
Rannamõisa, Tallinn.Tallinna Kooliõpilaste Pataljon / 4. Rood
27.12.1918 sõitsid Tallinna Eesti Kaitseliitu astunud 200 kooliõpilasest 81 vabatahtlikult Narva.
Narvast taandumisel oli suurem osa Tallinna kooliõpilasi kaotanud polguga ühenduse ja eemaldunud sellest. Umbes 25–30 õppurit olid aga jäänud polku, kus nad suuremalt osalt olid sattunud kuulipildujate komandosse.Tallinna Kooliõpilaste pataljon / Töökomando
Tallinna kooliõpilaste pataljoni koosseisus oli kolm laskurroodu, kuulipilduja- ja töökomando ning orkester. Hiljem täiendati pataljoni veel õppekomandoga.Tallinna Kooliõpilaste pataljon / Töökomando
Tallinna kooliõpilaste pataljoni koosseisus oli kolm laskurroodu, kuulipilduja- ja töökomando ning orkester. Hiljem täiendati pataljoni veel õppekomandoga.Tallinna Kooliõpilaste Bataljon / Kuulipildurite Komando Ülem
20.12.1918 asusid 80 Tallinna kooliõpilaste roodu õpilast vabatahtlikult soomusrongile nr 3 ja sõitsid rindele.
Tallinna kooliõpilased võtsid lahingutegevusest sõjatandritel vabatahtlikena osa Viru ja Lõunarindel võidelnud väeosade koosseisus. Soomusrongide dessantroodudes oli soomusrongil nr 2 nelikümmend, soomusrongil nr 3 kaheksakümmend ja Eesti Meredessantpataljonis kaheksakümmend õppursõdurit. Rohkesti teenis õppursõdureid rindel 4. jalaväepolgu koosseisus.
Miinilaev Poltava.Tallinna Kooliõpilaste Bataljon / Kuulipildurite Komando Ülem
20.12.1918 asusid 80 Tallinna kooliõpilaste roodu õpilast vabatahtlikult soomusrongile nr 3 ja sõitsid rindele.
Tallinna kooliõpilased võtsid lahingutegevusest sõjatandritel vabatahtlikena osa Viru ja Lõunarindel võidelnud väeosade koosseisus. Soomusrongide dessantroodudes oli soomusrongil nr 2 nelikümmend, soomusrongil nr 3 kaheksakümmend ja Eesti Meredessantpataljonis kaheksakümmend õppursõdurit. Rohkesti teenis õppursõdureid rindel 4. jalaväepolgu koosseisus.
Miinilaev Poltava.Kooliõpilaste Reserw-Bataljon / vapp
Vastavalt 13.05.1919 päevakäsule II diviisile tuleb alamkapten Elmar Saalil formeerida Tartu kooliõpilaste reservpataljon.
15.05.1919 Tartu kooliõpilaste reservpataljoni formeerimisel astus pataljoni ka hulk Võru kooliõpilasi.
Toomkiriku varemed, Tartu.Kooliõpilaste Reserw-Bataljon / vapp
Vastavalt 13.05.1919 päevakäsule II diviisile tuleb alamkapten Elmar Saalil formeerida Tartu kooliõpilaste reservpataljon.
15.05.1919 Tartu kooliõpilaste reservpataljoni formeerimisel astus pataljoni ka hulk Võru kooliõpilasi.
Toomkiriku varemed, Tartu.Kooliõpilaste Reserw-Bataljon / vapp
Tartu Kommertskooli õpilaste sõda algas detsembris 1918, kui linna raudteejaama ladusid kaitstes peeti rüüstajatega maha lahing. Kuu lõpul taanduti Tartust Põltsamaale ja sealt edasi Viljandisse, kus nooremleitnant Karl Einbundi (hilisem peaminister Kaarel Eenpalu) juhtimisel moodustati Kommertskooli poistest pataljoni 2. rood. Esimene tõsine lahing toimus 16. jaanuaril 1919, kui pataljon vallutas Rannu mõisa.
22.12.1918 astusid 22 Hugo Treffneri gümnaasiumi õpilast, kes olid Tartust taandunud, Kärevere mõisas vabatahtlikult leitnant Julius Kuperjanovi salka.
Toomkiriku varemed, Tartu.Kooliõpilaste Reserw-Bataljon / vapp
Tartu Kommertskooli õpilaste sõda algas detsembris 1918, kui linna raudteejaama ladusid kaitstes peeti rüüstajatega maha lahing. Kuu lõpul taanduti Tartust Põltsamaale ja sealt edasi Viljandisse, kus nooremleitnant Karl Einbundi (hilisem peaminister Kaarel Eenpalu) juhtimisel moodustati Kommertskooli poistest pataljoni 2. rood. Esimene tõsine lahing toimus 16. jaanuaril 1919, kui pataljon vallutas Rannu mõisa.
22.12.1918 astusid 22 Hugo Treffneri gümnaasiumi õpilast, kes olid Tartust taandunud, Kärevere mõisas vabatahtlikult leitnant Julius Kuperjanovi salka.
Toomkiriku varemed, Tartu.VILJANDI KOOLIÕPILASTE PATALJON / 2 ROOD
21.07.1919 anti korraldus formeerida Viljandis asuvatest kooliõpilastest Viljandi Kooliõpilaste Pataljon, mille koosseisus oli neli roodu.
Tori kirik.VILJANDI KOOLIÕPILASTE PATALJON / 2 ROOD
21.07.1919 anti korraldus formeerida Viljandis asuvatest kooliõpilastest Viljandi Kooliõpilaste Pataljon, mille koosseisus oli neli roodu.
Tori kirik.VILJANDI KOOLIÕPILASTE PATALJON / 2 ROOD
18.06.1919 Viljandi Maakonna Eesti Kaitseliidu ülema teadaanne Viljandis viibivatele 1900. aastal ja varem sündinud kooliõpilastele ilmuda hiljemalt 7. juunil Viljandi Maakonna Kaitseliitu.VILJANDI KOOLIÕPILASTE PATALJON / 2 ROOD
18.06.1919 Viljandi Maakonna Eesti Kaitseliidu ülema teadaanne Viljandis viibivatele 1900. aastal ja varem sündinud kooliõpilastele ilmuda hiljemalt 7. juunil Viljandi Maakonna Kaitseliitu.Viljandi Kooliõpilaste Pataljoni / 4 rood
1.05.1919 võttis Viljandi kooliõpilaste rood osa Ruhja vallutamisest.
Mais 1919 koondati kõik Viljandi ja Pärnu maakonna kooliõpilased eriroodudesse, mis ühendati Viljandi-Pärnu kooliõpilaste pataljoniks.Viljandi Kooliõpilaste Pataljoni / 4 rood
1.05.1919 võttis Viljandi kooliõpilaste rood osa Ruhja vallutamisest.
Mais 1919 koondati kõik Viljandi ja Pärnu maakonna kooliõpilased eriroodudesse, mis ühendati Viljandi-Pärnu kooliõpilaste pataljoniks.VILJANDI KOOLIÕPILASTE PATALJON / 2 ROOD
15.07.1919 nimetati kooliõpilaste pataljonide õppur-sõdurid „juuniorideks“ ja kinnitati riietuse eritunnus – noore kuuse siluett – õlakul kandmiseks.VILJANDI KOOLIÕPILASTE PATALJON / 2 ROOD
15.07.1919 nimetati kooliõpilaste pataljonide õppur-sõdurid „juuniorideks“ ja kinnitati riietuse eritunnus – noore kuuse siluett – õlakul kandmiseks.Viljandi Kooliõpil. Pataljon / 4as ROOD
Jaanuaris 1919 astus Viljandis skautide salka 50 õpilase ümber, kes läksid kohe rindele ja võtsid osa Karksi-Nuia vallutamisest. Need õpilased tegid skautidega kaasa kõik selle väeosa kevadtalvised lahingud. Teine rühm Viljandi kooliõpilasi, arvult 40 ümber, läks Kaitseliidust Viljandi kaitsepataljoni ja asus rindele Tarvastu-Mustla piirkonnas.
Toompea, Tallinn. Foto: Parikas.Viljandi Kooliõpil. Pataljon / 4as ROOD
Jaanuaris 1919 astus Viljandis skautide salka 50 õpilase ümber, kes läksid kohe rindele ja võtsid osa Karksi-Nuia vallutamisest. Need õpilased tegid skautidega kaasa kõik selle väeosa kevadtalvised lahingud. Teine rühm Viljandi kooliõpilasi, arvult 40 ümber, läks Kaitseliidust Viljandi kaitsepataljoni ja asus rindele Tarvastu-Mustla piirkonnas.
Toompea, Tallinn. Foto: Parikas.Eesti Kaitse Liidu Ülem V Baltiski Osak. / Harjumaa
11.11.1918 otsustas Ajutine Valitsus okupatsiooniaegse Omakaitse laiali saata ja anda maa kaitsmise Eesti Kaitseliidu kätte, kes allub sõjaministrile.
11.11.1918 nimetas Eesti Kaitseliidu ülem maakondade Kaitseliidu ülemad.
Foto Adamson-Ericu ateljeest.Eesti Kaitse Liidu Ülem V Baltiski Osak. / Harjumaa
11.11.1918 otsustas Ajutine Valitsus okupatsiooniaegse Omakaitse laiali saata ja anda maa kaitsmise Eesti Kaitseliidu kätte, kes allub sõjaministrile.
11.11.1918 nimetas Eesti Kaitseliidu ülem maakondade Kaitseliidu ülemad.
Foto Adamson-Ericu ateljeest.Walga maakonna Rahwawäe ja Kaitse Liidu Ülem / E. W.
Valga maakonna Rahvaväe ja Kaitseliidu ülem oli alamkapten Leonard Pallon.Walga maakonna Rahwawäe ja Kaitse Liidu Ülem / E. W.
Valga maakonna Rahvaväe ja Kaitseliidu ülem oli alamkapten Leonard Pallon.Tartu Maa Eesti Kaitse Liidu VII jaosk.
11.11.1918 pani kindralmajor Ernst Põdderi välja antud käskkiri aluse üle-eestilise Kaitseliidu loomisele. 16.11.1918 määrati alampolkovnik Ants Kurvits Tartu linna ja maakonna Kaitseliidu ülemaks.Tartu Maa Eesti Kaitse Liidu VII jaosk.
11.11.1918 pani kindralmajor Ernst Põdderi välja antud käskkiri aluse üle-eestilise Kaitseliidu loomisele. 16.11.1918 määrati alampolkovnik Ants Kurvits Tartu linna ja maakonna Kaitseliidu ülemaks.Wõru maakonna Rahwawäe ja Kaitse-Liidu Ülem / E. W.
Võru maakonna Rahvavägi ja Kaitseliit loodi 18.11.1918, esimeseks ülemaks oli alamkapten Friedrich Veermann, kes langes lahingus 23.03.1919.Wõru maakonna Rahwawäe ja Kaitse-Liidu Ülem / E. W.
Võru maakonna Rahvavägi ja Kaitseliit loodi 18.11.1918, esimeseks ülemaks oli alamkapten Friedrich Veermann, kes langes lahingus 23.03.1919.Läänemaakonna Rahwawäelaste Registreerimise Büroo / Kirjadele
Lääne maakonna rahvaväelaste registreerimise büroo ülem oli Aleksander Brükke.EESTI RAHWAWÄE DESSANDI ROOD / vapp
Dessantide tegemiseks formeeriti Tallinnas dessantpataljon, mis tegutses merejõudude juhataja käsutuses. Dessantpataljoni koosseisus olid 1., 2. ja 3. rood.
M. Germašev. Pere rõõm.EESTI RAHWAWÄE DESSANDI ROOD / vapp
Dessantide tegemiseks formeeriti Tallinnas dessantpataljon, mis tegutses merejõudude juhataja käsutuses. Dessantpataljoni koosseisus olid 1., 2. ja 3. rood.
M. Germašev. Pere rõõm.Aegnasaare Komandant
13.11.1918 asuti Aegna saare komandantuuri formeerima. Saare ülevõtmine sakslastelt algas 17.11.1918.
14.11.–16.11.1918 oli Aegna saare komandant leitnant Moritz Mahlstein, 16.11.1918–30.07.1919 leitnant Johannes Paulson.Aegnasaare Komandant
Aegna komandantuur oli Eesti sõjaväe merekindluste territoriaalne rannakaitseüksus aastail 1918–1940. Komandantuuri koosseisu kuulusid Aegnal asunud patareid ja kitsarööpmeline raudteeliin.Aegnasaare Komandant
Aegna komandantuur oli Eesti sõjaväe merekindluste territoriaalne rannakaitseüksus aastail 1918–1940. Komandantuuri koosseisu kuulusid Aegnal asunud patareid ja kitsarööpmeline raudteeliin.NAISSAARE KOMANDANT
12.11.1918 asuti Naissaare komandantuuri formeerima. Komandandiks määratud lipnik Joosep Sild jõudis saarele 16.11.1918. J. Sild oli Naissaare komandant 12.11.1918–1.05.1929.NAISSAARE KOMANDANT
12.11.1918 asuti Naissaare komandantuuri formeerima. Komandandiks määratud lipnik Joosep Sild jõudis saarele 16.11.1918. J. Sild oli Naissaare komandant 12.11.1918–1.05.1929.NAISSAARE KOMANDANT / Kirjade jaoks
Naissaare komandantuur oli Eesti sõjaväe merekindluste territoriaalne rannakaitseüksus aastail 1918–1940. Selle koosseisu kuulusid Naissaarel asunud 4. ja 5. patarei, kitsarööpmeline raudteeliin, laod ja veduridepoo.NAISSAARE KOMANDANT / Kirjade jaoks
Naissaare komandantuur oli Eesti sõjaväe merekindluste territoriaalne rannakaitseüksus aastail 1918–1940. Selle koosseisu kuulusid Naissaarel asunud 4. ja 5. patarei, kitsarööpmeline raudteeliin, laod ja veduridepoo.SAARTE KOMANDO / komandandi
13.05.1919 allutati Tallinn ja saarte kindlused merejõudude juhatajale.SAARTE KOMANDO / komandandi
13.05.1919 allutati Tallinn ja saarte kindlused merejõudude juhatajale.MEREWÄE EKIPASH / Kirjade jaoks
1.02.1919 nimetati Mereväe Tagavararood ümber Mereväe Ekipaažiks. Asus kaubasadamas Peatolliameti hoones. 1919. aasta lõpus kolis Kopli tänavale.
Merejõud asutas sõjaminister Andres Larka 21.11.1918. Merejõudude organiseerijaks ja juhatajaks määrati kaugsõidukapten Johan Pitka.
14.03.1919 viidi Tallinna koolipoiste pataljonist mereväkke üle 49 õppurit. Nendest ja varem mereväes olnud õppuritest moodustati Mereväe Dessantpataljoni 2. rood, mille asukohaks määrati suurtükilaev Lembit. Suuremast osast roodu õppuritest said hiljem mereväeohvitserid.MEREWÄE EKIPASH / Kirjade jaoks
1.02.1919 nimetati Mereväe Tagavararood ümber Mereväe Ekipaažiks. Asus kaubasadamas Peatolliameti hoones. 1919. aasta lõpus kolis Kopli tänavale.
Merejõud asutas sõjaminister Andres Larka 21.11.1918. Merejõudude organiseerijaks ja juhatajaks määrati kaugsõidukapten Johan Pitka.
14.03.1919 viidi Tallinna koolipoiste pataljonist mereväkke üle 49 õppurit. Nendest ja varem mereväes olnud õppuritest moodustati Mereväe Dessantpataljoni 2. rood, mille asukohaks määrati suurtükilaev Lembit. Suuremast osast roodu õppuritest said hiljem mereväeohvitserid.Suurtükipaat „TAARA“ / vapp
Endine Vene laev Narodnik nimetati 1919. aasta kevadel ümber Taaraks.
Laeva komandör oli mitšman Jaan Riis.
Toomkiriku varemed, Tartu.Suurtükipaat „TAARA“ / vapp
Endine Vene laev Narodnik nimetati 1919. aasta kevadel ümber Taaraks.
Laeva komandör oli mitšman Jaan Riis.
Toomkiriku varemed, Tartu.Sõja laewastiku spetsialistide kool / vapp
Terav kaadripuudus sundis mereväe juhtkonda juba Vabadussõja algul pöörama suurt tähelepanu ohvitseride koolitamisele. 1919. aasta algul, kui jääolud muutsid meresõidu võimatuks, saatis Johan Pitka mõned noormehed Käsmu merekooli poolelijäänud õpinguid lõpetama. Samal ajal tehti esimene katse asuda ette valmistama Eesti oma mereväeohvitsere. 1919. aasta talvel tegutses paari kuu jooksul Sõjalaevastiku Eriteadlaste Kool vanemleitnant Georg Veigelini ja mitšman Evstafi (pärast eestistamist Eustaatsius) Miido juhtimisel.
Tallinna vaade.Sõja laewastiku spetsialistide kool / vapp
Terav kaadripuudus sundis mereväe juhtkonda juba Vabadussõja algul pöörama suurt tähelepanu ohvitseride koolitamisele. 1919. aasta algul, kui jääolud muutsid meresõidu võimatuks, saatis Johan Pitka mõned noormehed Käsmu merekooli poolelijäänud õpinguid lõpetama. Samal ajal tehti esimene katse asuda ette valmistama Eesti oma mereväeohvitsere. 1919. aasta talvel tegutses paari kuu jooksul Sõjalaevastiku Eriteadlaste Kool vanemleitnant Georg Veigelini ja mitšman Evstafi (pärast eestistamist Eustaatsius) Miido juhtimisel.
Tallinna vaade.Rannawalwe, Side ja Peastejaamade Walitsus / Kunda Rajoni Ülem
Merejõudude juhatajale allusid Läänemere ja Peipsi sõjalaevad, üldise juhtimise alla kuulusid ka kaubalaevastik, veeteed ja sadamad koos rannavalve ja sidega.
Pirita varemed, Tallinn.Rannawalwe, Side ja Peastejaamade Walitsus / Kunda Rajoni Ülem
Merejõudude juhatajale allusid Läänemere ja Peipsi sõjalaevad, üldise juhtimise alla kuulusid ka kaubalaevastik, veeteed ja sadamad koos rannavalve ja sidega.
Pirita varemed, Tallinn.Rannawalwe, Side ja Peastejaamade Walitsus / Pärnu Rajooni Ülem
Rannavalve, Side ja Päästejaamade Valitsus jagunes kaheksaks piiriküti pataljoniks. Pärnus oli pataljoni ülem kapten Karl Tallo.Rannawalwe, Side ja Peastejaamade Walitsus / Pärnu Rajooni Ülem
Rannavalve, Side ja Päästejaamade Valitsus jagunes kaheksaks piiriküti pataljoniks. Pärnus oli pataljoni ülem kapten Karl Tallo.Rannawalwe, Side ja Peastejaam. Side Osak. Ülema Abi / Peipsi rajon
Rannavalve, Side ja Päästejaamade Valitsust juhatas vanemleitnant Johannes Herm. Valitsus allutati ilma sideosakonnata 1919. aasta detsembris vastasutatud Piirivalve Valitsusele.Rannawalwe, Side ja Peastejaam. Side Osak. Ülema Abi / Peipsi rajon
Rannavalve, Side ja Päästejaamade Valitsust juhatas vanemleitnant Johannes Herm. Valitsus allutati ilma sideosakonnata 1919. aasta detsembris vastasutatud Piirivalve Valitsusele.Rannawalwe, Side ja Peastejaamade Walitsus / Kirjade jaoks
Piirivalve Peavalitsus allus kuni 1.01.1919 Kaitseliidu vanematekogule, siis anti Rahaministeeriumi võimkonda, kuid viimasel tekkis raskusi organisatsiooni varustamisega. Seetõttu korraldati piirivalve ümber ja 1.02.1919 asutas Merejõudude juhataja admiral Johan Pitka uue Rannavalve, Side ja Päästejaamade Valitsuse. Ülemaks määrati mereväeleitnant Johannes Herm, rannavalveosakonna ülemaks staabikapten Ferdinand Tõnso, sideosakonna ülemaks kaugesõidukapten Johannes Loosberg, päästejaamade osakonna ülemaks asekapten Rudolf Schiller ja vahilaevade ning paatide korraldajaks insener Horstman. Selle asutuse alla kuulusid mererand ja Peipsi rand.Rannawalwe, Side ja Peastejaamade Walitsus / Kirjade jaoks
Piirivalve Peavalitsus allus kuni 1.01.1919 Kaitseliidu vanematekogule, siis anti Rahaministeeriumi võimkonda, kuid viimasel tekkis raskusi organisatsiooni varustamisega. Seetõttu korraldati piirivalve ümber ja 1.02.1919 asutas Merejõudude juhataja admiral Johan Pitka uue Rannavalve, Side ja Päästejaamade Valitsuse. Ülemaks määrati mereväeleitnant Johannes Herm, rannavalveosakonna ülemaks staabikapten Ferdinand Tõnso, sideosakonna ülemaks kaugesõidukapten Johannes Loosberg, päästejaamade osakonna ülemaks asekapten Rudolf Schiller ja vahilaevade ning paatide korraldajaks insener Horstman. Selle asutuse alla kuulusid mererand ja Peipsi rand.Rannawalwe, Side ja Peastejaamade Walitsus / Hungerburgi Rajoni Ülem
23.12.1919 kinnitati Piirivalve Valitsuse koosseis. Rannavalve, Side ja Päästejaamade Valitsus likvideeriti, sideosakond viidi üle Merejõudude Staabi ülema alluvusse.
(Hungerburg on praegune Narva-Jõesuu.)Rannawalwe, Side ja Peastejaamade Walitsus / Hungerburgi Rajoni Ülem
23.12.1919 kinnitati Piirivalve Valitsuse koosseis. Rannavalve, Side ja Päästejaamade Valitsus likvideeriti, sideosakond viidi üle Merejõudude Staabi ülema alluvusse.
(Hungerburg on praegune Narva-Jõesuu.)Peipsi laevastiku diwisioni Ülem / vapp
31.01.1919 moodustati merejõudude juhataja korraldusega Peipsi laevastiku divisjon, mille ülemaks määrati endine Vanemuise komandör mitšman Aleksander Vunk.Peipsi laevastiku diwisioni Ülem / vapp
31.01.1919 moodustati merejõudude juhataja korraldusega Peipsi laevastiku divisjon, mille ülemaks määrati endine Vanemuise komandör mitšman Aleksander Vunk.Peipsi laevastiku diwision / Kirjade jaoks
Peipsi laevastiku staap asus Tartus. Merejõudude juhataja käsutuses töötas 1919 . aasta veebruaris kokku 3327 inimest, neist laevadel 1491.Peipsi laevastiku diwision / Kirjade jaoks
Peipsi laevastiku staap asus Tartus. Merejõudude juhataja käsutuses töötas 1919 . aasta veebruaris kokku 3327 inimest, neist laevadel 1491.Peipsi laewastiku diwisioni Ülem / vapp
Nooremleitnant A. Vunk oli Peipsi laevastiku divisjoni ülem 29.01.–13.06.1919. Merejõudude juhataja korraldusel liideti juunis 1919 Peipsi laevastiku divisjoni ülema ja divisjoni staabi ülema ametikoht. 10.09.191 asutas Merejõudude juhataja uuesti Peipsi laevastiku divisjoni ülema koha ja määras divisjoni ülemaks mitšman August Maandi.Peipsi laewastiku diwisioni Ülem / vapp
Nooremleitnant A. Vunk oli Peipsi laevastiku divisjoni ülem 29.01.–13.06.1919. Merejõudude juhataja korraldusel liideti juunis 1919 Peipsi laevastiku divisjoni ülema ja divisjoni staabi ülema ametikoht. 10.09.191 asutas Merejõudude juhataja uuesti Peipsi laevastiku divisjoni ülema koha ja määras divisjoni ülemaks mitšman August Maandi.Peipsi Rannakaitse Bataljon / 6 rood
3.04. 1919 andis sõjaväe ülemjuhataja käsu formeerida 2. diviisi piirkonnas Peipsi Rannakaitsepataljon.
Vaade Kivisillale, Tartu.Peipsi Rannakaitse Bataljon / 6 rood
3.04. 1919 andis sõjaväe ülemjuhataja käsu formeerida 2. diviisi piirkonnas Peipsi Rannakaitsepataljon.
Vaade Kivisillale, Tartu.Ranna batarei No 6 Komander / Kirjade jaoks
1920. aasta jaanuaris määrati rannapatarei nr 6 ülemaks Karl Aleksander Freimann.Ranna batarei No 6 Komander / Kirjade jaoks
1920. aasta jaanuaris määrati rannapatarei nr 6 ülemaks Karl Aleksander Freimann.Ranna batarei No 6 Komander
10.10.1919 alustati Suurupi komandantuuri (esialgse nimetusega Rannapatarei nr 6) formeerimist.
Foto: Karl Noormägi Brom-pildi tööstus Narvas.Ranna batarei No 6 Komander
10.10.1919 alustati Suurupi komandantuuri (esialgse nimetusega Rannapatarei nr 6) formeerimist.
Foto: Karl Noormägi Brom-pildi tööstus Narvas.Ranna batarei No 8 Komander
Vabadussõja ajal kuulusid merejõudude juhataja alla merejõudude staap, Läänemere laevastiku divisjon, Peipsi laevastiku divisjon, traalerite divisjon, rannavalve, side ja päästejaamade valitsus, sadamate valitsus, hüdrograafia, lootside ja tuletornide valitsus, mereside osakond, uppunud varanduste pääste osakond, rannapatareide osakond ning piirivalve ujuvate abinõude osakond, sadamatehased, mereobservatoorium, mereväe ekipaaž, 7. piiriküti pataljon ning mitmed majandusasutused.
Ristleja Oleg.Ranna batarei No 8 Komander
Vabadussõja ajal kuulusid merejõudude juhataja alla merejõudude staap, Läänemere laevastiku divisjon, Peipsi laevastiku divisjon, traalerite divisjon, rannavalve, side ja päästejaamade valitsus, sadamate valitsus, hüdrograafia, lootside ja tuletornide valitsus, mereside osakond, uppunud varanduste pääste osakond, rannapatareide osakond ning piirivalve ujuvate abinõude osakond, sadamatehased, mereobservatoorium, mereväe ekipaaž, 7. piiriküti pataljon ning mitmed majandusasutused.
Ristleja Oleg.2-ne Piiriküti pataljon / Kirjadele
Piirivalve Valitsusele allus kaheksa piiriküti pataljoni, mis jagunesid roodudeks, roodud kordoniteks. 2. piiriküti pataljon asus Petseris, ülemaks kapten Alfred Nestra.2-ne Piiriküti pataljon / Kirjadele
Piirivalve Valitsusele allus kaheksa piiriküti pataljoni, mis jagunesid roodudeks, roodud kordoniteks. 2. piiriküti pataljon asus Petseris, ülemaks kapten Alfred Nestra.3-as Piiriküti pataljon / Kirjade jaoks
3. piiriküti pataljon asus Pärnus, ülemaks kapten Karl Tallo, hiljem kapten Adolf Aalberg.3-as Piiriküti pataljon / Kirjade jaoks
3. piiriküti pataljon asus Pärnus, ülemaks kapten Karl Tallo, hiljem kapten Adolf Aalberg.4 Piiriküti pataljon / 2 ROOD
4. piiriküti pataljon asus Valgas, ülemaks kapten Adolf Johanson.4 Piiriküti pataljon / 2 ROOD
4. piiriküti pataljon asus Valgas, ülemaks kapten Adolf Johanson.5. PIIRIKÜTI BATALJON / Kirjade jaoks
5. piiriküti pataljon asus Tartus, ülemaks kapten Kohal.
Eksamite eel.5. PIIRIKÜTI BATALJON / Kirjade jaoks
5. piiriküti pataljon asus Tartus, ülemaks kapten Kohal.
Eksamite eel.6 PIIRIKÜTI PATALJON / 1 ROOD
6. piiriküti pataljon asus Rakveres, ülemaks kapten Villem Liiv.
Kadrioru loss.6 PIIRIKÜTI PATALJON / 1 ROOD
6. piiriküti pataljon asus Rakveres, ülemaks kapten Villem Liiv.
Kadrioru loss.6 PIIRI KÜTI PATALJON / 2 ROOD
Piiriküti pataljonid jagunesid roodudeks, roodud kordoniteks.6 PIIRI KÜTI PATALJON / 2 ROOD
Piiriküti pataljonid jagunesid roodudeks, roodud kordoniteks.6 PIIRI KÜTI PATALJON / 4 ROOD
6. piiriküti pataljon asus Rakveres, ülemaks kapten Liiv.6 PIIRI KÜTI PATALJON / 4 ROOD
6. piiriküti pataljon asus Rakveres, ülemaks kapten Liiv.6. PIIRIKÜTI BATALJON / 4 rood
6. piiriküti pataljon asus Rakveres, ülemaks kapten Liiv.6. PIIRIKÜTI BATALJON / 4 rood
6. piiriküti pataljon asus Rakveres, ülemaks kapten Liiv.6 PIIRI KÜTI PATALJON / Kirjadele
Piirivalve Valitsusele allus kaheksa piiriküti pataljoni.
6. piiriküti pataljon asus Rakveres, ülemaks kapten Liiv.6 PIIRI KÜTI PATALJON / Kirjadele
Piirivalve Valitsusele allus kaheksa piiriküti pataljoni.
6. piiriküti pataljon asus Rakveres, ülemaks kapten Liiv.7-es Piiriküti Bataljon / Kirjade jaoks
7. piiriküti pataljon asus Tallinnas, ülemaks kapten Hans Preismann.7-es Piiriküti Bataljon / Kirjade jaoks
7. piiriküti pataljon asus Tallinnas, ülemaks kapten Hans Preismann.7. Piiriküti bataljon / 1-ne ROOD
7. piiriküti pataljon asus Tallinnas, ülemaks kapten Hans Preismann.
Loksa laevatehase elling.7. Piiriküti bataljon / 1-ne ROOD
7. piiriküti pataljon asus Tallinnas, ülemaks kapten Hans Preismann.
Loksa laevatehase elling.Heinaste Piiri Kontroll punkt / Wanem Kontrolöör
Heinaste (Ainaži) asub Lätis Eesti piiri ääres Liivi lahe rannikul. Tsaariajal oli seal merekool.
21.02.1919 otsustas Eesti Ajutine Valitsus, et Heinaste kuulub Eestile. 5. juulist 1919 kuni 17. juulini 1920 asus Heinastes Eesti postkontor, kasutusel olid eestikeelsed postitemplid. Heinaste oli osaliselt eesti rahvastikuga asula ja kui 1920. aastal tõmmati Eesti ja Läti vahele piir, jäi Heinaste Lätile.1-ne PIIRIVALVE PATALJON / POSTI SAADETUS
5.11.1919 Piirivalvepataljon 1. diviisi piirkonnas nimetatakse 1. piirivalvepataljoniks.
Tervitusi Narvast. Narva vaated (Narva kindlus, Narva kosk, Narva raudteesild)1-ne PIIRIVALVE PATALJON / POSTI SAADETUS
5.11.1919 Piirivalvepataljon 1. diviisi piirkonnas nimetatakse 1. piirivalvepataljoniks.
Tervitusi Narvast. Narva vaated (Narva kindlus, Narva kosk, Narva raudteesild)3-as Piiriwalwe bataljon
1.12.1919 asutati Piirivalve Valitsus, mis allus sõjaväeringkonna ülemale.
Vaade merele, Pärnu muul.3-as Piiriwalwe bataljon
1.12.1919 asutati Piirivalve Valitsus, mis allus sõjaväeringkonna ülemale.
Vaade merele, Pärnu muul.2-se Jalawäe diwiisi Piiriwalwe Jaoskond
Eesti sõjavägede ülemjuhataja Johan Laidoneri korralduse alusel kuulus 2. diviisi tegevus- ja kaitsepiirkonda Tartu, Võru ja Petseri maakond. 24.12.1918 määrati 2. diviisi ülemaks polkovnik Viktor Puskar.
Ivan Šiškin. Mahajäetud veski.2-se Jalawäe diwiisi Piiriwalwe Jaoskond
Eesti sõjavägede ülemjuhataja Johan Laidoneri korralduse alusel kuulus 2. diviisi tegevus- ja kaitsepiirkonda Tartu, Võru ja Petseri maakond. 24.12.1918 määrati 2. diviisi ülemaks polkovnik Viktor Puskar.
Ivan Šiškin. Mahajäetud veski.KALEWLASTE MALEWA / Kirjade jaoks
16.12.1918 saab Eesti Spordiselts Kalev sõjaministrilt loa formeerida väeosa, millest sai Kalevlaste Maleva.KALEWLASTE MALEWA / Kirjade jaoks
16.12.1918 saab Eesti Spordiselts Kalev sõjaministrilt loa formeerida väeosa, millest sai Kalevlaste Maleva.KALEWLASTE MALEWA / Päälik
Kalevlaste Maleva esimeseks ülemaks ja organiseerijaks sai lipnik Leopold Tõnson. Maleva asutamiskoosolek toimus Tallinnas Estonia teatrimajas 16.12.1918.KALEWLASTE MALEWA / Peastaap
20.XII 1918 algas vabatahtlike ametlik registreerimine.KALEWLASTE MALEWA / Peastaap
20.XII 1918 algas vabatahtlike ametlik registreerimine.KALEWLASTE MALEWA / 1-ne Pataljon
29. XII 1918 osales Kalevlaste Maleva Loksa dessandis.KALEWLASTE MALEWA / 1-ne Pataljon
29. XII 1918 osales Kalevlaste Maleva Loksa dessandis.KALEWLASTE MALEWA / Kirjade jaoks
Kalevlaste Maleva pataljon osales Vabadussõjas 38 lahingus nii Viru rindel kui ka Landeswehri sõjas. Väeosa juhtisid Vabadussõjas lipnik Leopold Tõnson ja lipnik Otto Tief.KALEWLASTE MALEWA / Kirjade jaoks
Kalevlaste Maleva pataljon osales Vabadussõjas 38 lahingus nii Viru rindel kui ka Landeswehri sõjas. Väeosa juhtisid Vabadussõjas lipnik Leopold Tõnson ja lipnik Otto Tief.KALEWLASTE MALEWA RESERV / Kirjade jaoks
Kalevlased kasutasid Vabadussõja ajal käiseembleemina E.S.S. Kalevi märki ja sinimustvalget vinklit.KALEWLASTE MALEWA RESERV / Kirjade jaoks
Kalevlased kasutasid Vabadussõja ajal käiseembleemina E.S.S. Kalevi märki ja sinimustvalget vinklit.RÜGEMENDI SIDE KOMANDO ÜLEM / EESTI SCOUTS
1.07.1919 määrati sidekomando ülema abiks junkur Agapi Muchel, alates 15.08.1919 oli ta sidekomando ülem ja 25.11.1919 sidekomando ülema abi.
25.11.1919 määrati rügemendi sidekomando ülemaks lipnik August Tiltinis-Lavzevitš.
Vassili Perov. Poja haual.RÜGEMENDI SIDE KOMANDO ÜLEM / EESTI SCOUTS
1.07.1919 määrati sidekomando ülema abiks junkur Agapi Muchel, alates 15.08.1919 oli ta sidekomando ülem ja 25.11.1919 sidekomando ülema abi.
25.11.1919 määrati rügemendi sidekomando ülemaks lipnik August Tiltinis-Lavzevitš.
Vassili Perov. Poja haual.TAGAWARA BATALJONI ÜLEM / Escouts Wäeosa
4.07.1919 anti Scouts Tagavara Rood Tagavaravägede ülema käsutusse.TAGAWARA BATALJONI ÜLEM / Escouts Wäeosa
4.07.1919 anti Scouts Tagavara Rood Tagavaravägede ülema käsutusse.Scouts üksik jalaväe pataljon.
15.08.1919 asus alampolkovnik Adolf Aalberg skaute juhtima. Jõudnud rindele, hakkas ta täitma sõjaväe ülemjuhataja käsku formeerida pataljon ümber hariliku üksiku jalaväepataljoni statuudi järgi. Pataljon hakkas ametlikult kandma nime Scouts-pataljon endise Scouts-rügemendi asemel. Samuti hakati kasutama Eesti rahvaväes kehtivaid aukraade. (Erakogu)NARWA KAITSE BATALJON / Saadetuste tempel
19.11.1918 arutas Ajutine Valitsus Narva kaitsmise küsimust.
28.11.1918 kuulutas Ajutine Valitsus välja sõjaseaduse Virumaal ja Narva linnas.
Kaitsepataljon asus Jaani kindluse kasarmus, töökomando Vestervalli tn 26, ohvitserid linna haigla barakkides Sepa tn 30, 32, 34 ja 36.NARWA KAITSE BATALJON / Saadetuste tempel
19.11.1918 arutas Ajutine Valitsus Narva kaitsmise küsimust.
28.11.1918 kuulutas Ajutine Valitsus välja sõjaseaduse Virumaal ja Narva linnas.
Kaitsepataljon asus Jaani kindluse kasarmus, töökomando Vestervalli tn 26, ohvitserid linna haigla barakkides Sepa tn 30, 32, 34 ja 36.NARWA LINNA KOMANDATUR / KIRJADE JAOKS
Komandantuur asus Hermanni kindluses staabi majas.
22.11.1918 toimus esimene Vene vägede kallaletung Narvale.
Peeter I maja, Narva.NARWA LINNA KOMANDATUR / KIRJADE JAOKS
Komandantuur asus Hermanni kindluses staabi majas.
22.11.1918 toimus esimene Vene vägede kallaletung Narvale.
Peeter I maja, Narva.NARWA LINNA KOMANDATUR / KIRJADE JAOKS
Kaitseminister Jaan Tõnissoni käskkirjas 17.01.1919 seisab: „Narva jõudes saate teie (alampolkovnik Nikolai Reek) nimetatud Narva linna komandandiks.“NARWA LINNA KOMANDATUR / KIRJADE JAOKS
Kaitseminister Jaan Tõnissoni käskkirjas 17.01.1919 seisab: „Narva jõudes saate teie (alampolkovnik Nikolai Reek) nimetatud Narva linna komandandiks.“Narwa Linna Komandantur
19.01.1919 vabastati Narva.Narwa Linna Komandantur
