Jätkame Eesti Vabadussõja postiajaloo kogu sirvimist.
Sõjapidamise aineliseks toetamiseks tekkis riiklike ja omavalitsusasutuste kõrval aja jooksul ka ühiskondlikke organisatsioone. Eestis tegutses Vabadussõja ajal abiorganisatsioon Ühistöö, mis kutsuti ellu, et tsiviilisikud saaksid omalt poolt vabatahtlikult toetada vabadusvõitlust. Selle asutajaks ja juhiks sai Voldemar Päts. Ühistöö asutamiskoosolek toimus 8. detsembril 1918 Tallinnas ja organisatsioon levis oma osakondade kaudu kiirelt üle maa.
Ühistöö tegevuse arenedes eraldati sealt hiljem haavatutele ja haigetele abi andmise, tegeva sõjaväe toetamise ja sõjapõgenike ning sõjavangide toetamise osakond. Neist moodustati valitsuse otsusega 18. jaanuaril 1919 iseseisev organisatsioon – Eesti Punane Rist, mis esialgu allus Sõjaväe Tervishoiu Valitsuse ülemale.
Eesti Sõjaväe Tervishoiu Valitsuse ülemaks määrati 8. aprillil 1919 Eesti sõjameditsiini rajaja dr Arthur-Aleksander Lossmann. Arsti kutse omandas Lossmann Peterburi Keiserlikus Sõjameditsiini Akadeemias, mille lõpetas 1904. aastal.
24. veebruaril 1919 kinnitas Ajutine Valitsus Eesti Punase Risti põhikirja. Seltsi presidendiks valiti I diviisi arst Hans Leesment. Sõjaväe tervishoiusüsteem Vabadussõjas pidi tagama 100 000-mehelise armee meditsiinilise teenindamise. Sinna kuulusid 27 haiglat kokku 8000 voodikohaga ning väeosade ja diviiside meditsiiniteenistused vahetu abi andmiseks rindel. Haavatuid paigutati ravile ka Punase Risti ja omavalitsuste haiglatesse, samuti erahaiglatesse.
Diviiside juurde loodi nakkushaiguste vastu võitlemise salgad. Evakueerimiseks töötas raudteedel 46 sanitaarvagunit. Sõjaväel oli Vabadussõja jooksul haavatute ja haigete sõdurite paigutamiseks 49 raviasutust, peale nende veel välisriikide nagu Taani ja Soome omad. Sõjaväe juhatusele allus seitse sõjaväehaiglat (kolm Tallinnas, kolm Tartus, üks Viljandis), kolm sidumissalka ja kolm „külgehakkavate haiguste vastu võitlevat lendsalka“ (üks iga diviisi juures), mis tegutsesid haiglatena, üks soomusrongide diviisi haigla, kolm sõjavangide haiglat (Rahumäel, Allikul ja Tartus), kaks sanatooriumi haavatute järelraviks Kuressaares ja Haapsalus ning üks evakuatsiooni- ja karantiinipunkt Tartus. Lisaks nendele raviti haigeid ja haavatuid sõdurid veel kümnes linnahaiglas – kahes Tallinna haiglas, Tartus, Valgas, Võrus, Haapsalus, Paides, Pärnus ja Viljandis. Punase Risti haiglaid oli üheksa (kolm Tartus ja üks Valgas, Võrus, Haapsalus, Paides, Pärnus, Viljandis), samuti oli Punase Risti sanatoorium Imastul. Veel raviti sõdureid kahes Tallinna ja kahes Tartu erakliinikus ning viies Tartu ülikooli kliinikus. Lisaks oli Sõjaväe Tervishoiu Valitsusel 500 voodikohta haigetele vangidele laagrite haiglates, haavatud vange raviti sõjaväehaiglates.
Vabadussõja vältel oli sõjaväe tervishoiusüsteemis 250 arsti, 60 proviisorit, üle 300 meditsiiniõe, ligi 700 velskrit ja mitu tuhat sanitari. Paljud staažikad arstid asusid vabatahtlikult sõjaväe teenistusse. Nende hulgas oli ka Lydia Koidula vend Eugen Jannsen, kes 70-aastasena juhatas silmahaiguste osakonda Tallinna I sõjaväehaiglas. Ulatuslikku materiaalset abi andsid USA, Taani ja Rootsi Punase Risti organisatsioonid. Eriti märkimisväärne oli Ameerika Punase Risti abi, selle korraldamiseks loodi Tallinnas Ameerika Punase Risti osakond.
Näituse teises osas on välja pandud postitemplite jäljendid, mis olid kasutusel 4., 5., 6., 7., 8. ja 9. jalaväepolgu erinevates väeosades ja tervishoiuasutustes.
Head vaatamist!
Tööriistade realt infonupu alt leiab templijäljendi teksti (kursiivis), ajaloolist taustainfot ja selgitusi piltide kohta.
Näituse toimkond Koostaja: Eve Aab Konsultant: Ants Linnard, Postimuuseumi Sõprade Seltsi esimees Fototööd: Arp Karm Toimetaja: Ivi Tammaru
Kasutatud kirjandus
Eesti Rahvaväe 9. jalaväe polk, 16. jaanuarist 1919 –1. jaanuarini 1921. Tallinn: Kool, 1922.
Eesti Vabadussõda 1918–1920. I–II osa. Vabadussõja Ajaloo Komitee populaarteaduslik väljaanne. Tallinn: Vabadussõja Ajaloo Komitee, 1937, 1939.
Eesti Wabaduse Sõda XI. 1918 – II. 1920. Terwishoidline osa. Tallinn: Sõjaväe Tervishoiu Valitsus, 1921.
Juhend Vabadussõja ajaloo materjalide kogumiseks. Eesti riikliku iseseisvuse võitlusajastu sündmuste kronoloogia 1917–1920. Tallinn: Vabadussõja Ajaloo Komitee, 1936.
Mälestused iseseisvuse võitluspäevilt.II köide. Vabadussõda 1918–1920. Tallinn: Eesti Ajakirjanikkude Liit, Rahvaülikool. 1930.
Traksmaa, August. Lühike Vabadussõja ajalugu. Tallinn: Kultuurkoondis, 1939.
Ühistöö Eesti riigi loomisel. Koost. Ed. Laaman. Tallinn: Tallinna Õpetajate Selts, 1927.
6. jalaväepolk Vabadussõjas 1918–1920. Koost. Jaan Maide, Ernst Valdin. 6. Rahvaväe Polgu Sõjaväelaste Ühing, 1938.
Eesti Arst 2008, nr 87 (2): 149−153.
4-s Eesti Rahwawäe Polk / Posti Saadetus
4. polgu formeerimist alustati 21.11.1918 Narvas, ülemaks määrati polkovnik Aleksander Seiman.
Narva kindlus.4-s Eesti Rahwawäe Polk / Posti Saadetus
4. polgu formeerimist alustati 21.11.1918 Narvas, ülemaks määrati polkovnik Aleksander Seiman.
Narva kindlus.4-da EESTI JALAWÄE POLGU / Posti Saadetus
28.11.1918 oli 4. jalaväepolgu koosseisus 114 ohvitseri, 481 sõdurit ja Narva kaitseliidust 150 meest. Detsembris 1919 oli 4. jalaväepolk Viru rindel.4-da EESTI JALAWÄE POLGU / Posti Saadetus
28.11.1918 oli 4. jalaväepolgu koosseisus 114 ohvitseri, 481 sõdurit ja Narva kaitseliidust 150 meest. Detsembris 1919 oli 4. jalaväepolk Viru rindel.4-da EESTI RAHWAWÄE POLGU / 11 ROOD
Juulis 1919 oli 4. jalaväepolk Narva taga Ingerimaal. 4. jalaväepolgu koosseisu kuulus kolm pataljoni 12 rooduga.4-da EESTI RAHWAWÄE POLGU / 11 ROOD
Juulis 1919 oli 4. jalaväepolk Narva taga Ingerimaal. 4. jalaväepolgu koosseisu kuulus kolm pataljoni 12 rooduga.5-da Rakwere jalawäe polgu ORKESTER / lüüra
Georg Reder asutas 1918. aastal Tallinna garnisoni orkestri. Aastatel 1919–1940 oli ta Eesti kõigi väeosade orkestrite muusikainspektor. 1902. aastal lõpetas G. Reder Peterburi Konservatooriumi trompetiklassi.5-da RAKWERE JALAWÄE POLGU / Kuulipilduja Komando 15.12.1918 koondusid Rägaverre 5. jalaväepolgu ülema alampolkovnik Nikolai Reegi käsutusse järgmised väeosad: 5. polgu II pataljon ühes kuulipildurite, ratsa- ja jalamaakuulajate komandoga ning 1. ja 6. polgust saadud roodudega, kokku 675 tääki ja mõõka 13 kuulipildujaga, toetatud nelja kolmetollise ja kahe 57 mm suurtükiga.
Bad Elsteri vaade.5-da RAKWERE JALAWÄE POLGU / Kuulipilduja Komando 15.12.1918 koondusid Rägaverre 5. jalaväepolgu ülema alampolkovnik Nikolai Reegi käsutusse järgmised väeosad: 5. polgu II pataljon ühes kuulipildurite, ratsa- ja jalamaakuulajate komandoga ning 1. ja 6. polgust saadud roodudega, kokku 675 tääki ja mõõka 13 kuulipildujaga, toetatud nelja kolmetollise ja kahe 57 mm suurtükiga.
Bad Elsteri vaade.5. RAKWERE JALAWÄE POLK / II Bataljoni Kuulipildujate rood
5. jalaväe polgu II pataljoni ülem oli 15.07.1919 alamkapten August Traksmann (Traksmaa).
Petseri klooster.5. RAKWERE JALAWÄE POLK / II Bataljoni Kuulipildujate rood
5. jalaväe polgu II pataljoni ülem oli 15.07.1919 alamkapten August Traksmann (Traksmaa).
Petseri klooster.5. Rakwere jalawäe polk / Pommipildujate komando
Pataljonidele ja roodudele lisaks kuulusid 5. jalaväepolgu koosseisu jalamaakuulajate komando, kaitseliidurood, kuulipildujate komando, ratsakomando ja töörood.5. Rakwere jalawäe polk / Pommipildujate komando
Pataljonidele ja roodudele lisaks kuulusid 5. jalaväepolgu koosseisu jalamaakuulajate komando, kaitseliidurood, kuulipildujate komando, ratsakomando ja töörood.5. RAKWERE JALAWÄE POLK / III Pataljon
5. jalaväepolgu III pataljon osales 1919. aasta suvel Pihkva kaiselahingutes Nõukogude Venemaa territooriumil ja Põhja-Lätis (Pihkva lahingud).5. RAKWERE JALAWÄE POLK / III Pataljon
5. jalaväepolgu III pataljon osales 1919. aasta suvel Pihkva kaiselahingutes Nõukogude Venemaa territooriumil ja Põhja-Lätis (Pihkva lahingud).5. Rakwere jalawäe polk / 5 ROOD
5. jalaväepolk osales juulis 1919 Pihkva kaitsmisel ja langemisel.5. Rakwere jalawäe polk / Öpe komando
Irboska jaam.5. Rakwere jalawäe polk / Öpe komando
Irboska jaam.5 RAKWERE JALAWÄE POLK / 12 rood
14. aprillil 1919 jõudsid 5. jalaväepolgu osad koos 1. suurtükiväepolgu 4. patareiga Viru rindelt Piusa (Pimža) jaama.5 RAKWERE JALAWÄE POLK / 12 rood
14. aprillil 1919 jõudsid 5. jalaväepolgu osad koos 1. suurtükiväepolgu 4. patareiga Viru rindelt Piusa (Pimža) jaama.6-es jalawäe polk / ORKESTER
6. jalaväepolgu orkester loodi jaanuaris 1919, orkestrit juhatas kapellmeister Valfried Jakobson.6-da jalawäe polgu / 1. Pataljon
6. jalaväepolk formeeriti Pärnus 21.11.1918, ülemaks määrati alamkapten Johan Puskar. 1. pataljoni ülem oli alamkapten Karl Tallo.6-da jalawäe polgu / 1. Pataljon
6. jalaväepolk formeeriti Pärnus 21.11.1918, ülemaks määrati alamkapten Johan Puskar. 1. pataljoni ülem oli alamkapten Karl Tallo.6-es jalawäe polk / Side Komando
6. jalaväepolgu sidekomando esimeseks ülemaks määrati 7.12.1918 leitnant Bruno Vitas, sellel kohal oli ta kuni 20.02.1919.6-es jalawäe polk / Side Komando
6. jalaväepolgu sidekomando esimeseks ülemaks määrati 7.12.1918 leitnant Bruno Vitas, sellel kohal oli ta kuni 20.02.1919.Kiri on saadetud 6. jalaväepolgu sidekomando teenistujale 19.02.1920. 6. jalaväepolgu sidekomando ülemaks määrati 20.02.1919 leitnant Aleksander Kulbusch (Kulgver). 23.10.1919 sai ta alamkapteni auastme.
Rahvahulk Estonia teatrimaja ees Asutava Kogu avamise päeval, 23.04.1919. Foto: I. & P. Parikas Tallinnas.Kiri on saadetud 6. jalaväepolgu sidekomando teenistujale 19.02.1920. 6. jalaväepolgu sidekomando ülemaks määrati 20.02.1919 leitnant Aleksander Kulbusch (Kulgver). 23.10.1919 sai ta alamkapteni auastme.
Rahvahulk Estonia teatrimaja ees Asutava Kogu avamise päeval, 23.04.1919. Foto: I. & P. Parikas Tallinnas.6 jalawäe polk / 2 bataljon
6. jalaväepolgu 2. pataljon formeeriti 1918. aasta oktoobri lõpus Viljandis, 29.11.1918 määrati 2. pataljoni ülemaks alamkapten Verner Trossi. 25.04.1919 määrati V. Trossi III pataljoni ülemaks.
Foto Karl Noormägi Brom-pildi tööstusest Narvas.6 jalawäe polk / 2 bataljon
6. jalaväepolgu 2. pataljon formeeriti 1918. aasta oktoobri lõpus Viljandis, 29.11.1918 määrati 2. pataljoni ülemaks alamkapten Verner Trossi. 25.04.1919 määrati V. Trossi III pataljoni ülemaks.
Foto Karl Noormägi Brom-pildi tööstusest Narvas.6-es jalawäe polk / 5-es ROOD
6. jalaväepolgu 5. roodu ülemaks määrati 15.09.1919 lipnik August Männik. 5. jalaväerood formeeriti Viljandis.6-es jalawäe polk / 5-es ROOD
6. jalaväepolgu 5. roodu ülemaks määrati 15.09.1919 lipnik August Männik. 5. jalaväerood formeeriti Viljandis.6-es jalawäe polk / 8-as ROOD; * S.K.
8. jalaväerood formeeriti Viljandis. Roodu ülemaks määrati alamleitnant Hans Ingermann. Kolmnurkne tempel S.K. – Tallinna Sõjakontroll. Ajutise Valitsuse otsusega 14.01.1919 kutsuti ellu Sõjakontrollivalitsus, mis tegutses samadel alustel nagu vastav asutus endises Vene sõjaväes. Riigikontrolli ettepanekul määrati sõjaväe peakontrolöriks Aleksander Kask.
Alpi taimed.6-es jalawäe polk / 8-as ROOD; * S.K.
8. jalaväerood formeeriti Viljandis. Roodu ülemaks määrati alamleitnant Hans Ingermann. Kolmnurkne tempel S.K. – Tallinna Sõjakontroll. Ajutise Valitsuse otsusega 14.01.1919 kutsuti ellu Sõjakontrollivalitsus, mis tegutses samadel alustel nagu vastav asutus endises Vene sõjaväes. Riigikontrolli ettepanekul määrati sõjaväe peakontrolöriks Aleksander Kask.
Alpi taimed.6-es jalawäe polk / 4-as ROOD
6. jalaväepolgu 4. roodu ülemaks määrati 3.12.1918 alamkapten Jaan Lukas, 1.12.1919 määrati ta polgu majandusülemaks.
Põlenud sild Wolmari (Valmiera) jõel 1.06.1919. Hädasilda ehitatakse.6-es jalawäe polk / 4-as ROOD
6. jalaväepolgu 4. roodu ülemaks määrati 3.12.1918 alamkapten Jaan Lukas, 1.12.1919 määrati ta polgu majandusülemaks.
Põlenud sild Wolmari (Valmiera) jõel 1.06.1919. Hädasilda ehitatakse.6-da Rahwawäe polgu / 9 ROOD
6. jalaväeroodu ülememaks määrati 15.12.1918 leitnant Jaan Junker. 1.02.1919 määrati Junker 6. jalaväe polgu III pataljoni ülemaks. 10.05.1919 viidi ta üle kindralstaapi.6-da Rahwawäe polgu / 9 ROOD
6. jalaväeroodu ülememaks määrati 15.12.1918 leitnant Jaan Junker. 1.02.1919 määrati Junker 6. jalaväe polgu III pataljoni ülemaks. 10.05.1919 viidi ta üle kindralstaapi.6-es jalawäe polk / Kuulipildujate Komando
15.04.1919 määrati 6. jalaväepolgu kuulipildujate komando vanemohvitseriks lipnik Osvald Mitt. 10.09.1919 määrati ta 2. kuulipildujate roodu ülemaks, hiljem 1. kuulipildujate roodu ülemaks.
Ruhja postkontor, Läti.6-es jalawäe polk / Kuulipildujate Komando
15.04.1919 määrati 6. jalaväepolgu kuulipildujate komando vanemohvitseriks lipnik Osvald Mitt. 10.09.1919 määrati ta 2. kuulipildujate roodu ülemaks, hiljem 1. kuulipildujate roodu ülemaks.
Ruhja postkontor, Läti.6 Polgu 2 Bataljon / Töörood
Tööroodu ülemaks määrati 12.12.1919 leitnant Hans Birkenberg (Kaseste).
Läti vaade.6 Polgu 2 Bataljon / Töörood
Tööroodu ülemaks määrati 12.12.1919 leitnant Hans Birkenberg (Kaseste).
Läti vaade.6-da Rahwawäe polgu / 11. ROOD
Alates 24.11.1919 oli 6. jalaväepolgu 2. pataljoni tööroodu ülem leitnant Nikolai Jürgenson.
6. jalaväepolgu 11. rood pärast Wolmari (Valmiera) puhastamist enamlastest 8.06.1919.6-da Rahwawäe polgu / 11. ROOD
Alates 24.11.1919 oli 6. jalaväepolgu 2. pataljoni tööroodu ülem leitnant Nikolai Jürgenson.
6. jalaväepolgu 11. rood pärast Wolmari (Valmiera) puhastamist enamlastest 8.06.1919.7 jalawäe polgu / Ratsa luurajate Komando ülem; 7 jalaväe polk / Kirjade jaoks
Sõjaväe ülemjuhataja nimetas 30.01.1919 Järvamaa kaitsepataljoni ümber 7. jalaväepolguks. Polgu ülemaks määrati alampolkovnik Hendrik Vahtramäe, senine Järvamaa kaitsepataljoni ülem leitnant Konstantin Kanep nimetati polguülema abiks.7 jalawäe polgu / Ratsa luurajate Komando ülem; 7 jalaväe polk / Kirjade jaoks
Sõjaväe ülemjuhataja nimetas 30.01.1919 Järvamaa kaitsepataljoni ümber 7. jalaväepolguks. Polgu ülemaks määrati alampolkovnik Hendrik Vahtramäe, senine Järvamaa kaitsepataljoni ülem leitnant Konstantin Kanep nimetati polguülema abiks.7 jalawäe polgu / KORTERMEISTER
7. jalaväe polgu kortermeistri ladu asus Võrus Tartu tn 15.7 jalawäe polgu / KORTERMEISTER
7. jalaväe polgu kortermeistri ladu asus Võrus Tartu tn 15.8 JALAWÄE POLK / Kirjadele
8. jalaväepolk formeeriti 1.05.1919 Võrumaal, polgu ülemaks määrati ülemleitnant Otto Sternbeck. Oktoobris 1919 oli polgu koosseisus 1514 tääki ja 42 kuulipildujat.8 JALAWÄE POLK / Kirjadele
Tallinna kaitsepataljoni ja Tartu kaitsepataljoni ümbermoodustamine 8. jalaväepolguks leidis aset rindel lahingutegevuse ajal, ilma et pataljonide osi oleks selleks tagalasse tõmmatud.8 JALAWÄE POLK / Kirjadele
Tallinna kaitsepataljoni ja Tartu kaitsepataljoni ümbermoodustamine 8. jalaväepolguks leidis aset rindel lahingutegevuse ajal, ilma et pataljonide osi oleks selleks tagalasse tõmmatud.9as jalawäe polk / Posti saadetus
Pärnu kaitsepataljon formeeriti 17.05.1919 ümber 9. jalaväepolguks. Polgu ülemaks määrati senine 3. jalaväepolgu ülem kapten Johan Schmidt.9as jalawäe polk / Posti saadetus
Pärnu kaitsepataljon formeeriti 17.05.1919 ümber 9. jalaväepolguks. Polgu ülemaks määrati senine 3. jalaväepolgu ülem kapten Johan Schmidt.9da jalawäe polgu laatsaret / vapp
Päevakäsuga 22.05.1919 määrati 9. jalaväepolgu vanemarstiks dr Johannes Vares. 21.11.1918–25.01.1919 oli ta 6. jalaväepolgu nooremarst. Johannes Varese kirjanikunimi oli Barbarus.9da jalawäe polgu laatsaret / vapp
Päevakäsuga 22.05.1919 määrati 9. jalaväepolgu vanemarstiks dr Johannes Vares. 21.11.1918–25.01.1919 oli ta 6. jalaväepolgu nooremarst. Johannes Varese kirjanikunimi oli Barbarus.9-as JALAWÄE POLK / Kuulipildurite rood
Kuulipildurite roodu ülemaks määrati päevakäsuga 22.05.1919 lipnik Jüri Kibbar. Juulis 1919 saadeti 9. jalaväepolk Pärnust 13 laevaga Narva. 28.07.19 jõuti laevadega Narva-Jõesuhu. Augusti esimestel päeval paiknes polk Narvas. 9.09.1919 asus polk Jamburgi (Kingisepp) kaitsele.
Narva Kreenholmi tööliste majad.9-as JALAWÄE POLK / Kuulipildurite rood
Kuulipildurite roodu ülemaks määrati päevakäsuga 22.05.1919 lipnik Jüri Kibbar. Juulis 1919 saadeti 9. jalaväepolk Pärnust 13 laevaga Narva. 28.07.19 jõuti laevadega Narva-Jõesuhu. Augusti esimestel päeval paiknes polk Narvas. 9.09.1919 asus polk Jamburgi (Kingisepp) kaitsele.
Narva Kreenholmi tööliste majad.9as Jalawäe polk / 10-es ROOD
9. jalaväepolgu 10. roodu ülem oli alamleitnant August Tass.
Piltpostkaart Eesti sõdurist.9as Jalawäe polk / 10-es ROOD
9. jalaväepolgu 10. roodu ülem oli alamleitnant August Tass.
Piltpostkaart Eesti sõdurist.2 TAGAWARA BATALJON / JSEÄRALINE ROOD
Tagavara väeosad olid 1., 2. ja 3. diviisil, soomusrongide diviisil ja Tallinna tagavarapolgul.2 TAGAWARA BATALJON / JSEÄRALINE ROOD
Tagavara väeosad olid 1., 2. ja 3. diviisil, soomusrongide diviisil ja Tallinna tagavarapolgul.Pilt nr 449 Sõjaväe tervishoiu valitsus / vapp Eesti sõjaväe meditsiiniala korraldamiseks Vabadussõjas loodi 21.11. 1918 Sõjaväe Tervishoiuvalitsus. Dr Arthur-Aleksander Lossmann määrati 8.04.1919 Sõjaväe Tervishoiuvalitsuse ülemaks. 1904. aastal oli Lossmann lõpetanud Peterburi sõjameditsiini akadeemia.Pilt nr 449 Sõjaväe tervishoiu valitsus / vapp Eesti sõjaväe meditsiiniala korraldamiseks Vabadussõjas loodi 21.11. 1918 Sõjaväe Tervishoiuvalitsus. Dr Arthur-Aleksander Lossmann määrati 8.04.1919 Sõjaväe Tervishoiuvalitsuse ülemaks. 1904. aastal oli Lossmann lõpetanud Peterburi sõjameditsiini akadeemia.AMERICAN RED-CROSS / +
Ameerika Punase Risti peakorter asus Tallinnas Vana-Posti tänaval. Vabadussõjas korraldasid Ameerika Punase Risti ohvitserid haavatute vedu ning juhtisid rindejoone taga olevaid hospidale. Võitluses taudidega avati Ameerika Punase Risti toetusel Eesti Punase Risti poolt haiglaid, saadeti välja desinfektsiooni lendsalku, soetati desinfektsiooni sanitaarrong jne. Ulatuslikku materiaalset abi andsid USA, Taani, Rootsi Punase Risti organisatsioonid. Eriti märkimisväärne oli Ameerika Punase Risti abi, selle korraldamiseks loodi Tallinnas Ameerika Punase Risti osakond.AMERICAN RED-CROSS / +
Ameerika Punase Risti peakorter asus Tallinnas Vana-Posti tänaval. Vabadussõjas korraldasid Ameerika Punase Risti ohvitserid haavatute vedu ning juhtisid rindejoone taga olevaid hospidale. Võitluses taudidega avati Ameerika Punase Risti toetusel Eesti Punase Risti poolt haiglaid, saadeti välja desinfektsiooni lendsalku, soetati desinfektsiooni sanitaarrong jne. Ulatuslikku materiaalset abi andsid USA, Taani, Rootsi Punase Risti organisatsioonid. Eriti märkimisväärne oli Ameerika Punase Risti abi, selle korraldamiseks loodi Tallinnas Ameerika Punase Risti osakond.3 Eesti jalawäe polk Terwishoiu osakond / Kirjade jaoks
3. jalaväepolk formeeriti Võrus 22.11.–18.12.1918 vabatahtlikest. Koosseisus oli kolm arsti. Aruandes 22.11.1918 seisab väeosa arsti soovidena kirjas: „Staati suurendada, kirjutajaid määrata ambulantsi, sanitarisi ettevalmistada (polgu ambulantsi juures valmistati 80 sanitari ette), registreerimise kaardid sõdurite kohta, polgu juures desinfektsioonisalk ja kammer asutada, pesuköök, sanitaartransport, velskri määramine iseseisev, seepi rohkem, haigemajadest rutemini teateid saata väeosasse.“3 Eesti jalawäe polk Terwishoiu osakond / Kirjade jaoks
3. jalaväepolk formeeriti Võrus 22.11.–18.12.1918 vabatahtlikest. Koosseisus oli kolm arsti. Aruandes 22.11.1918 seisab väeosa arsti soovidena kirjas: „Staati suurendada, kirjutajaid määrata ambulantsi, sanitarisi ettevalmistada (polgu ambulantsi juures valmistati 80 sanitari ette), registreerimise kaardid sõdurite kohta, polgu juures desinfektsioonisalk ja kammer asutada, pesuköök, sanitaartransport, velskri määramine iseseisev, seepi rohkem, haigemajadest rutemini teateid saata väeosasse.“PÄRNU LINNA HAIGEMAJA / vapp
Linnaarst dr J. Kukke abiga korraldati ühes Pärnu abikoolimajas sõjaväe haigemaja 30 voodikohaga. Haigete transportimiseks ehitati ümber dr J. Kukke juhatuse järgi Pärnu linnas leitud veneaegsed padrunite veokaarikud (12 tk) Punase Risti vankriteks. Nendest oli suur abi haavatud sõdurite vedamisel Heinaste-Mõisaküla rindel.
Veterinaaria Instituut Tartus Vene tänaval.PÄRNU LINNA HAIGEMAJA / vapp
Linnaarst dr J. Kukke abiga korraldati ühes Pärnu abikoolimajas sõjaväe haigemaja 30 voodikohaga. Haigete transportimiseks ehitati ümber dr J. Kukke juhatuse järgi Pärnu linnas leitud veneaegsed padrunite veokaarikud (12 tk) Punase Risti vankriteks. Nendest oli suur abi haavatud sõdurite vedamisel Heinaste-Mõisaküla rindel.
Veterinaaria Instituut Tartus Vene tänaval.Haapsalu Sõjawäe Sanatorium / vapp
Sõjaväe Tervishoiu Valitsus avas Haapsalus ja Kuressaares sõjaväelastele mudaga ravimise sanatooriumid. Mudaravi määras komisjon. 1919. aasta suvehooajal oli Haapsalus ravil 178 sõdurit, nendest 155 haavatut ja 23 haiget.E.S.M. Warustuse Walitsuse Woori Ülem / vapp
Rahvaväe varustamise korraldamiseks moodustati 21.11.1918 eriorgan – Varustusevalitsus, kelle juhiks määrati polkovnik Rudolf Reiman. Varustusvalitsus allus esialgu Peastaabi ülemale, hiljem ülemjuhatajale. Sõja alguses oli Varustusevalitsuses 69 töötajat, neist ohvitsere ja sõjaväeametnikke 38. Varustusvalitsuse koosseisu kuulusid tol ajal raha-, toitlus-, kraami- ja riiete-, vabrikute- ja tööstus- ja kütte- ning sekretäriosakond ühes sadamaladude juhatusega.E.S.M. Warustuse Walitsuse Woori Ülem / vapp
Rahvaväe varustamise korraldamiseks moodustati 21.11.1918 eriorgan – Varustusevalitsus, kelle juhiks määrati polkovnik Rudolf Reiman. Varustusvalitsus allus esialgu Peastaabi ülemale, hiljem ülemjuhatajale. Sõja alguses oli Varustusevalitsuses 69 töötajat, neist ohvitsere ja sõjaväeametnikke 38. Varustusvalitsuse koosseisu kuulusid tol ajal raha-, toitlus-, kraami- ja riiete-, vabrikute- ja tööstus- ja kütte- ning sekretäriosakond ühes sadamaladude juhatusega.Haapsalu Punase Risti Sanatoorium / +
Haapsalus (Sadama 21) avati lisaks sõjaväe sanatooriumile 30 voodikohaga Eesti Punase Risti sanatoorium dr Alweri juhtimisel.
Haapsalu lossivaremed.Haapsalu Punase Risti Sanatoorium / +
Haapsalus (Sadama 21) avati lisaks sõjaväe sanatooriumile 30 voodikohaga Eesti Punase Risti sanatoorium dr Alweri juhtimisel.
Haapsalu lossivaremed.Tallinna Eesti Sõjawäe Haigemaja / vapp
Sõjaväe juhatusele allus seitse sõjaväehaiglat: kolm Tallinnas ja Tartus ning üks Viljandis. 1. Tallinna Sõjaväe haigemaja seati sisse Tallinna läänepoolses servas asuvas endises Juhkentali kohaliku sõjaväe haigemaja ruumides. 2. Tallinna Sõjaväe haigemaja avati 18.01.1919 kahekordses kivimajas Narva 56. 3. Tallinna Kopli Sõjaväe haigemaja asus tsaariaegse Peeter Suure merekindluse hospidali 15 puuehitises ja Bekkeri laevatehase ruumides Koplis mererannal.Tallinna Eesti Sõjawäe Haigemaja / vapp
Sõjaväe juhatusele allus seitse sõjaväehaiglat: kolm Tallinnas ja Tartus ning üks Viljandis. 1. Tallinna Sõjaväe haigemaja seati sisse Tallinna läänepoolses servas asuvas endises Juhkentali kohaliku sõjaväe haigemaja ruumides. 2. Tallinna Sõjaväe haigemaja avati 18.01.1919 kahekordses kivimajas Narva 56. 3. Tallinna Kopli Sõjaväe haigemaja asus tsaariaegse Peeter Suure merekindluse hospidali 15 puuehitises ja Bekkeri laevatehase ruumides Koplis mererannal.1-ne Tallinna Sõjawäe Haigemaja / Kirjade jaoks
1. Tallinna Sõjaväe haigemaja avati 1918. aasta novembri lõpul 400 voodikohaga. Seal oli viis osakonda: sise-, külgehakkavate haiguste, haava-, silma-, närviosakond. Haiglas töötas 15 arsti, 15 velskrit ja 35 õde. Jaanuaris 1919 suurendati voodikohtade arvu 600-le, oktoobris 1919 kuni 1400-le.1-ne Tallinna Sõjawäe Haigemaja / Kirjade jaoks
1. Tallinna Sõjaväe haigemaja avati 1918. aasta novembri lõpul 400 voodikohaga. Seal oli viis osakonda: sise-, külgehakkavate haiguste, haava-, silma-, närviosakond. Haiglas töötas 15 arsti, 15 velskrit ja 35 õde. Jaanuaris 1919 suurendati voodikohtade arvu 600-le, oktoobris 1919 kuni 1400-le.TALLINNA LINNA KESKHAIGEMAJA / vapp
Haigeid ja haavatud sõdureid raviti ka kümnes linnahaigemajas: kolmes Tallinna linnahaigemajas ja Tartus, Valgas, Võrus, Haapsalus, Paides, Pärnus, Viljandis ja Punase Risti Sanatooriumis Imastus.TALLINNA LINNA KESKHAIGEMAJA / vapp
Haigeid ja haavatud sõdureid raviti ka kümnes linnahaigemajas: kolmes Tallinna linnahaigemajas ja Tartus, Valgas, Võrus, Haapsalus, Paides, Pärnus, Viljandis ja Punase Risti Sanatooriumis Imastus.Tallinna Eesti Sõjawäe Haigemaja / vapp
Kiri on saadetud Tunne Kelami isale. „Ta oli Tallinna Kunsttööstuskooli vabatahtlike hulgas, soomusrongil oma sõbra ja toakaaslase Eduard Wiiraltiga, suhteliselt lühikest aega. Mäletan tema juttu mõnest episoodist, mis seotud just rongil olemisega. Kirja saatja peaks olema tema vend, minu onu Kristjan Sink,“ meenutab Tunne Kelam.Kopli Sõjawäe Haigemaja Tallinnas / Kirjade tarwis
Kopli Sõjaväe haigemaja Tallinnas avati 28.03.1919. Haigla personali hulgas oli 16 arsti, 16 velskrit, 22 õde, 255 sanitari ning majandusosakonnas kuus ametnikku.
Foto: I. & P. Parikas Tallinnas. Foto on tehtud 1919. aasta märtsi algul Tallinna raudteejaamas. Inglismaalt saabus sõjatehnika. „Üsna puudulik, kirju ja vananenud oli 1919 aasta keskpaigas meie suurtükiväe relvastus. Täiesti uueks ja korralikuks võib lugeda vaid Inglismaalt saadud kaksteistkümmend 18-naelast kahurit ja kuut 6-tollist haubitsat.“Kopli Sõjawäe Haigemaja Tallinnas / Kirjade tarwis
Kopli Sõjaväe haigemaja Tallinnas avati 28.03.1919. Haigla personali hulgas oli 16 arsti, 16 velskrit, 22 õde, 255 sanitari ning majandusosakonnas kuus ametnikku.
Foto: I. & P. Parikas Tallinnas. Foto on tehtud 1919. aasta märtsi algul Tallinna raudteejaamas. Inglismaalt saabus sõjatehnika. „Üsna puudulik, kirju ja vananenud oli 1919 aasta keskpaigas meie suurtükiväe relvastus. Täiesti uueks ja korralikuks võib lugeda vaid Inglismaalt saadud kaksteistkümmend 18-naelast kahurit ja kuut 6-tollist haubitsat.“2-ne Tallinna Sõjawäe Haigemaja / vapp
2. Tallinna Sõjaväe haigemaja 110 voodikohaga avati 18.01.1919 kahekordses kivist eramajas Narva mnt 46. Nendes ruumides töötati kuni 24.12.1919. 3.02.1919 avati haigemaja laiendamisega Suur-Kloostri tänaval Nikolai gümnaasiumi ruumides osakond, kus oli 150 voodikohta. 9.02.1919 viidi üle endistesse Kaubandus-Tööstus Ministeeriumi ruumidesse aadressil Narva 50.
Hara laht.2-ne Tallinna Sõjawäe Haigemaja / vapp
2. Tallinna Sõjaväe haigemaja 110 voodikohaga avati 18.01.1919 kahekordses kivist eramajas Narva mnt 46. Nendes ruumides töötati kuni 24.12.1919. 3.02.1919 avati haigemaja laiendamisega Suur-Kloostri tänaval Nikolai gümnaasiumi ruumides osakond, kus oli 150 voodikohta. 9.02.1919 viidi üle endistesse Kaubandus-Tööstus Ministeeriumi ruumidesse aadressil Narva 50.
Hara laht.Kopli Sõjawäe Haigemaja / vapp
Kopli Sõjaväe Haigemajal oli viis jaoskonda 900 voodikohaga.
Nokia kosk, Soome.Kopli Sõjawäe Haigemaja / vapp
Kopli Sõjaväe Haigemajal oli viis jaoskonda 900 voodikohaga.
Nokia kosk, Soome.1-ne Tallinna Sõjawäe Haigemaja / vapp
Endine Tallinna kohalik sõjaväe haigemaja muudeti 20.11.1918 1. Tallinna Sõjaväe haigemajaks. 19.01.1919 oli haigemajas 300 voodikohta, sama aasta oktoobris oli voodikohti 1400.
Russalka Tallinnas.1-ne Tallinna Sõjawäe Haigemaja / vapp
Endine Tallinna kohalik sõjaväe haigemaja muudeti 20.11.1918 1. Tallinna Sõjaväe haigemajaks. 19.01.1919 oli haigemajas 300 voodikohta, sama aasta oktoobris oli voodikohti 1400.
Russalka Tallinnas.Kesk Aptegi ladu Tallinnas / E.S.M.
Kui okupatsioonivõimud 1918. aasta novembris lahkusid, võttis riigi varanduste ülevõtmise komisjon üle Uuel Merepuiesteel nr 15 asuva endise Peeter Suure Merekindluse apteegi ja andis Sõjaväe Tervishoiu Valitsusele. Sellest apteegist kujunes välja Sõjaväe Kesk-Apteegi Ladu. Veebruaris 1919 moodustati Narvas Kesk-Apteegi laoosakond.
C. von Winkler „Hilissuvi Eestimaal“Kesk Aptegi ladu Tallinnas / E.S.M.
Kui okupatsioonivõimud 1918. aasta novembris lahkusid, võttis riigi varanduste ülevõtmise komisjon üle Uuel Merepuiesteel nr 15 asuva endise Peeter Suure Merekindluse apteegi ja andis Sõjaväe Tervishoiu Valitsusele. Sellest apteegist kujunes välja Sõjaväe Kesk-Apteegi Ladu. Veebruaris 1919 moodustati Narvas Kesk-Apteegi laoosakond.
C. von Winkler „Hilissuvi Eestimaal“1 Tartu Sõjawäe Haigemaja / vapp
Haigemaja avati 6.03.1919 kahes ülikoolile kuuluvas nn Maarjamõisa Kliiniku kahes majas 600 voodikohaga. Esimese maja siseosakonnas oli 31 palatit 350 voodikohaga, apteek, laboratoorium ja kantselei, teises majas kirurgiaosakond: 40 palatit 350 voodikohaga, sidumistuba kuue sidumislauaga, kaks lõikustuba lõikuste ettevalmistuste toaga ja röntgenikabinet.1 Tartu Sõjawäe Haigemaja / vapp
Haigemaja avati 6.03.1919 kahes ülikoolile kuuluvas nn Maarjamõisa Kliiniku kahes majas 600 voodikohaga. Esimese maja siseosakonnas oli 31 palatit 350 voodikohaga, apteek, laboratoorium ja kantselei, teises majas kirurgiaosakond: 40 palatit 350 voodikohaga, sidumistuba kuue sidumislauaga, kaks lõikustuba lõikuste ettevalmistuste toaga ja röntgenikabinet.Tartu Garnisoni haigemaja / vapp
Garnisoni haigemaja asus Tartus Jaama 71.
Tartu ülikool.Tartu Garnisoni haigemaja / vapp
Garnisoni haigemaja asus Tartus Jaama 71.
Tartu ülikool.Haigemaja I. E.P.R.Tartu Komitee / +
Ülikooli I sisehaiguste kliinik asus Toomemäel.
1914. R. Carré „Noor salakaubavedaja“.Haigemaja I. E.P.R.Tartu Komitee / +
Ülikooli I sisehaiguste kliinik asus Toomemäel.
1914. R. Carré „Noor salakaubavedaja“.Ülikooli Haawakliinik / Tartus
Ülikooli haavakliinik asus Toomemäel.Ülikooli Haawakliinik / Tartus
Ülikooli haavakliinik asus Toomemäel.III Tartu Sõjawäe Haigemaja / vapp
III Tartu Sõjaväe haigemaja asus kahes kolmekordses kivimajas Rostovtsevi eraülikooli kliinikus linna ääres Savi ja Tööstuse tänava nurgal (praegu Näituse ja A. Haava tn).III Tartu Sõjawäe Haigemaja / vapp
III Tartu Sõjaväe haigemaja asus kahes kolmekordses kivimajas Rostovtsevi eraülikooli kliinikus linna ääres Savi ja Tööstuse tänava nurgal (praegu Näituse ja A. Haava tn).II Tartu Sõjawäe Haigemaja / kirjadele
II Tartu Sõjaväe haigemaja asus suures kolmekordses ülikooli haigemaja hoones Aia 38. 4.04.1919 saadi käsk avada haigemaja tuhande voodikohaga. Haiged võisid kasutada Saksa Käsitööliste Seltsi aeda (Vanemuise park). Selles haiglas suri Julius Kuperjanov.II Tartu Sõjawäe Haigemaja / kirjadele
II Tartu Sõjaväe haigemaja asus suures kolmekordses ülikooli haigemaja hoones Aia 38. 4.04.1919 saadi käsk avada haigemaja tuhande voodikohaga. Haiged võisid kasutada Saksa Käsitööliste Seltsi aeda (Vanemuise park). Selles haiglas suri Julius Kuperjanov.Tartu ewakuatsioni ja karantini punkti Wanem arst / vapp
Tartu evakuatsiooni- ja karantiinipunkti avamise käsk anti 1.05.1919. Varem töötas selles kohas Tartu Punase Risti komitee transpordiosakond. 20.05.1919 asus Tartu evakuatsiooni- ja karantiinipunkt raudteejaamas. Kuni 3. Sõjaväe haigemaja avamiseni raviti nakkushaigeid ajutiselt mai lõpust kuni juuli lõpuni evakuatsiooni- ja karantiinipunktis. Alates 8. novembrist tegeles evakuatsiooni- ja karantiinipunkt ainult evakuatsiooniga. Punkti personali kuulusid kaks arsti, kaks velskrit, kolm õde, viis majandusametnikku, kaks pesijat ja kokk. Sanitare oli viis, sanitare autodel kaks, kolm hobust, vankrid jne.Tartu ewakuatsioni ja karantini punkti Wanem arst / vapp
Tartu evakuatsiooni- ja karantiinipunkti avamise käsk anti 1.05.1919. Varem töötas selles kohas Tartu Punase Risti komitee transpordiosakond. 20.05.1919 asus Tartu evakuatsiooni- ja karantiinipunkt raudteejaamas. Kuni 3. Sõjaväe haigemaja avamiseni raviti nakkushaigeid ajutiselt mai lõpust kuni juuli lõpuni evakuatsiooni- ja karantiinipunktis. Alates 8. novembrist tegeles evakuatsiooni- ja karantiinipunkt ainult evakuatsiooniga. Punkti personali kuulusid kaks arsti, kaks velskrit, kolm õde, viis majandusametnikku, kaks pesijat ja kokk. Sanitare oli viis, sanitare autodel kaks, kolm hobust, vankrid jne.2 Diwiisi Külgehak. Haiguste wastu wõitlew lendsalk / vapp
2. diviisi külgehakkavate haiguste vastu võitlev lendsalk formeeriti 1.07.1919 Võrus Aleksandri 6 asuvas tütarlaste gümnaasiumi kahekordses kivimajas. Avamisel 1.08.1919 oli seal kümme voodikohta, laiendamisel 16.08.19 saadi sada voodikohta. Hiljem võeti ka naabruses asuv maja Aleksandri 8 haigemaja käsutusse. 1.03.1920 oli lendsalga haigemaja vanemarst dr Kohler.2 Diwiisi Külgehak. Haiguste wastu wõitlew lendsalk / vapp
2. diviisi külgehakkavate haiguste vastu võitlev lendsalk formeeriti 1.07.1919 Võrus Aleksandri 6 asuvas tütarlaste gümnaasiumi kahekordses kivimajas. Avamisel 1.08.1919 oli seal kümme voodikohta, laiendamisel 16.08.19 saadi sada voodikohta. Hiljem võeti ka naabruses asuv maja Aleksandri 8 haigemaja käsutusse. 1.03.1920 oli lendsalga haigemaja vanemarst dr Kohler.Walga Punase Risti Komitee / +
Valga Ühistöö asutati 2.02.1919, teisel päeval pärast linna vabastamist enamlastest. Haigete ja haavatute toimkond avas oma haigemaja, kuid eraldus varsti Ühistööst Punase Risti komiteeks. Eesti Punase Rist põhikiri kinnitati Eesti Vabariigi esimesel aastapäeval 24.02.1919.
Kevadlilled.Walga Punase Risti Komitee / +
Valga Ühistöö asutati 2.02.1919, teisel päeval pärast linna vabastamist enamlastest. Haigete ja haavatute toimkond avas oma haigemaja, kuid eraldus varsti Ühistööst Punase Risti komiteeks. Eesti Punase Rist põhikiri kinnitati Eesti Vabariigi esimesel aastapäeval 24.02.1919.
Kevadlilled.Eesti Punane Rist Jmastu Sanatoorium / +
1.05.1919 hakati sanatooriumi jaoks Tartust ja Tallinnast inventari kokku otsima ning remontima Imastu mõisa peahoonet, kolmekordset kivimaja. 7.06.1919 avati tiisikushaigete sõdurite jaoks 50 voodikohaga sanatoorium. Imastu mõis asus Tapa jaama lähedal, kolme versta kaugusel raudteejaamast.Eesti Punane Rist Jmastu Sanatoorium / +
1.05.1919 hakati sanatooriumi jaoks Tartust ja Tallinnast inventari kokku otsima ning remontima Imastu mõisa peahoonet, kolmekordset kivimaja. 7.06.1919 avati tiisikushaigete sõdurite jaoks 50 voodikohaga sanatoorium. Imastu mõis asus Tapa jaama lähedal, kolme versta kaugusel raudteejaamast.Viljandi Punase Risti Haigemaja / +
Viljandi Ühistöö sanitaartoimkonna suurimaks probleemiks oli alguses korraliku haigemaja, sauna ja pesuköögi puudumine. Aadlisoost naisterahvaste varjupaigas seati mõne päevaga sisse sõjaväe haigemaja 50 voodiga. Voodid saadi linna pealt kokku, mõni kinkis, teine laenas. 12.04.1919 anti haigemaja Eesti Punasele Ristile, arveid maksis edasi Ühistöö, sest Punasel Ristil endal raha ei olnud. Punane Rist võis tõsta voodite arvu kuni 100-ni. Sõja-aastatel oli Punase Risti haigemaju kokku üheksa: kolm Tartus ja üks Valgas, Võrus, Haapsalus, Paides, Pärnus ja Viljandis, lisaks sanatoorium Imastus.Viljandi Punase Risti Haigemaja / +
Viljandi Ühistöö sanitaartoimkonna suurimaks probleemiks oli alguses korraliku haigemaja, sauna ja pesuköögi puudumine. Aadlisoost naisterahvaste varjupaigas seati mõne päevaga sisse sõjaväe haigemaja 50 voodiga. Voodid saadi linna pealt kokku, mõni kinkis, teine laenas. 12.04.1919 anti haigemaja Eesti Punasele Ristile, arveid maksis edasi Ühistöö, sest Punasel Ristil endal raha ei olnud. Punane Rist võis tõsta voodite arvu kuni 100-ni. Sõja-aastatel oli Punase Risti haigemaju kokku üheksa: kolm Tartus ja üks Valgas, Võrus, Haapsalus, Paides, Pärnus ja Viljandis, lisaks sanatoorium Imastus.3-da Diviisi Sidumise Salk
3. diviisi sidumise salgal oli haigete evakueerimiseks seitse sanitaarvagunit, üks auto ja kaks hobust. Vagunid liikusid Lätimaal Gulbene ja Valka vahel. Salga personali kuulusid kolm arsti, viis velskrit, üheksa õde, apteegi juhataja, kaks majandusametnikku, kolm kantseleitöötajat, 35 sanitari ja kaks autojuhti.3-da Diviisi Sidumise Salk
3. diviisi sidumise salgal oli haigete evakueerimiseks seitse sanitaarvagunit, üks auto ja kaks hobust. Vagunid liikusid Lätimaal Gulbene ja Valka vahel. Salga personali kuulusid kolm arsti, viis velskrit, üheksa õde, apteegi juhataja, kaks majandusametnikku, kolm kantseleitöötajat, 35 sanitari ja kaks autojuhti.2. tagawara bataljoni Wanem arst / vapp
2. diviisi tagavarapataljon formeeriti 29.12.1919 Haapsalus.
Kivisild Tartus.2. tagawara bataljoni Wanem arst / vapp
2. diviisi tagavarapataljon formeeriti 29.12.1919 Haapsalus.
Kivisild Tartus.3-da Jalawäe Diwiisi Sidumise Salk / vapp
3. jalaväediviisi sidumise salk formeeriti 21.05.1919 Valgas. 21.06.1919 avati seal Pihkva tn 13 haigemaja 36 voodikohaga, juulis laiendati seda 120 voodini. Inventari muretses Soomusrongide Diviisi Intendandi Valitsus. Haigemaja võttis vastu ainult haavatuid ja kirurgilisi haigeid.3-da Jalawäe Diwiisi Sidumise Salk / vapp
3. jalaväediviisi sidumise salk formeeriti 21.05.1919 Valgas. 21.06.1919 avati seal Pihkva tn 13 haigemaja 36 voodikohaga, juulis laiendati seda 120 voodini. Inventari muretses Soomusrongide Diviisi Intendandi Valitsus. Haigemaja võttis vastu ainult haavatuid ja kirurgilisi haigeid.3 Diwiisi Külgehak. Haiguste wastu wõitlew lendsalk / vapp
3. diviisi külgehakkavate haiguste vastu võitlev lendsalk formeeriti 29.03.1919 Viljandis. Samas avati haigemaja kümne voodikohaga. Esimesed tüüfust põdevad sõjavangid võeti vastu 2.05.1919.
3. diviisi külgehakkavate haiguste vastu võitleva lendsalga haigemaja. Voltveti (Tihemetsa) mõisa härrastemaja.3 Diwiisi Külgehak. Haiguste wastu wõitlew lendsalk / vapp
3. diviisi külgehakkavate haiguste vastu võitlev lendsalk formeeriti 29.03.1919 Viljandis. Samas avati haigemaja kümne voodikohaga. Esimesed tüüfust põdevad sõjavangid võeti vastu 2.05.1919.
3. diviisi külgehakkavate haiguste vastu võitleva lendsalga haigemaja. Voltveti (Tihemetsa) mõisa härrastemaja.3 Diwiisi Külgehak. Haiguste wastu wõitlew lendsalk / vapp
Lendsalk kolis 13.07.1919 Valga jaama lähedal asuvasse Lindebaumi mõisa.
Valga, Liivimaa.3 Diwiisi Külgehak. Haiguste wastu wõitlew lendsalk / vapp
Lendsalk kolis 13.07.1919 Valga jaama lähedal asuvasse Lindebaumi mõisa.
Valga, Liivimaa.Eesrinna Sidumise Salga Wanem arst / vapp
Eesrinna sidumise salka hakati formeerima 1918. aasta novembri keskpaigas ja see alustas tööd 28.11.1918 Tapal raudteekooli ruumides. Samas asusid ka 4. ja 5. jalaväepolgu ambulantsid. Kui vaenlane edasi tungis, viidi 20. detsembril 10–12 haiget ja haavatut üle Aegviitu Benckendorffi suvemajja ja 30.12.1918 Raasiku mõisa valitsejamajja. 10.01.1919 oli võimalik salk tagasi Tapale raudteekooli ruumidesse viia, sest enamlaste pealetung oli likvideeritud.Eesrinna Sidumise Salga Wanem arst / vapp
Eesrinna sidumise salka hakati formeerima 1918. aasta novembri keskpaigas ja see alustas tööd 28.11.1918 Tapal raudteekooli ruumides. Samas asusid ka 4. ja 5. jalaväepolgu ambulantsid. Kui vaenlane edasi tungis, viidi 20. detsembril 10–12 haiget ja haavatut üle Aegviitu Benckendorffi suvemajja ja 30.12.1918 Raasiku mõisa valitsejamajja. 10.01.1919 oli võimalik salk tagasi Tapale raudteekooli ruumidesse viia, sest enamlaste pealetung oli likvideeritud.Wõru Punase Risti Haigemaja / +
Võru Ühistöö haavatute toimkond dr Lutsuveri juhatusel seadis sisse haigemaja kuni saja voodiga, kus töötas kolm arsti, üks velsker, neli halastajaõde ja kolm sanitari. Kuni 1.07.1919 oli selles haigemajas ravil 1102 haavatut ja haiget. Haigemaja anti üle 1.05.1919 Punasele Ristile. Punase Risti haiglaid oli kokku üheksa: kolm Tartus ja üks Valgas, Võrus, Haapsalus, Paides, Pärnus ja Viljandis, lisaks Imastu sanatoorium.Wõru Punase Risti Haigemaja / +
Võru Ühistöö haavatute toimkond dr Lutsuveri juhatusel seadis sisse haigemaja kuni saja voodiga, kus töötas kolm arsti, üks velsker, neli halastajaõde ja kolm sanitari. Kuni 1.07.1919 oli selles haigemajas ravil 1102 haavatut ja haiget. Haigemaja anti üle 1.05.1919 Punasele Ristile. Punase Risti haiglaid oli kokku üheksa: kolm Tartus ja üks Valgas, Võrus, Haapsalus, Paides, Pärnus ja Viljandis, lisaks Imastu sanatoorium.Sõjaväe Desinfektsioni Salk / No2
Desinfektsiooniga tegelesid väeosad enamasti ise. Ainult neil juhtudel, kus põhjalikumat puhastust oli vaja teha, näiteks taudide puhul, tulid väeosadele desinfektsiooni salgad appi. Desinfektsiooni salkadel on taudide vastu võitlemisel suured teened.Sõjaväe Desinfektsioni Salk / No2
Desinfektsiooniga tegelesid väeosad enamasti ise. Ainult neil juhtudel, kus põhjalikumat puhastust oli vaja teha, näiteks taudide puhul, tulid väeosadele desinfektsiooni salgad appi. Desinfektsiooni salkadel on taudide vastu võitlemisel suured teened.1 diwiisi külgehakkaw. Haiguste wastu wõitlew lendsalk / Kirjade jaoks
1. diviisi külgehakkavate haiguste vastu võitlev lendsalk formeeriti Narvas 22.01.1919. Esialgu tegeles salk nakkushaigete saatmisega Kreenholmi vabriku haiglasse.1 diwiisi külgehakkaw. Haiguste wastu wõitlew lendsalk / Kirjade jaoks
1. diviisi külgehakkavate haiguste vastu võitlev lendsalk formeeriti Narvas 22.01.1919. Esialgu tegeles salk nakkushaigete saatmisega Kreenholmi vabriku haiglasse.1 diwiisi külgehakkaw. Haiguste wastu wõitlew lendsalk / vapp
1. diviisi külgehakkavate haiguste vastu võitleval lendsalgal oli kaks osakonda: Auveres sügelishaigete osakond 50 voodikohaga ja Rakveres külgehakkavate haigete osakond 50 voodikohaga.1 diwiisi külgehakkaw. Haiguste wastu wõitlew lendsalk / vapp
1. diviisi külgehakkavate haiguste vastu võitleval lendsalgal oli kaks osakonda: Auveres sügelishaigete osakond 50 voodikohaga ja Rakveres külgehakkavate haigete osakond 50 voodikohaga.I Diwiisi Looma Laatsaret / vapp
1. diviis asus Narvas, loomalaatsaret oli Vaivaras.
Monument Põhjasõjas 1700. a. Narva all langenud vene sõjaväelastele.I Diwiisi Looma Laatsaret / vapp
1. diviis asus Narvas, loomalaatsaret oli Vaivaras.
Monument Põhjasõjas 1700. a. Narva all langenud vene sõjaväelastele.1-se Diviisi looma laatsaret / Kirja pitsat
1. diviis formeeriti 21.11.1918. Diviisi ülemaks määrati kindralmajor Aleksander Tõnisson, kes oli ka Viru rinde ülem.
Kilingi-Nõmme.1-se Diviisi looma laatsaret / Kirja pitsat
1. diviis formeeriti 21.11.1918. Diviisi ülemaks määrati kindralmajor Aleksander Tõnisson, kes oli ka Viru rinde ülem.
Kilingi-Nõmme.2-se diwiisi loomalaatsaret / vapp
2. diviis asus Tartumaal. 2. diviisi loomalaatsaret oli Tartus Vene 30.
Pühajärve kallas.2-se diwiisi loomalaatsaret / vapp
2. diviis asus Tartumaal. 2. diviisi loomalaatsaret oli Tartus Vene 30.
Pühajärve kallas.3. Diwiisi loomalaatsaret / vapp
3. diviis asus Viljandi- ja Pärnumaal. 3. diviisi loomalaatsaret oli Viljandis.
Viljandi varemed.3. Diwiisi loomalaatsaret / vapp
3. diviis asus Viljandi- ja Pärnumaal. 3. diviisi loomalaatsaret oli Viljandis.
Viljandi varemed.Warustuse Walitsuse Hobuste tagawara ja Laatsaret / Kirjade jaoks
Sõjaväe ülemjuhataja andis 16.01.1919 käsu asuda formeerima 2. ratsapolku, sõjaväekontrolli, suurtükivalitsust ja sõjaväe hobuste tagavaralaatsaretti. Warustuse Walitsuse Hobuste tagawara ja Laatsaret / Kirjade jaoks
Sõjaväe ülemjuhataja andis 16.01.1919 käsu asuda formeerima 2. ratsapolku, sõjaväekontrolli, suurtükivalitsust ja sõjaväe hobuste tagavaralaatsaretti.Warustuse Walitsuse Hobuste tagawara ja Laatsaret / Kirjade jaoks
Sõjaväe ülemjuhataja andis 16.01.1919 käsu asuda formeerima 2. ratsapolku, sõjaväekontrolli, suurtükivalitsust ja sõjaväe hobuste tagavaralaatsaretti. Warustuse Walitsuse Hobuste tagawara ja Laatsaret / Kirjade jaoks
Sõjaväe ülemjuhataja andis 16.01.1919 käsu asuda formeerima 2. ratsapolku, sõjaväekontrolli, suurtükivalitsust ja sõjaväe hobuste tagavaralaatsaretti.
