Eesti Vabadussõda. November 1918 – veebruar 1920
Eesti riigi loomisel aastatel 1917–1918 on tähtsat osa etendanud rahvusväeosad, kelle toel leidis Eesti iseseisvuse mõte teostamist. Rahvusväeosad said aluseks iseseisva Eesti sõjaväele – nii koondusid kodumaale meie Vabadussõjaks vajalikud reaaljõud ning pandi alus ka rahva omakaitse korraldamisele.
2018. aastal möödub Eesti Vabadussõja algusest 100 aastat. Muuseumi postiajaloo kogus on ligemale 700 sõja-aastatel saadetud postkaarti erinevates väeosades kasutusel olnud templitega.
Näituse esimene osa viib meid aastatesse 1917–1919:
- Eesti rahvusväeosade loomine 1917–1918
- Välipost Eesti Vabadussõjas aastal 1919
Vanad kirjad on osa meie kultuuri- ja postiajaloost. Näitus keskendub postiajaloole, st templijäljenditele. Aga põnevat uurimist jagub ka ajaloo- ja postkaardihuvilistele.
Head vaatamist!
Tööriistade realt, info nupu alt leiab templijäljendi teksti (kursiivis), ajaloolist taustainfot ja selgitusi pildi kohta.
7.05.1917 saatis Aleksandr Kerenski (Ajutise Valitsuse sõjaminister) telegrammi, milles andis loa ühe Eesti polgu moodustamiseks.
Seda kuupäeva peetakse 1. Eesti Jalaväepolgu sünnipäevaks.
Foto: J. & A. Paalmanni trükk, Tallinnas
7.05.1917 saatis Aleksandr Kerenski (Ajutise Valitsuse sõjaminister) telegrammi, milles andis loa ühe Eesti polgu moodustamiseks.
Seda kuupäeva peetakse 1. Eesti Jalaväepolgu sünnipäevaks.
Foto: J. & A. Paalmanni trükk, Tallinnas
2.04.1917 asutati Soomes Lappeenrannas Eesti Sõjaväelaste Ühisus.
Foto: Esimene Eesti sõjaväelaste kongress Soomes Lappeenrannas 10.06. – 14.06.1917
2.04.1917 asutati Soomes Lappeenrannas Eesti Sõjaväelaste Ühisus.
Foto: Esimene Eesti sõjaväelaste kongress Soomes Lappeenrannas 10.06. – 14.06.1917
30.05.1917 – XII Armee ülem kinnitab ja avaldab käskkirjas XII Armee Eesti Sõjaväelaste Täidesaatva Komitee koosseisu. XII Armee keskus asus Riias.
Postkaart saadetud Revalisse (Tallinna) (8.06.1917)
Foto: Tervitusi Riia rannast
30.05.1917 – XII Armee ülem kinnitab ja avaldab käskkirjas XII Armee Eesti Sõjaväelaste Täidesaatva Komitee koosseisu. XII Armee keskus asus Riias.
Postkaart saadetud Revalisse (Tallinna) (8.06.1917)
Foto: Tervitusi Riia rannast
22.09.1917 saadeti 1. Eesti Polk Rakverest Volmari (Valmiera) rinde reservi.
22.09.1917 saadeti 1. Eesti Polk Rakverest Volmari (Valmiera) rinde reservi.
Aurik Elba, mis transportis osa 1. Eesti Polgust Rohukülast Muhumaale.
2.–6.10.1917 toimus Muhuväina operatsioon.
4.10.1917 taganes Elba Haapsallu.
Aurik Elba, mis transportis osa 1. Eesti Polgust Rohukülast Muhumaale.
2.–6.10.1917 toimus Muhuväina operatsioon.
4.10.1917 taganes Elba Haapsallu.
15.–18.12.1917 toimus Eesti sõjaväeosade esindajate konverents Tallinnas.
G. v. Hoesslin „Adagio consolante“
15.–18.12.1917 toimus Eesti sõjaväeosade esindajate konverents Tallinnas.
G. v. Hoesslin „Adagio consolante“
12.04.1917 – Tallinnas asutati esimene Eesti rahvuslik väeosa – 1. Eesti Polk.
11.05.1917 – 1. Eesti Polk lahkus Tallinnast Rakverre.
Kolle Läänemaal
Eesti Rahva Muuseum.
N.o 224. Foto: Parikas, 1912
12.04.1917 – Tallinnas asutati esimene Eesti rahvuslik väeosa – 1. Eesti Polk.
11.05.1917 – 1. Eesti Polk lahkus Tallinnast Rakverre.
Kolle Läänemaal
Eesti Rahva Muuseum.
N.o 224. Foto: Parikas, 1912
18.–22.06.1917 – Eesti sõjaväelaste 1. ülevenemaaline kongress Tallinnas.
22.06.1917 – Valiti Eesti Sõjaväelaste Ülemkomitee.
O. J. Žukovski akadeemia
Kevadine ojavulin
38. Väljaandja: I.D.M.
18.–22.06.1917 – Eesti sõjaväelaste 1. ülevenemaaline kongress Tallinnas.
22.06.1917 – Valiti Eesti Sõjaväelaste Ülemkomitee.
O. J. Žukovski akadeemia
Kevadine ojavulin
38. Väljaandja: I.D.M.
1. Jalaväepolk formeeriti 21.11.2018 Tallinnas Patarei kasarmutes.
1. Jalaväepolk formeeriti 21.11.2018 Tallinnas Patarei kasarmutes.
1. Jalaväepolgu ülemaks määrati kindralmajor Ernst Põdder.
Polguga ühines algul 300 vabatahtlikku. Mobilisatsioon toimus 1.12.1918.
Foto: Mereküla rand
1. Jalaväepolgu ülemaks määrati kindralmajor Ernst Põdder.
Polguga ühines algul 300 vabatahtlikku. Mobilisatsioon toimus 1.12.1918.
Foto: Mereküla rand
28.11.1918 – 1. pataljoni ülem oli kapten Viktor Liivak.
Meriküla metsakabel ja W. R. Gendti mälestussammas
Lei Kirjastus, Reval
28.11.1918 – 1. pataljoni ülem oli kapten Viktor Liivak.
Meriküla metsakabel ja W. R. Gendti mälestussammas
Lei Kirjastus, Reval
Postkaart on saadetud Tallinnast Suure-Jaani 8.03.1919.
Algul sõdisid mehed oma riietes, riigilt saadi varustus novembris 1919.
Toompea, Tallinn
Foto: Parikas
Postkaart on saadetud Tallinnast Suure-Jaani 8.03.1919.
Algul sõdisid mehed oma riietes, riigilt saadi varustus novembris 1919.
Toompea, Tallinn
Foto: Parikas
Esimene Soome vabatahtlike üksus saabus Tallinna 30.12.1918 jäämurdjal Tarmo major Martin Ekströmi juhtimisel.
Esimese kompanii koosseisus oli 140 meest, rindele jõudsid nad 5.01.1919.
1919. aasta jaanuaris oli Eesti armeest kolmandik soomlased – 3700 meest.
De Witt. Dort kämpft unser Sohn! (Seal võitleb meie poeg)
Esimene Soome vabatahtlike üksus saabus Tallinna 30.12.1918 jäämurdjal Tarmo major Martin Ekströmi juhtimisel.
Esimese kompanii koosseisus oli 140 meest, rindele jõudsid nad 5.01.1919.
1919. aasta jaanuaris oli Eesti armeest kolmandik soomlased – 3700 meest.
De Witt. Dort kämpft unser Sohn! (Seal võitleb meie poeg)
12.01.1919 saabus Tallinna jäämurdjal Väinämöinen (hilisema nimega Suur-Tõll) Põhja Poegade (Pohjan Pojat) pataljon, mida juhtis kolonel Hans Kalm.
12.01.1919 saabus Tallinna jäämurdjal Väinämöinen (hilisema nimega Suur-Tõll) Põhja Poegade (Pohjan Pojat) pataljon, mida juhtis kolonel Hans Kalm.
13.02.1919 saabus Rootsi kompanii major Carl Axsel Mothanderi juhtimisel.
Seisuga 13.04.1919 oli kompanii koosseisus 173 meest.
12. märtsil saadeti kompanii ümberkorraldamiseks Paldiskisse ja sealt Viru rindele. Aprilli esimestel päevadel läks kompanii lõunarindele Scoutspataljoni ülema käsutusse.
Balti Pataljon loodi 27.11.1918 Tallinna, Tartu ja Rakvere kreisist pärit vabatahtlikest.
Pataljoniülemaks määrati kolonel Konstantin Alexander Clemens von Weiss.
Balti Pataljon loodi 27.11.1918 Tallinna, Tartu ja Rakvere kreisist pärit vabatahtlikest.
Pataljoniülemaks määrati kolonel Konstantin Alexander Clemens von Weiss.
Postkaart saadetud 15.03.1919 Narvast Dorpatisse.
Postkaart saadetud 15.03.1919 Narvast Dorpatisse.
16.12.1918 moodustati Tallinna Kooliõpilaste Rood.
23.01.1919 moodustati sisekaitseülema Ernst Põdderi korraldusel roodust, kus oli juba üle 400 õpilase, Tallinna Kooliõpilaste Pataljon, ülemaks määrati alamaleitnant Ernst Leithammel.
16.12.1918 moodustati Tallinna Kooliõpilaste Rood.
23.01.1919 moodustati sisekaitseülema Ernst Põdderi korraldusel roodust, kus oli juba üle 400 õpilase, Tallinna Kooliõpilaste Pataljon, ülemaks määrati alamaleitnant Ernst Leithammel.
15.12.1918 – Tallinnas asutati kooliõpilaste rood, kuhu olid kohustatud astuma kõigi gümnaasiumide kolme ja kaubanduskoolide kahe viimase klassi õpilased, samuti kõik tehnika-, põllutöö- ja kunstikoolide õpilased.
Linda kivi Ülemiste järves, Reval (Tallinn), Eesti
Ploompuu kirjastus, Tallinn
15.12.1918 – Tallinnas asutati kooliõpilaste rood, kuhu olid kohustatud astuma kõigi gümnaasiumide kolme ja kaubanduskoolide kahe viimase klassi õpilased, samuti kõik tehnika-, põllutöö- ja kunstikoolide õpilased.
Linda kivi Ülemiste järves, Reval (Tallinn), Eesti
Ploompuu kirjastus, Tallinn
Tallinna kooliõpilased teenisid Kalevlaste Malevas ja soomusrongidel nr 1, 2 ja 3.
Soomusrongil nr 2 oli ka Eesti Kunstiseltsi Tallinna Kunsttööstuskooli õpilane Eduard Wiiralt.
Foto: Reval, General Komando (Toompea, Tallinn)
Tallinna kooliõpilased teenisid Kalevlaste Malevas ja soomusrongidel nr 1, 2 ja 3.
Soomusrongil nr 2 oli ka Eesti Kunstiseltsi Tallinna Kunsttööstuskooli õpilane Eduard Wiiralt.
Foto: Reval, General Komando (Toompea, Tallinn)
11.06.1919 moodustati Viljandi Kooliõpilaste Pataljon.
Pataljoni ülemaks määrati lipnik Aleksander Estam, varsti asus tema asemele leitnant Jaan Põdra.
Wenden (Cēsis)
11.06.1919 moodustati Viljandi Kooliõpilaste Pataljon.
Pataljoni ülemaks määrati lipnik Aleksander Estam, varsti asus tema asemele leitnant Jaan Põdra.
Wenden (Cēsis)
Viljandi Kooliõpilaste Pataljon loeti formeerituks 11.06.1919.
Viljandi kooliõpilased võitlesid Sakala Partisanide Pataljoni ja Eesti Scoutspataljoni koosseisus.
Viljandi Kooliõpilaste Pataljon loeti formeerituks 11.06.1919.
Viljandi kooliõpilased võitlesid Sakala Partisanide Pataljoni ja Eesti Scoutspataljoni koosseisus.
Pärast Tartu linna vabastamist (kuperjanovlaste ja soomusrongide nr 1 ja 3 poolt) 14.01.1919 moodustati uuesti organiseeritava Kaitseliidu juurde eriline kooliõpilaste reservrood, mis 15.05.1919 nimetati ümber Tartu kooliõpilaste reservpataljoniks. Pataljoni ülemaks määrati 5. polgust alamkapten Elmar Saal.
Pärast Tartu linna vabastamist (kuperjanovlaste ja soomusrongide nr 1 ja 3 poolt) 14.01.1919 moodustati uuesti organiseeritava Kaitseliidu juurde eriline kooliõpilaste reservrood, mis 15.05.1919 nimetati ümber Tartu kooliõpilaste reservpataljoniks. Pataljoni ülemaks määrati 5. polgust alamkapten Elmar Saal.
Kuperjanovi partisanide pataljoni ametlikuks sünnipäevaks on 23.12.1918 Puurmanis, kui leitnant Julius Kuperjanov sai tookordselt 2. diviisi ülemalt kolonel Ernst Limbergilt loa erilise partisanide salga moodustamiseks.
Kuperjanovi partisanide pataljoni ametlikuks sünnipäevaks on 23.12.1918 Puurmanis, kui leitnant Julius Kuperjanov sai tookordselt 2. diviisi ülemalt kolonel Ernst Limbergilt loa erilise partisanide salga moodustamiseks.
31.01.1919 sai Julius Kuperjanov Paju lahingus surmavalt haavata. Sanitaarrongile pääses ta alles 1.02.1919 ööl ning 2.02.1919 suri Kuperjanov saadud haavadesse II Tartu sõjaväe haigemajas (Aia tn 38).
3.02.1919 nimetati Tartu maakonna partisanide pataljon ümber Kuperjanovi partisanide pataljoniks.
Libau, Kurhausprospekt (Liepaja, Läti)
3.02.1919 nimetati Tartu maakonna partisanide pataljon ümber Kuperjanovi partisanide pataljoniks.
Libau, Kurhausprospekt (Liepaja, Läti)
- juuni 1919 – sõjaväe ülemjuhataja käsul asutati orkestrid Kuperjanovi, Kalevlaste Maleva ja Sakala Partisanide Pataljonide juurde.
- juuni 1919 – sõjaväe ülemjuhataja käsul asutati orkestrid Kuperjanovi, Kalevlaste Maleva ja Sakala Partisanide Pataljonide juurde.
Vabariigi Sõjakool asutati 22.04.1919 Tallinnas, Raudtee tn 6, endises raudtee-tehnikakooli hoones.
Maurice Dainville. Sügisene meeleolu. 1914
Vabariigi Sõjakool asutati 22.04.1919 Tallinnas, Raudtee tn 6, endises raudtee-tehnikakooli hoones.
Maurice Dainville. Sügisene meeleolu. 1914
Sakala Partisanide Pataljon loodi ülemjuhataja Johan Laidoneri päevakäsuga 29.12.1918. Pataljoni ülemaks määrati polkovnik Viktor Puskar.
Nikerjärv (Aegviidu vald, Eesti)
Ploompuu kirjastus, Tallinn
Sakala Partisanide Pataljon loodi ülemjuhataja Johan Laidoneri päevakäsuga 29.12.1918. Pataljoni ülemaks määrati polkovnik Viktor Puskar.
Nikerjärv (Aegviidu vald, Eesti)
Ploompuu kirjastus, Tallinn
Sakala Partisanide Pataljoni 1. rood Piirissaarel. Roodu ülem oli lipnik Jaan Vastisson.
13.11.1919 kell 14.00 jõudis rood Piirissaarele.
Sakala Partisanide Pataljoni 1. rood Piirissaarel. Roodu ülem oli lipnik Jaan Vastisson.
13.11.1919 kell 14.00 jõudis rood Piirissaarele.
1.01.1920 nimetati Sakala Partisanide Pataljon ümber Sakala Partisanide Polguks.
Raadi mõisa trepil
Foto: W. Terras, Päevapildi Koda, Tartu, Lai uul 21
Raadi mõisa trepil
Foto: W. Terras, Päevapildi Koda, Tartu, Lai uul 21
21. novembril 1918 moodustati inseneripataljoni koosseisus esimene Eesti lennuväeüksus – lennupoolrood – eesotsas leitnant A. Roosega. Seda päeva võib lugeda Eesti lennuväe sünniks.
15. detsembril sai sellest Lennurood.
1. märtsil moodustati Lennuroodust lennuväe salk, mida asus juhtima staabikapten Jüri Ots. Salka kuulusid viis lendurit, kaks lendurvaatlejat ja kaks motoristi. Lennukeid oli paberite järgi neli, lennukõlblikke vaid üks – Farman F-30.
Foto: Russalka monument, Tallinn
21. novembril 1918 moodustati inseneripataljoni koosseisus esimene Eesti lennuväeüksus – lennupoolrood – eesotsas leitnant A. Roosega. Seda päeva võib lugeda Eesti lennuväe sünniks.
15. detsembril sai sellest Lennurood.
1. märtsil moodustati Lennuroodust lennuväe salk, mida asus juhtima staabikapten Jüri Ots. Salka kuulusid viis lendurit, kaks lendurvaatlejat ja kaks motoristi. Lennukeid oli paberite järgi neli, lennukõlblikke vaid üks – Farman F-30.
Foto: Russalka monument, Tallinn
2. Jalaväepolk asutati 21.11.1918 Tartus vabatahtlikest üliõpilastest.
Polgu formeerimist alustas alamleitnant Juhan Järver 22.11.1918 Viljandis, polgu ülemaks määrati kapten Jaan Maide. Alates 18.12.1918 sai polgu ülemaks polkovnik Johan Hunt (Tartus).
Foto: 10.01.1919 saabus kindralmajor Martin Wetzer Tallinna sadamasse.
Martin Wetzer oli Soome sõjaväelane, lühikest aega võttis ta osa Eesti Vabadussõjast ning oli 1919. aasta 25. jaanuarist kuni märtsi alguseni Lõunarinde ajutine juhataja.
Foto: 10.01.1919 saabus kindralmajor Martin Wetzer Tallinna sadamasse.
Martin Wetzer oli Soome sõjaväelane, lühikest aega võttis ta osa Eesti Vabadussõjast ning oli 1919. aasta 25. jaanuarist kuni märtsi alguseni Lõunarinde ajutine juhataja.
2. Eesti jalaväepolgu III pataljon asutati Paides. Pataljoni ülemaks määrati alamleitnant Jaan Maide.
Vaade Emajõelt kaubahoovile, Dorpat (Tartu)
2. Eesti jalaväepolgu III pataljon asutati Paides. Pataljoni ülemaks määrati alamleitnant Jaan Maide.
Vaade Emajõelt kaubahoovile, Dorpat (Tartu)
- 1. roodu ülem oli leitnant Elmar Kiima.
Kallaste, Eesti
Ploompuu kirjastus, Tallinn
- 1. roodu ülem oli leitnant Elmar Kiima.
Kallaste, Eesti
Ploompuu kirjastus, Tallinn
5. roodu ülemaks oli alamkapten Eduard Liibus.
5. roodu ülemaks oli alamkapten Eduard Liibus.
Järvere mõis, Urvaste kihelkond, Võrumaa
Järvere mõis, Urvaste kihelkond, Võrumaa
Kiri saadetud laulu „Õrn ööbik“ sõnade autori Gustav Wulff-Õie abikaasale Olga Wulffile.
Kagu-Eesti kaitsmiseks asuti 21.11.1918 organiseerima Võrus 3. polku.
Polgu formeeris alampolkovnik Eduard-Alfred Kubbo.
Foto: Polgu staap asus Võrus, Kreutzwaldi tänav 30 (tolleaegse nimega Riia uulits).
Kagu-Eesti kaitsmiseks asuti 21.11.1918 organiseerima Võrus 3. polku.
Polgu formeeris alampolkovnik Eduard-Alfred Kubbo.
Foto: Polgu staap asus Võrus, Kreutzwaldi tänav 30 (tolleaegse nimega Riia uulits).
Alles 1.12.1918 õhtul sai 3. polk Tallinnast esimese relvasaadetise – 500 püssi koos 100 000 padruniga.Villa Adriana
Alles 1.12.1918 õhtul sai 3. polk Tallinnast esimese relvasaadetise – 500 püssi koos 100 000 padruniga.Villa Adriana
21.11.1918 astus Nikolai Fischer 3. Eesti Jalaväepolku ning ta määrati polgu ratsa maakuulajate komando ülemaks.
Foto: Pedeli jõgi, Valka
21.11.1918 astus Nikolai Fischer 3. Eesti Jalaväepolku ning ta määrati polgu ratsa maakuulajate komando ülemaks.
Foto: Pedeli jõgi, Valka
Soomusrong kandis algselt nimetust Laiarööpmeline Soomusrong nr 1 (LRSR nr 1). Pärast soomusrongi esimese ülema kapten Anton Irve hukkumist lahingus Egle raudteejaama lähistel Põhja-Lätis 27. aprillil 1919 anti soomusrongile Anton Irve järgi nimetus Kapten Irv.
Mirožski klooster, Pihkva
Soomusrong kandis algselt nimetust Laiarööpmeline Soomusrong nr 1 (LRSR nr 1). Pärast soomusrongi esimese ülema kapten Anton Irve hukkumist lahingus Egle raudteejaama lähistel Põhja-Lätis 27. aprillil 1919 anti soomusrongile Anton Irve järgi nimetus Kapten Irv.
Mirožski klooster, Pihkva
Laiarööpmelise soomusrongi nr 2 esimene ülem oli 10.12.–25.12.1918 kapten Karl Parts.
Narva, vaade Ivangorodile (Jaanilinn)
Laiarööpmelise soomusrongi nr 2 esimene ülem oli 10.12.–25.12.1918 kapten Karl Parts.
Narva, vaade Ivangorodile (Jaanilinn)
Kitsarööpaline soomusrong nr 2 ehitati nagu ka soomusrong nr 3 kapten Johan Pitka käsul Tallinnas 1918. aasta detsembri lõpus ja 1919. aasta jaanuari alguses. Rong sai 7 vagunit pikk, ühe 55 mm igivana meresuurtüki ja kuue kuulipildujaga. Rongi formeeris alamkapten Paul Laamann, kes ise ka rongi esimeseks komandandiks sai.
Valka, Liivimaa, Rüütliturg (Läti)
Kitsarööpaline soomusrong nr 2 ehitati nagu ka soomusrong nr 3 kapten Johan Pitka käsul Tallinnas 1918. aasta detsembri lõpus ja 1919. aasta jaanuari alguses. Rong sai 7 vagunit pikk, ühe 55 mm igivana meresuurtüki ja kuue kuulipildujaga. Rongi formeeris alamkapten Paul Laamann, kes ise ka rongi esimeseks komandandiks sai.
Valka, Liivimaa, Rüütliturg (Läti)
Laiarööpmeline soomusrong nr 2 asutati Tallinnas 12.12.1918.
Viru rindele saadeti soomusrong 14.12.1918.
Gråhara majakas
Laiarööpmeline soomusrong nr 2 asutati Tallinnas 12.12.1918.
Viru rindele saadeti soomusrong 14.12.1918.
Gråhara majakas
Laiarööpmeline soomusrong nr 3 asutati Tallinnas 18.12.1918.
Soomusrong suundus Viru rindele 23.12.1918.
Laiarööpmeline soomusrong nr 3 asutati Tallinnas 18.12.1918.
Soomusrong suundus Viru rindele 23.12.1918.
3.12.1917 (vkj) toimus Tallinnas Eesti sõjaväearstide ja -velskrite üldkoosolek.
Soomusrongide diviisi arst oli Herbert Hold.
Laiarööpmeline soomusrong nr 4 asutati Tallinnas 8.01.1919, rindele suundus 21.01.1919. leitnant Hans Jaaksoni juhtimisel.
Narva, vaade Raekojale
Laiarööpmeline soomusrong nr 4 asutati Tallinnas 8.01.1919, rindele suundus 21.01.1919. leitnant Hans Jaaksoni juhtimisel.
Narva, vaade Raekojale
Laiarööpmeline soomusrong nr 5 asutati 16.03.1919, rindele saadeti 18.03.1919 Ernst Grasmandorfi juhtimisel.
Fotol üleval: soomusrong nr 3, suurtükiplatvorm „Tasuja“
all: soomusrong nr 5, suurtükiplatvorm „Võitleja“
Laiarööpmeline soomusrong nr 5 asutati 16.03.1919, rindele saadeti 18.03.1919 Ernst Grasmandorfi juhtimisel.
Fotol üleval: soomusrong nr 3, suurtükiplatvorm „Tasuja“
all: soomusrong nr 5, suurtükiplatvorm „Võitleja“
Divisjonistaabi esimene käskkiri ilmus 20.02.1919, millega tehti teatavaks, et kõik laia- ja kitsarööpalised soomusrongid, varustusrongid, remondirongid, ratsa- ja muusikakomando ühendatakse Soomusrongide divisjoniks.
Suurturg, Dorpat (Tartu)
Divisjonistaabi esimene käskkiri ilmus 20.02.1919, millega tehti teatavaks, et kõik laia- ja kitsarööpalised soomusrongid, varustusrongid, remondirongid, ratsa- ja muusikakomando ühendatakse Soomusrongide divisjoniks.
Suurturg, Dorpat (Tartu)
Näituse toimkond
Koostaja: Eve Aab
Konsultant: Ants Linnard, Postimuuseumi Sõprade Seltsi esimees
Fototööd: Arp Karm
Toimetaja: Tuuli Kaalep
Kasutatud kirjandus ja allikad
- Andreller, Jüri, Eduard Laaman ja Johannes Poopuu. Soomusrongide diviis Vabadussõjas. Tallinn: Grenader, 2009.
- Eesti Wabaduse Sõda XI.1918 – II.1920. Terwishoidline osa. Tallinn, 1921.
- Eesti Vabadussõda 1918–1920. I–II osa. Vabadussõja Ajaloo Komitee populaarteaduslik väljaanne. Tallinn: Vabadussõja Ajaloo Komitee, 1937.
- Grosschmidt, Eduard. Pealuu märgi all. Tartu: K/Ü Loodus, 1935.
- Juhend Vabadussõja ajaloo materjalide kogumiseks. Eesti riikliku iseseisvuse võitlusajastu sündmuste kronoloogia 1917–1920. Tallinn: Vabadussõja Ajaloo Komitee, 1936.
- Kurvits, Oskar (toim). Eesti rahvusväeosade album II. Tallinn: Seltsi „1. Eesti Polk“ väljaanne, 1937
- Kurvits, Oskar. Eesti rahvusväeosade loomine 1917–1918. Seltsi „1. Eesti Polk“ kirjastus, 1930.
- Reinvaldt, Edvin ja Tõnis Kint (koost). Laiarööpmeline soomusrong nr. 2 Vabadussõjas. Stockholm: Välis-Eesti & EMP, 1972.
- Traksmaa, August. Lühike Vabadussõja ajalugu. Tallinn: Kirjastus-Osaühing „Kultuurkoondis“, 1939.
